Siseminister Anvelt püüdis maikuus läbi suruda
seaduseelnõud, mille järgi politseinikele pensioniea täitumisel hakataks paralleelselt
palgaga maksma eripensioni[1].
Praegu kehtiv seadus ei luba maksta politsei eripensioni politseiametnikuna
töötamise ajal. Mistõttu politseiametnikud suunduvad peale eripensioni
vormistamist muudele avaliku- või erasektori ametikohtadele. Politsei
eripension vormistatakse enamasti 50-aastaseks saamisel.
Keskmine politsei eripension on 2018 aastal ligi 817
eurot, suurim üle 4200 euro. 2016 töötas PPA-s üle 150 politseipensionäri, kes
olid üldjuhul tsiviilteenistujateks ümber vormistatud.
Seaduseelnõud esitades siseminister põhjendas,
järgmisel viiel aastal jõuab PPA-s pensionivanusesse üle 900 politseiametniku
ja neid on vaja motiveerida politseinikuna tööle edasi jääma. Eelnõu kooskõlastamisest
keeldunud Isamaa (justiitsminister Urmas Reinsalu) vastupidi rõhutas: “Riik on
võtnud sihiks eripensionite kaotamise, mitte eripensioni ja sissetuleku
paralleelselt kasutatavaks muutmise”.
Saksamaa
politseinik töötab 10 aastat kauem, riigitööga paralleelselt pensioni ei saa
Eesti politseinikud hakkavad eripensioni saama 50
eluaasta täitumisel. Kuigi PPVS sätestas juba 2010 aastast alates politseiniku
pensionivanuseks 55, siis seadusele lisatud rakendusseadus muutis seaduse mõju
ja eripension vormistatakse endiselt enamasti 50-aastaselt.
Saksamaal on politseiametniku minimaalne nõutav vanus
pensioni vormistamiseks 60 aastat. Käesoleval ajal on see tõstmisel 62
eluaastani.
Saksamaal politseiametnikule eripensioni ei ole, ta
saab pensioni ühtedel alustel muude avaliku sektori töötajatega. Politseiametnikele
ja sõjaväelastele on ette nähtud võimalused ametikohale mittevastavuse korral
minna pensionile ka enne 60-aastaseks saamist (mõnevõrra vähendatud pensioniga).
Statistika järgi on selle võimaluse kasutajaid ligi 9%. Muudel avaliku sektori
töötajatel on pensionivanus 5 aastat kõrgem – 65 (tulevikus 67).
Seega võrreldes muude avaliku sektori töötajatega on
saksa politseiniku boonuseks 5 aastat varem pensionile saamine. Eesti
politseinikul on mitmekordsed boonused – 15 aastat varasem pensionile
saamine, topelt suurem eripension jms.
Saksamaal kehtib lisaks reegel, mille järgi avalikus sektoris
töötamise ajal riigipensioni ei maksta.
Seega Eesti siseminister Anvelti seaduseelnõu soovis
vastupidiseid arenguid, võrreldes „vanade“ EL liikmesriikidega Saksamaa näitel.
Anvelt saab
2019 aastal 50-aastaseks, jõudes eripensionäri vanusesse
· Sündinud 30.09.1969.
· 1987 asus õppima Tallinna
Miilitsa Erikeskkooli.
· Töötas miilitsa või
politseinikuna 1989-2006.
· Miilitsas ja politseis
töötanud seega kokku 17 aastat. Staaž 1.03.1991-1.09.1994 arvestatakse
kolmekordsena ja eripensioni annab ka miilitsakoolis õppimine, milledest
lisandub veel 9 eripensionistaaži aastat.
Eluliselt on siseministri huvi hakata saama politsei
eripensioni esimesest võimalikust, s.t 2019 aastast. Kuid tema seaduseelnõu oleks
võimaldanud ka tal endal Riigikogu järgmisesse koosseisu mittekuulumise korral
asuda paralleelselt eripensioniga tööle mõnele politseijuhi ametikohale, kus
saab edaspidi teenida täis maksimaalsest politseistaažist puuduolevad 4 aastat ja
siis eripensioni staaž lasta ümber arvutada. Uue tulusa ametikoha politseis saavad
tagada vaid suhted PPA juhiga. Mistõttu on eluliselt mõistetav siseminister
Anvelti möödavaatamine nii idapiiri ehituse maksumusega toimuvast kui muudest
PPA probleemidest. Elmar Vaheri asemel PPA-le „võõra“ peadirektori määramine tõmbaks
kriipsu Anvelti jätkukarjääri võimalustele politseis. Anvelt on eluliselt
huvitatud Elmar Vaheri püsimisest ametikohal.
Anveltile eripensioni
määramine on õiguslik segapundar
Eesti eripensionide süsteemi iseloomustab suur
õiguslik fragmenteeritus. Erinevate eripensionide maksmise tingimused,
pensionile õigust andev vanus, staažinõuded ja pensioni arvutamise kord
erinevad suuresti või on üksikjuhtumitel määratletavad - seejuures puudub
erisustel enamasti ratsionaalne põhjendus riigi seisukohalt. Loetlematud erisused
on loodud konkreetsete isikute või olukordade tarvis, mitte riigi vajaduste
tarvis.
 |
| Anvelt ja Vaher idapiiri kallinemisi selgitamas. Foto Priit Simson. |
Anvelt töötas 2001-2003 Keskkriminaalpolitsei
direktorina, aga seda ametikohta enam ei eksisteeri (Keskkriminaalpolitsei on
alates 2010 ühendatud PPA koosseisu). Seaduse järgi peaks ta eripensionina
saama 65-75 protsenti vastava ametikoha tänasest palgast. Kui ametikohta pole
olemas, siis otsustab PPA peadirektor, millise tänase ametikoha palk
eripensioni arvutamise aluseks võtta. Suurim politseipension on täna üle 4200
euro kuus ja reguleerimatuses tehtava kaalutlusotsusega on sarnane tase
võimalik määrata ka Anveltile. Jällegi saavad määravaks tema suhted PPA
peadirektoriga.
Anvelti tulevik
nii eripensioni suuruses, puuduolevate staažiaastate täisteenimise võimaluses
kui ka ametikoha saamine sõltub PPA peadirektorist
Maikuu algul jättis Isamaa kooskõlastamata Elmar
Vaheri teiseks ametiajaks ametisse nimetamise, mis ärritas siseminister
Anveltit niivõrd, et see käivitas meediakampaania[2].
Elmar Vaheri asemel mõni teine isik PPA peadirektori
kohal võib Anveltile kaasa tuua prognoosimatud muutused tema enda eripensioni
suurusesse, puuduolevate staažiaastate täisteenimise võimalusse ja politseilise
ametikoha saamisesse.
Süsteemiväline PPA peadirektor võib viia aga ka
olukorrani, kus PPA suunab palgarahad ametisolevate politseiametnike palkade
tõstmisesse ja lõpetab üldse ära eripensionide maksmise. Või lõpetab ära
eripensionide tõstmise ja külmutab need.
Anvelti Riigikogust väljajäämise korral on eluliselt
usutav, et Elmar Vaher tekitab tema jaoks mõne politseilise ametikoha. Ja oma
seaduseelnõu jõustumisel hakkaks ta saama paralleelselt eripensioni. Tema
koondamine muutuks samuti üsna võimatuks – sest juba praegu kehtiva seaduse
järgi tuleb politseiametniku ametikoha koondamisel maksta hüvitust 10 kuu palga
ulatuses. Politseiprefekti ametikohal näiteks on palk praegu 4000 eurot, seega
siis oleks eripensionäri koondamistasu 40 000 eurot. Ja sama perioodi eest
saaks Anvelt ka paralleelselt eripensioni.
Seega kuigi võib öelda, et Anvelt tegutses
seaduseelnõu läbisurumise katsel politsei eripensionäride huvides, tegutses ta
olulisel määral ka iseenda huvides. Mis sisaldab huvide konflikti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar