Lehed

Kuvatud on postitused sildiga süvariik. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga süvariik. Kuva kõik postitused

pühapäev, aprill 01, 2018

Kaasus eripensionäride süvariigiga*

Minu kogemus esimestest sammudest poliitikas - erakonna asutamises osalemine, kandideerimine Riigikogu 2015 valimistel, järgnenud poliitrepressioonid ning kohtuvõitlus 2015-2018 ebaausate õigusametnike subkultuuriga. 2.12.2015 Tallinnas viibides helistati televisioonist, tule kohe stuudiosse, tahame sinuga saate teha. Saates meenutasin Eesti 1934-1936 "vaikiva ajastu" tekkimist ja küsisin - kas ühiskond on jõudmas samasse tagasi? Saade:
Eellugu. 2014 aasta oktoobris olin üheks kirjus seltskonnas, kes soovides muutusi stagneerunud ja ärastatud ühiskondlikku ellu, asutasid tollase Vabaerakonna (täna kuulun IRL-i). Töötasin Keskkriminaalpolitseis tsiviilteenistujast kriminaalanalüütikuna, puudusid seaduslikud piirangud poliitilises tegevuses osalemiseks. Põhiliseks agendaks poliitikas sai jõustruktuuride kaasajastamine ja (seni tabu all olnud) sotsiaalsüsteemi ebakohtadest diskussiooni tõstatamine.
2015 võidetud spordimedalitest valik. S.h politsei meistri ja kaitsejõudude meistri medalid.
Sündmused. Teatasin erakonda astumisest ja kandideerimiskavatsusest ise oma otsesele ülemusele 16.12.2014 arenguvestluse käigus (ajakirjandusele hiljem PPA valetas, et nad said mujalt teada). 2 päeva hiljem kutsuti büroojuhiks tõusnud Mati Ombleri kabinetti "seltsimehelikku kohtusse" ja ärritunud büroojuht esitas ultimaatumi - kui tahan politseis edasi töötada, pean kohe astuma erakonnast välja ja loobuma valimistel kandideerimisest. PPA peadirektor Elmar Vaher on "probleemiga" kursis. Peale nõupidamist erakonna juhtidega vormistasin nende soovitusel erakonnast väljaastumise erakondade registris ja saatsin büroojuhi nõutud digiallkirjastatud teate talle - astusin erakonnast välja, aga kandideerimisest valimistel keeldun loobumast.

05.01.2015 kutsus büroojuht uuesti "kohvile" ja soovitas rääkida majanduskuritegude büroo juhiga uue töökoha leidmiseks. Keskkriminaalpolitsei juht ja PPA juht on "probleemiga" kursis. Kui jätkan kandideerimist valimistel, siis vormistame koondamise.

24.04.2015 pandi minu kabinetti tööle minu väljavahetamiseks valitud tsivilist Aldo Kask, kes nimetati politseiametnikuks. Viimasel tööpäeval enne minu pikemat puhkust ja matka välismaal kutsus 29.09.2015 büroojuht järjekordselt "kohvile", kus uuris närviliselt - kas relv on puhkuseks ära antud. Kui sai kinnituse, et on ära antud - siis tutvustas relvastatud manukate juuresolekul koondamisteadet koondamisega alates 01.12.2015.

Kujunenud olukord. Miilitsaametnikud olid käitunud inetult. Minu põhiseaduslikud õigused kodanikuna olid jalge alla tallatud, ka oli ametnike poolt toime pandud 3 karistusseadustikus kirjeldatud kuritegu, oli narritud koondamisteate andmisega puhkusele mineku päeval - siis polnud valikut ja sellest teemast sai väljakutse nagu spordivõistlus tõsisele spordimehele. Ja politseisse oli mind 2004 aastal tööle võtnud tollane politseipeadirektor Antropov, seega mul kui endisel talitusejuhil polnud tänuvõlga vahepeal hariduseta saapavargast peadirektoriks tõusnud Elmar Vaherile või lihtsast juhtivinspektorist üleöö politseimajoriks edutatud Mati Omblerile.

Demokraatias peavad muutusi algatama ja läbi viima inimesed, keda olukord ei rahulda. Vastupidi on bolševismis - vähemus (või võimu mitteomajad) peavad vastuvaidlematult kuuletuma enamuse diktatuurile. Seega oli saatus (s.t ebaausad ametnikud) mind pannud olukorda, millega tuli leppida või millega tuli võidelda. Puudus võimalus kompromissiks, minule ei olnud kohta kavandatud Taavi Rõivase, Hanno Pevkuri ja Elmar Vaheri esindatavate eripensionäridest "isade" toiduahelasse.

Mis siis ikka, miilitsad - ka mind magistrikraadiga juristina huvitab - kuivõrd õiglaselt Eesti kohtusüsteem oma nõukogudeaegses järjepidevuses toimib?

I. ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLEMINE

Õiguses kehtib üldprintsiip, kui on ette näha kahju tekkimist, siis tuleb esimesel võimalusel kasutusele võtta abinõud kahju tekkimise vältimiseks.

27.10.2015 esitasin Tallinna halduskohtule kaebuse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja koondamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohtunik Elle Kask tagastas kaebuse 29.10.2015 läbivaatamatult põhjendusega, et koondamise teadet ei saa vaidlustada, kuna see on vaid informatiivne teatis. 08.11.2015 saatsin Horvaatias matkal olles uuendatud kaebuse - muutes formuleeringu koondamise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja lõpetamiseks ning esialgse õiguskaitse rakendamiseks. 09.11.2015 teatas kohtunik Elle Kask kaebuse läbivaatamata jätmisest. 12.11.2015 esitasin Itaalias viibides määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule. Kohtumäärusega 28.01.2016  (K.Pikamäe, R.Plaks, V.Saaremets) haldusasjas 3-15-2788 jäeti kaebus rahuldamata põhjendusega, et tuleb koondamise käskkiri ära oodata ja alles seda saab vaidlustada. Kuna koondamine aga oli juba toimunud 1.12.2015, siis polnud võimalik/mõtet ringkonnakohtu määrust enam Riigikohtus vaidlustada.

Märkus: hiljem põhiseadusliku järelevalve käigus Riigikohtule vastates (dokument allpool lingitud) õiguskantslerit esindanud endine juhtiv riigiprokurör Heili Sepp väitis, et nii halduskohus kui ringkonnakohus eksisid.

Pdf dokument: Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 määrus

II. PROOVIME KURITEOKAEBUSEGA OLUKORDA PÖÖRATA

Ebaausad politseiametnikud olid toime pannud 3 sellist tegu, milliste toimumise korral nad ise teisi inimesi tavapäraselt karistavad. Ilmselt loodeti tõendamatusele ehk olukorrale sõna sõna vastu. Kuid ametnikele üllatuseks olid mul olemas "kõvad" tõendid ja edasises menetluses ei tekkinud kordagi küsimust faktide tõendatuses. Näiteks büroojuht eemaldas mind büroo meililistist ja siis saatis ise n.ö selja taga läbimõtlemata meili büroole selgituseks (pdf dokument). Mina olin ametnikuna alati piinliku täpsusega püüdnud inimeste seaduslikke õigusi austada, mistõttu mind selline võimu üleminek sulide kätte häiris eriliselt. Ma ei suutnud sellega ilma võitluseta leppida. Ametnike toimepandud kuriteod olid:

1) Valimisvabaduse rikkumine - karistusseadustiku § 162.
2) Ühinemisvabaduse rikkumine - karistusseadustiku § 155 (varasem § 159).
3) Ametialane võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine (§ 299; § 344; § 345).

Asjas tegi kõrgeima astme lahendi Tallinna ringkonnakohus kohtunik Urmas Reinola, määrus kriminaalmenetluse alustamisest keeldumises.

KarS § 155 kuriteomenetlust ei alustatud, sest: "M. Ombleri sooviks ei olnud rikkuda kaebaja ühinemisvabadust, kuivõrd M. Ombler tegutses oma struktuuriüksuse huvidest lähtuvalt ning tal puudus ametiväline subjektiivne huvi kaebaja poliitilise ühenduse liikmelisuse fakti vastu".

KarS § 162 pareeris kohtunik põhjendusega: "Tulenevalt KarS §-st 162 ei ole samuti võimalik sedastada kuriteotunnuste esinemist KarS § 162 järgi. Nimelt, kahtlust ei ole selles, et M. Ombleri käitumine ei olnud suunatud kaebaja valimisõiguste vastu ehk tema tegevus ei olnud suunatud valimisvabaduse rikkumisele KarS § 162 mõttes, vaid tulenevalt H.-V. Seederi töö iseloomust tekkis kahtlus selles, et H.-V. Seeder ei saa oma tööülesandeid täita, kandideerides samaaegselt Riigikogu valimistel".

KarS §§ 299, 344, 345 suhtes kohtunik leidis: "Seega käesoleval juhul ei ole üheseid andmeid, mis kinnitaksid, et koondamine oli kantud muust eesmärgist kui ühe ametikoha kaotamise vajadusest ning et H.-V. Seederi koondamise näol on tegemist nn fiktiivse tehinguga, milleks kasutati intellektuaalset võltsingut".

Lõppastme dokumendid pdf formaadis:
- Kaebus ringkonnakohtule 11.01.2016 kriminaalmenetluse alustamata jätmises;
- Ringkonnakohtu määrus 01.02.2016 kaebuse rahuldamata jätmises.

III. KAEBUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVES

Põhiseadus siiski kehtib? Kuna põhiseaduse kehtivust ei õnnestunud tõestada ei halduskohtus ega riigiprokuratuuris, siis tuli pöörduda 19.03.2017 individuaalkaebusega põhiseaduslikkuse järelevalves Riigikohtusse. Riigikohus küsis arvamust kaebuses justiitsministrilt, riigiprokurörilt, õiguskantslerilt ja Riigikogu PJK-lt. Vastused olid üsna naljakad ja kuigi ühes samas asjas, väga erinevad. Naljakam teistest oli endise juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa koostatud õiguskantsleri arvamus. Lisan dokumendid pdf formaadis.

- Individuaalkaebus 19.03.2017
- Justiitsministri arvamus 20.04.2017
- Peaprokuröri arvamus 24.04.2017
- Õiguskantsleri arvamus 21.04.2017
- Riigikogu PSK arvamus 09.05.2017
- Kannatanu seisukoht arvamuste suhtes 17.05.2017
- Riigikohtu PSJK määrus 06.06.2017

Riigikohtu PSJK otsustas kaebust menetlusse mitte võtta, kuna kannatanul on olemas muud võimalused kaitsta oma õigusi.

IV. HÜVITISE NÕUDMINE TÖÖÕIGUSVAIDLUSES

Kui ei ole võimalik enam valimisvabadust ja enda põhiseaduslikke õigusi kaitsta, siis nõuame valuraha hüvitiseks! Ka Riigikohtu PSJK ütles oma määruses, et kannatanul on võimalik oma õigusi kaitsta käimasolevas (tööõigus)vaidluses.

Tallinna halduskohus jättis tähelepanuta või rahuldamata kõik kannatanu nõuded, kuid omapoolsel argumendil mõistis samas kannatanu kasuks välja 3 kuu keskmise palga ja menetluskulu 500 eurot. PPA vaidlustas kohtuotsuse, millele kannatanu reageeris vastuapellatsiooniga. Kannatanu avastas, et PPA on vabade ametikohtade aruande nime all esitanud ringkonnakohtule korraldatud konkursside aruande, s.t aruande võltsinud. Ka ringkonnakohus jättis kannatanu argumendid tähelepanuta neile vastamata, ja jättis muutmata kannatanu kasuks tehtud maakohtu otsuse. PPA kaebas edasi Riigikohtusse, millele kannatanu sekundeeris vastukassatsiooniga. Riigikohus tühistas Tallinna halduskohtu otsuse ja lõpetas menetluse. Riigikohus kannatanu esitatud argumente ei hinnanud ega põhistanud, vaid ainult PPA argumente. Dokumendid pdf formaadis:

- PPA kassatsioonkaebus Riigikohtule
- Kannatanu vastukassatsioon
     Analüüs vaba ametikoha tähendusest
     Analüüs vanuse diskrimineerimine võrdlevas õiguses
- Riigikohtu otsus

V. KOKKUVÕTE

Riigikohtu otsusest ei nähtu vastukassatsiooni ja sellele lisatud analüüside läbivaatamist ega isegi mitte märkust nende kõlbmatuks kuulutamise kohta. Ometi oli Riigikohus varem teatanud nende menetlusse võtmisest. Seega Riigikohus on ignorantselt jätnud lahendamata just selle, milles oli palunud kujundada seisukohta kannatanu. Kannatanul oli hea töö, head analüüsid nii kaasuses kui võrdlevas õiguses tehtud - mis oleks võimaldanud eesti õigust ja riiklikku mõtlemist suure sammu võrra edasi arendada. Kuid Riigikohus valis laiskuse ja vassimise tee. Kannatanul ei tekkinud tunnet, et Riigikohus oleks õiglust otsinud. Või kasvõi natukenegi olnud huvitatud õigusteooria arengust ...

Menetlusõiguse vaates:

  1. esimeses kohtuastmes antakse kaebajale õigus, kuid motiveeritakse kogu lugu vigaselt. 
  2. teise astmesse kaebavad ametnikud asja ise edasi. Seadus lubab esmasel kaebajal vaidlustada ainult siis, kui nõue ka vaidlustatakse. Aga rahuldatud nõuet ei saa ise vaidlustada ...
  3. Riigikohtus vaadatakse lahend läbi kallutatult ja sisendiks märgitakse lahendiga haakuvad argumendid ja tõendid.


Riigikohtu halduskolleegiumil oli kaasuses võimalus (ja kohustus) anda motiveeritud õiguslik hinnang kogu teemale ja sellega arendada siseriiklikku õigust - kuid Riigikohtu halduskolleegium (Jüri Põld, Indrek Koolmeister, Nele Parrest-Siitam) läks ignoreerimise ja vassimise teed.

Demokraatlikus riigis on olemas ka võimalused valimistel kandideerimist seaduslikult piirata - millest kirjutasin 27.12.2015 "Politsei ja ametnike õigusest vabale arvamuseavaldamisele". Ametnike omavoli on lubamatu, valimisõiguse piirangud tohivad tuleneda ainult seadusest. Eriti karm on olukord, kui omavolilisi piiranguid rakendavad need ametnikud, kelle kohustuseks on inimeste õigusi kaitsta.

VI. Kustutatud varasemad menetlust kajastanud blogilehed:

- "Koondatud RK valimistel kandideerimise pärast" 30.11.2015
- "Tõendid, tõendid, tõendid" 03.12.2015
- "Ametnike subkultuurne ringkäendus"10.03.2016
- "PPA võltsis apellatsiooni" 12.11.2016


Trumpi valimiskampaania plakat. www.buchanan.org

*) - "SÜVARIIK" (deep state) termina sai laiemalt tuntuks USA presidendi Trumpi valimiskampaania käigus. Sellega väljendati (lobby)gruppide mõju (valitsuste) otsustusprotsessidele, kus mõju on püsiv ja pikaajaline ning mõju ei muuda ka administratsioonide vahetumine. Süvariiki peetakse tugevaks pigem Venemaal ja Türgis, Eestis on ekslikult termini väljamõtlemist omistatud Helmedele. Eestis ilmneb süvariigi tunnuseid eelkõige eripensionäride subkultuuris, mida toidab poliitkorruptsioon eripensionidega.

Kuidas sündis Eesti Vabariigi "uus" kohtusüsteem, milline on üldjuhul ise omale uued liikmed valinud (läbi ajaloo on Riigikogu jätnud vaid üheainsa riigikohtuniku kandidaadi kinnitamata). 25.02.1993 andis endine TRÜ politruk Rait Maruste Riigikogule ametivande Riigikohtu esimehe ametikohale asumiseks ja esitas riigikohtunike kandidaatide nimekirja. Kõik kandidaadid olid endised NLKP liikmed. 27.05.1993 toimus tegevust taasalustanud Riigikohtu esimene avalik istung Tartu raekojas.Väljavõte Riigikohtu 'algkoosseisu' ametissenimetamise stenogrammist 25.02.1993: