Lehed

laupäev, november 04, 2017

Kriminaalanalüütik tulistamisest: politsei suund viimase 5 sekundi arutamisele ei olnud õige

Vabaduse väljaku 31.10.2017 politseitulistamise esmase analüüsi põhjal saab öelda:
  1. Politsei esimese päeva suund viia arutelu viimasele 5-le sekundile ei olnud korrektne.
  2. Politsei eelhoiatus- ja juhtimisahel ei töötanud, ilmnesid väljaõppe puudused.
  3. Tulistaja politseiniku tegevuse määrustikupärasuse hindamisel on peamisteks küsitavusteks selga tulistamise vajalikkus ja elupäästva esmaabi mitteosutamine peale lasku.
  4. Noormehe käitumine meenutas "politsei assisteeritud suitsiidi" taotlemist.
  5. Politsei juhtimisahela ja väljaõppe toimimisel oleks noormees elus.
Kasutatud videod:
ANALÜÜS SÜNDMUSTELE
  1. 30.10.2017 postitab Jaanus oma FB kontole järjestikku veidi kummalisi säutse, nendele ei reageeri keegi (järeldus: postitustes ohtu ei nähtud). 
  2. 31.10.2017 11:04-11.14 saab häirekeskus 10 kõnet a la:  
Raekoja platsil kõnnib sihitult paljasjalgne noormees, pikk nuga käes (ei ähvarda küll kedagi ja (vastupidiselt ajakirjanduses väidetule) ei vehi ka nugadega). Nöör kaelas, otsaette markerpliiatsiga kirjutatud "LOLL". 

Politseijuhtimise probleemid Raekoja platsil: 
  • Jaanuse teekonda Raekoja platsini ei olnud märgatud, kusagil ta end ju grimeeris ja relvastas. Signaalid tulid pealtnägijatelt mitte kümnetelt politsei videovalvekaameratelt.
  • Politseil puudus vanalinnas kiirreageerimise võimekus. Kui oleks olnud tegemist terroristiga, oleks politsei läbikukkumine olnud totaalne. Jaanus aga ei tahtnud kedagi tappa, nähtub tema käitumisest (vt kõrval pildil punase ringiga, ja videod).
3. Peale sihitut ringlemist Raekoja platsil Jaanus jalutab Vabaduse väljakule 650 meetrit. Politseipatrull jõuab talle vastu Jaani kiriku taga asuva trepi juures.

F3. Facebook postitused poolteist päeva varem

4. Politseipatrull ei võta autost kaasa kilpe, millega saaks võimalikku noarünnakut ilma tulirelvata tõrjuda, ega muid isikukaitsevahendeid (millised korraldused sai patrull välijuhilt, kas tänavakaamerate info edastati jooksvalt patrullidele?).

Politsei eirab niisuguste olukordade juhtimise õpikunõuet - külmuta olukord, seo isiku tähelepanu, rahusta, oota lisajõudude saabumist (videolt on endiselt näha, et Jaanus ei ohusta kedagi). 

5. Politsei rahustamise ja olukorra külmutamise asemel karjub Jaanuse suunas, sihtides teda püstoliga. Vastasseis on juba filmimist alustades kestev ja jätkub esimese lasuni veel järgnevad 22 sekundit. Vahemaa politseinikuga 10-20 meetrit.

6. Jaanus nähtub olevat segaduses: isegi kui ta plaanis "politsei assisteeritud suitsiidi", tõrgub miski temas seda viimast sammu astumast... Ta astub politsei püstolitorule kord lähemale, siis kaugemale. Kõhklus on silmnähtav. Aeg venib. Politseinik ei jäta röökimist ja relvaga ähvardamist. Jaanusele enam ei anta taganemisvõimalust - ehk ta läheks tunneli kaudu Pärnu maantee alt läbi ja vaikselt ära oma koju, ja ei teeks mitte kunagi enam midagi sellist (hingeseisundit võiks psühholoogid kommenteerida). Jaanus alustab politseiniku relvatoru otsa jooksmist, tõstes noa ähvarduse imiteerimiseks kõrgele üles.
F4. Monteeritud pilt kahe erineva nurga alt II lasu ajal tõendab,
et I lask ei olnud pihta.

7. Kõlab politsei lask. Määrustikujärgset häälkäsklust "Seis, politsei, tulistan" videolt ei kuuldu. Võimalik, et politsei hõikas seda varem, enne filmimise algust. Siis kaks kiirlasku - kõik kolm esimeselt politseinikult, kelle ründamist Jaanus imiteerib. Ükski nendest laskudest ei olnud pihta.

8. Vahepeal on politseiniku paarimees kilpi toomast tagasi jõudnud. Nähes Jaanust paarimehe poole noaga jooksvat, viskab ta kilbi maha, haarab püstoli ja tulistab Jaanust selga. Jaanus jääb lamama.

8. Kontekstis olukorda vaadeldes ei saa öelda, et Jaanus oleks nendel hetkedel olnud süüdimatus seisundis. Kirjeldatu viitab teadlikule ja sihipäraselt kavandatud tegevusele iseenda probleemide meeleheitlikul lahendamisel, soovimata kedagi teist kahjustada.

9. Politsei ei osuta elupäästvat esmaabi. Eluohtlikus seisundis inimese abita jätmine on kvalifitseeritav KarS § 124. Mis käib kõigi kohalolnud politseinike suhtes. Selga tulistamisel paarimehe poolt võib vaadelda KarS § 291 võimuliialdusena, kuivõrd olukorda juhtis laskevalmis relvaga esimene politseinik (kelle suhtes imiteeriti rünnakut). Paarimees ei olnud õigustatud tulirelvaga tapvat lasku tegema, sest sellise otsuse oleks olnud õigustatud (hädavajaduse korral) tegema ainult esimene politseinik. Kes seda aga ei teinud.

TEGEVUSED TULISTMISE EPISOODIS:

F5. Noormees on jõudnud vanalinnast jalutada Vabaduse väljakule ja eemaldumas, tema teekonna blokeerivad politseinikud. Filmimise käivitamisel kestev tegevus - püstoliga sihtiv politseinik karjub "Pane maha".
F6. Noormees tõstab rünnaku imiteerimiseks noa ja alustab politsei püstoli suunas jooksu.
F7. 3 sek peale imiteerimisjooksu alustamist kuuldub esimene lask.
F8. Kostub teine lask, laskja politseinik posti varjus, noormees kõveras selg laskja poole
F9. Kostub kolmas lask, noormees kõveras selg laskja poole. Hetk hiljem laseb parempoolne politseinik noormehele kuuli selga.
F10. Kostub neljas lask. Noormees posti kõrval maas.
TEGEVUSED PEALE TULISTAMISE LÕPPEMIST:
F11. Politseinike asend peale tulistamist, noormees lamab vasakpoolse posti kõrval.

F12. 9 sek hiljem politsei on kahe mehega lähenenud uuesti noormehele, kes lamab selili käed vertikaalselt.

F13. 6 sek hiljem politsei haarab lamavat noormeest kätest.
F14. 3 sek hiljem sama jätkub, keeratakse kõhule. 
F15. Veel 2 sek hiljem on noormees kõhule maha keeratud. 
F16. Järgnevad 10 sek püüab noormees ise end kätel üles ajada ja keerata.
F17. 11 sek hiljem. Noormees veelkord surub käega. Aga mida võtab politseinik maast?


F18. Noormees jääb liikumatult lamama kiirabi saabumiseni. Kopsuhaavaga oleks tulnud paigutada/jätta selili.

F19. Neli pool minutit hiljem tiritakse noormeest kanderaamile.
KOKKUVÕTE

Algselt Postimees vahendas PPA väite, et anti kõrgeima ehk Charlie prioriteedi häire. Selle lükkab hiljem ümber Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, kes teatab prioriteediks kõige madalaima I koos selle tõstmisega hiljem Bravoks.

Raekoja platsile politsei kohale ei jõudnud. Kui noormees oli liikunud Vabaduse platsile, jõuab talle vastu esimene politseipatrull. Kiirabi turvamise eesmärgil saabumas ei olnud. Noormeeest nähes asutakse teda püstoli ja röökimisega ähvardama. Mis ei ole just taibukas tegevus, kui noormees on paljajalu, nöör kaelas rippumas ja otsaette markeriga kirjutatud “LOLL”.

Üks kahest patrulli liikmest läheb autost kaitsekilpe ära tooma. Paarimees samal ajal jätkab "pane maha" röökimist ja asub üksi püstoliga rünnakule, liikudes mõned sammud edasi noormehe peale. Noormees reageerib sellele algul taganemisega ja seejärel imiteeritud/ provotseeritud/ improviseeritud fataalse vasturünnakuga. Paarimees on kilbid käes tagasiteel ja mängust väljas. Sündmuskohale jõudes viskab kilbi maha, haarab püstoli ja teeb tapva lasu selga.

Prefekt hiljem väidab, et nii neil õpetataksegi - kui rünnatakse külmrelvaga siis, vastatakse tulirelvaga. Seega näiteks, kui ründab ülesärritatud perenaine pudrunuiaga, siis politseinik vastab alati püstolitulega. Antud juhul aga tapva lasu teinud politseinikku ei rünnatudki, tulirelvaga sekkus vale isik.

Seljast rindkeresse lasu peale noormees kukub selili, ajades kopsuhaava tõttu käed õhku üles. Lasu teinud politseinik haarab tema kätest, keerab lamama kõhuli. Mis oli vale käitumine (Meedik Mare Liigar, Õhtuleht: "Kui rindkeresse kuuli saanud inimene hingab ja on mingilgi määral teadvusel, peab ta istukile tõstma. Sest kui veri kopsu või rindkereõõnde jookseb, siis see surub kopsu kinni. Kui kannatanu on teadvusel, siis tema ainuke võimalus ellu jääda on istuv asend. Kui aga teadvus kaob, tuleb ta kindlasti pikali panna ning sel juhul on ellujäämisvõimalus väike").

Noormees püüab ennast veelkord kätele upitada, aga paarikümne sekundi jooksul jõud raugeb ja teadvus kaob. Politseinikud tõenäoliselt ei osanud antud olukorras elupäästvat esmaabi anda, isegi ei üritatud. Kiirabiauto saabudes alustab kiirabi koheselt südamemassaaži, aga oli juba hilja. Noormees viiakse siiski kiirabiautosse ja surma kellaajaks teatatakse kell 12.

F20. In memory
Kell 12:33 ehk rohkem kui TUND peale noormehe surma sekundeerib PPA korraldatud meediamürale Põhja ringkonnaprokuratuuri juht Taavi Pern, kes teatab kriminaalasja algatamisest "kriminaalmenetlust alustati tapmiskatse paragrahvi alusel: tundmatu meesterahvas üritas tappa kaht politseiametnikku".

Kriminaalanalüütiku selgitus: kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 4 sätestab absoluutse menetlustakistusena kahtlustatava surma. Antud olukorras oleks prokuratuuril olnud võimalus alustada kriminaalmenetlust "Vabaduse väljakul toimunud tulistamise asjaolude uurimiseks" (näiteks KarS § 113 kvalifikatsiooni ja KrMS § 6 õigusnormiga) - kuid sellise seadusel põhineva soliidse käitumise asemel tegi ka prokuratuur end naeruväärseks PPA juhtide erahuvides propagandamasina toetamisega.

Postscriptum: Jaanuse viimaseid säutse oli "Tehke et see midagi loeks".
Reservatsioon: käesolev analüüs ei asenda kriminaaluurimist ega meditsiinilist ekspertiisi. Kuid käesolev analüüs sai ette võetud vaid objektiivse info puuduse tõttu olukorras, kus prokuratuur ja politsei sisekontroll uurimist ei alustanudki (s.t prokuratuur alustas kõlbmatu legendiga, sest seadus ei võimalda surnule kahtlustatava menetlusseisundit omistada).

LISAD. Täiendavad selgitused ja müüdid.

1. Lahangutulemuste suhtes on lekkinud andmed, et tabas neljas kuul tulistatuna selga. PPA väidab, et esimesed 3 olid hoiatuslasud. Hoiatuslaske ei oleks õige teha rohkem kui 1. Korrakaitseseaduse järgi tulistatakse ründajat võimalikult väheselt kahjustades - määral, mis on vajalik rünnaku peatamiseks (lask kätte, jalga, autorehvidesse). Aja kaotamine ja kuulide raiskamine 3 hoiatuslasu tegemisele on vale käitumine.

2. Elupäästva esmaabi juhis rinnahaava korral (Kaitseliidu meditsiini ja kriisiabi väljaõppegrupp 2007).
3. Surma põhjused. Vere puudumine sündmuskohal viitab, et pigem jäid süda ja olulised veresooned kuulist vigastamata, lasti läbi kops. Kopsuhaava korral tuleb kuuli sisenemis- ja väljumisauk katta õhku mitteläbilaskva kilega (vt juhis eelmine punkt). Kannatanu asetada kaldu selili. Kuid kannatanu pöörati kõhuli elupäästvat esmaabi osutamata. Surm saabus lämbumise tagajärjel. Aeg neljandast lasust tegevusteni:
  • 0 min 00 sek - kostub neljas lask.
  • 4 min 29 sek - kiirabi peatub noormehe kõrval.
  • 5 min 16 sek - kiirabitöötaja alustab maas noormehele südamemassaaži.
  • 5 min 36 sek - tõstetakse kanderaamile ja jätkatakse südamemassaaži.
  • 6 min 10 sek - kanderaam lükatakse kiirabiautosse.
  • 7 min 39 sek - video lõpeb, kiirabi pole veel ära sõitnud.
4. Käesoleva sõltumatu kriminaalanalüüsi tähtsus.
  1. Välistasime noormeest halvustava algse propagandateesi nugadega vehkimisest.
  2. Viisime diskussiooni eksitavalt viimasele 5-le sekundile keskendumisest ära sündmuse arutamiseks objektiivselt ja kontekstis.
  3. Tõendasime faktiliselt, et noormehe eesmärk ei olnud teisi vigastada.
  4. Juhtisime tähelepanu politsei juhtimissüsteemi ja väljaõppe kesisusele.
  5. Andsime analüüsi tasemel hinnanguid episoodidele.
  6. Jätame selle analüüsiga väljatoodud probleemid ja valed käitumised Damoklese mõõgana rippuma prefekt Kristjan Jaani, politseipeadirektor Elmar Vaheri ja siseminister Andres Anvelti kohale.

65 kommentaari:

  1. Meedikuna ja psühhiaatrias töötanuna, olen Teie mõttekäiguga absoluutselt nõus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tundub nagu oleks noormehe seisund (meeltesegadus) kellelegi seltskonnas nalja teinud ja talle kirjutati otsaette loll, anti noad kätte ning saadeti välja hulkuma (helloviina puhul). Pole loogiline, et ta ise kirjutas endale otsaette LOLL? Kas see kiri oli peegelpildis või õiget pidi?

      Kustuta
  2. Selliste järeldusteni jõudmiseks ei pea just kriminaalanalüütik olema.

    VastaKustuta
  3. Arutame ikka teemat, mitte kirjutajat :D.

    VastaKustuta
  4. Täiesti nõus.Politsei poolt täiesti väär käitumine.

    VastaKustuta
  5. Pärast toimunut on väga lihtne kõike analüüsida. Kõik spetsialistid ja professionaalid on siin kommentaariumis õigeid lahendusi pakkumas. Olles ise relvaloa omanik ja läbinud mitmeid taktikalisi koolitusi võin kindlalt öelda, et olukord lahendati igas mõttes korrektselt. Sellises olukorras jõudis ametnik sooritada suunatud lasu kaitsmaks enda elu ja tervist. Kahju, et lask oli surmav aga samuti oleks võinud seda olla kööginoa hoop kaela või südamesse. Traagiline lugu aga midagi pole teha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Relvaloaomanikuna peaksid ikka teadma, et kannatanule tuleb kiirkorras anda esmaabi. Ehk peaksid loast loobuma kui arvad, et kõik oli nõuetekohane.

      Kustuta
    2. Täiesti vale mõttelaad! St. lähivõitlusest ei tea sa seda samustki!

      Kustuta
    3. Minu teada tehakse hoiatuslasud jalgadesse või kätte ehk mitte elutähtsatesse organitesse. Videos on politseinikud pead laiali ja *hüsteerias*. Mind on kunagi õhtul Kadriorust tulles sihikule võtnud laetud revolvriga vene noormees. Nõuka aja õppest tean kui relv on laskevalmnis. Segi ta ei olnud, aga ta otsis maanduskohta ja ütles, et *ja tebja srazu primetil*. Ilmaselt ta ootas, et ma hakkan karjuma, jooksma, sõimama, ähvardama. Mingil põhjusel ma jäin rahulikuks ja rääkisin temaga (mida ei mäleta... vaid seda, et küsisin, et miks tal on vajalik uuesti vanglasse minna, väljas on ju palju huvitavat, rääkisime temast jne.) nii sõitsime me trammis kesklinna, trammisoleijad olid kõik troppis trammi eesotsas ja tegid nägu, et nad ei näe ega ei kuule, et olen hädas. Viru juures ta tõusis ta rahulikult püsti ja ütles, et *ma ei tee sulle midagi*. Ma ei uskunud, et ta lihtsalt niisama väljub. Mind hakaks raputama, vataasin vihkaja pilguga kõiki neid kes näo ära keerasid. Siiamaani ei suuda ma taluda ühe tuntud inimese nägu, kes tookord *mittemidaginägevana* trammist välja vahtis. Politseile polnud keegi väljakutset teinud. Ilmselt päästis mu see, et mingil põhjusel oleks nagu mulle midagi ümber pandud ja ma jäin väga rahulikuks, isegi ei tea miks. Võib-olla oli see lihtsalt ülbitsemine, aga 20 cm kaugusel laetud ja laksevalmis revolvrist olla on ehmatav. Minul polnud mingit õpet ega abivahendeid. Seega seda videot vaadates ma ei mõista sellist olukorralahendust. Arutatakse lasu üle kui eeelnev kõik oli *nii nagu juhtus*. Mitte just professionaalne.

      Kustuta
  6. 00:06-le. Kui ma politseis töötasin, siis politsei siselistis käis elav arutelu nõudmisega politseinikule relva andmise eeltingimuseks isegi senine lahja lasketest ära kaotafa. Nojah, andis jumal ameti, andku ka relv. Mina olin üks vähestest, kes oli kategooriliselt selle vastu. Relva andmine ei ole sõbramehe tunnustamine, vaid sa pead sellele kvalifitseeruma. Siin loos me näeme, et politsei ebakompetentsus viis noore inimse surmani, mida kompetentsuse korral oleks saanud ära hoida. Võime muidugi parastada, eks ta olnud ka ise süüdi. Kuid kompetentsusega oleks saanud just politsei tagajärjed ära hoida.

    VastaKustuta
  7. Sry, see on idioodi (kallutatud idioodi) analüüs.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ylevolli 08:36-le. Analüüsi mõne elemendi või järelduse vaidlustamiseks tuleks ära näidata, kus ja millega on eksitud. Siis saame parandusi teha. Ka mina autorina ei saa väita, et kõik oleks täiuslik, aga see olemasolev on siiski professionaalne analüüs tol hetkel kättesaadava info pinnalt.

      Kustuta
    2. Oleks ka liig siinselt seltsimehelt mingisugust süvaanalüüsi eeldada. Kahjuks on ta ise ainus, kes ennast analüüsivõimeliseks peab. Rääkimata sellest, et ka politsei erialased teadmised näivad üüber puudulikud olevat.
      Ütleme ausalt, koondamine selle persooni puhul oli ikka igati põhjendatud ristiretk ��

      Kustuta
    3. Tänan huvitava teemaarenduse eest. Sellest nähtub, et peale laetud püstoli võiks teile teise kätte usaldada ka taseri. PS Enda analüüsi osas pean süvagurmaanide ees vabandama - blogi maht võimaldab siiski vaid seda n.ö kokkuvõttena vaid avaldada.

      Kustuta
  8. Videolt on lisaks näha, et politsei ei asu peale laskmist kannatanut abistama ja varejookse peatama, vaid eemaldub ja mõne aja pärast tuleb tagasi üle kontrollima jalaga togides ja püstoliga sihtides. Eluohtlikus seisundis inimese abita jätmine on karistusseadustik § 124 järgi kuritegu karistatavusega kuni 3 aastat. See käib kõigi kohalolnud politseinike suhtes. Enne kiirabi saabumist ligi 4 minutit hiljem (täpsustada aeg) mitte mingi abi andmist ei nähtu, aga oleks pidanud algama koheselt peale laskusid ja noa (külmrelva) mahapillamist. Laskva politseiniku suhtes tuleks uurijatel kindlasti ka üle kontrollida, kas viimane lask võis olla võimuliialdus (KarS § 291, kuni viieaastane vangistus). Lisan need tähelepanekud analüüsi kümnendaks punktiks. Kriminaalanalüütiku ülesanne ei ole küll kvalifikatsioone määrata, kuid uurimisversioonide väljatoomise raames võimalikele kvalifikatsioonidele viitamine on asjakohane.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see oli ka minu esimene küsimus, kui olin video lõpuni vaadanud... see oli nii ebainimlik, kuidas nad seisid kõrval ja lihtsalt olid, kuid inimene maas elas, püüdis käsi tõsta ning tõmbles... selliste korravalitsejatega ei taha mina küll abivajamise korral kokku sattuda, sest neilt ei olegi lihtsalt abi loota - neil pole südant...

      Kustuta
  9. Muutsin hinnangut tulistaja tegevusele, neutraalsest mõõdukalt kriitiliseks.

    VastaKustuta
  10. mul siiralt heameel, et minu eestis on inimesi,kes viivad riigi õigusriigile lähemale! eksinud politseid ei tohi jätta karistamata, vastasel juhul on tegemist räige korruptsiooniga!
    vastu nina saavad nüüd lõpuks need, kes siiani jätkuvalt on kaitsnud politsei tegevust, milles toore temperamendiga tapeti süütu eesti noormees!
    et meil kõigil on olnud on õigus kogu aeg, süüdistades politseid, kes käitus oma temperamendiga, emotsioonidega, kuid mitte nii nagu reeglid ja õpetus ette näevad ning lubamatult toore temperamendiga süütu, ohutu eesti noormehe mõrvas!
    juhtum tuleks nüüd kindlasti edasi kaevata euroopakohtusse!
    kurb, et inimene mõrvati asjatult ühe ennast ületähtsustanud nagamanni tõttu, ning samuti grupi oskmatute, reegleid rikkuvate politseinike poolt...
    eriti aga õpipoisist uustulnuka poolt, kes tahtis nii väga politseid mängida!...
    provotseerituna jookseb ahastusse viidud ohver politsei suunas, kuid ei jõua kuigi lähedale politseile, enne kui teda tabab surmav lask, ennast ületähtsustanud uustulnukast mustabnahalise tulistatud mõrvav kuul ja otse ohvrile rindkerre!
    ohvrile ei jätnud see kiire iseotsustaja, tulistaja, temperamentne tegelane, mingitki ellujäämise võimalust... ohver ei olnud pealegi relvastatud tulirelvaga!
    siin on meid kõiki, kes on olnud kriitilised politsei tegevuses, toetamas professionaal, kriminaalanalüütik! vastu nina saavad kõik, kes nii väga on siiani kaitsnud seda politsei toore temepramendiga tegevust ja mõrva!
    kriminaalanalüütik:
    Politsei juhtimisahela ja väljaõppe toimimisel oleks noormees elus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Äkki lähete nüüd ise sama asja kordama, et politsei saaks õppida? Süütu eesti mees - ??? Varsti on linn süütuid täis, igaühel oma tapariist/pomm kaenlas. Politsei aga pageb linnapiiri poole, et mitte eksida. Hakkame ikka asju A-st pihta. Kui süütu eesti mees poleks lolli mängima hakanud, poleks politsei oma "ebaprofesionaalsust" näidata saanud.

      Kustuta
    2. Toits, teie üleskutse minna ise kordama on ju üleskutse korra rikkumisele? Edastame teate teie ülemusele politseis.

      Kustuta
    3. Esimene täiesti adekvaatne ja aus situatsiooni analüüs......

      Kustuta
  11. turuplatsi emotsioonid ja temperament ei kuulu professionaalse politsei mudelisse!
    need omadused tuleb jätta koju! viimasel ajal sissetungiv amatörism igal elualal
    on hakanud, eriti ka ametnike ja elualadel, kus peaks olema kõrge professionaalsus, on olukord muutunud kohati katastrofaalseks, ohustades inimesi ja ühiskonda...
    vastutavad inimesed, ametnikud, käituvad tihti turuväljaku emotsioonide mallis, tegevuse ja otsustega! ka käesoleva abivajava inimese mõrvamises, käitus politsei turuäljaku emotsioonide, lubamatus temepramendis, eirates kainet otsustamist, arutelu ja lahendust! nii oleks võinud ju sinna koguneda politsei asemel ka grupp amatööre, kes kasutavad omavoli ja teineteise üleskütmise taktikaat! kui riigis kaob ära tähtsatel postidel professionalism, siis ohustab see kogu riiki ja rahvast! antud juhtum on tõeliseks häirekellaks, et eesti politsei peab uuseti kooli minema ja õppejõud peavad olema professionaalid, mitte mingid siit ja sealt amatööridest tegelase, turuväljakult!

    VastaKustuta
  12. Jään põnevusega ootama analüüse ka lahkunu perekonnale ja lahkunule endale. Kuna tegemist näib olema väga aruka ja osava analüütikuga siis suudab ta ka lahata neid sündmusi mis viisid kannatanud elukunstniku nii kaugele ja perekonda, kel see kõik märkamata jäi või mis selleni viis. Tubli töö poliitik. Kahjuks ohvri vaimset seisundit peale surma on väga raske määrata. Lihtsam oleks öelda, et kunstniku performants läks aia taha/ teise ilma.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kommenteerija siirust näitab julgus iseenda nime all kommenteerida. Kui seda ei ole, siis tekib küsimus ka tema mõtete siiruses ja tema sobilikkusest politseis töötama.

      Kustuta
  13. Videolt mingis versioonis on näha kuidas politseinik ühe, või mõlemad noad jalaga maaslamavast isikust eemale lööb, seega noa asukoht tõenäoliselt on sellega seotud. Mälu järgi on see jah asfaldt, kus ta maha kukkus, ja kiriku vahetult kõrval asuv tee kuni pea foorideni, on laotud kivi.

    VastaKustuta
  14. Vaatasin laskmisstseenid uuesti üle täiendavalt leitud videomaterjali põhjal ja juba uuendasin fotode osa koos fotode kirjeldustega peale tulistamise lõppemist tegevustest. Tulistamise osa uuendan lähiminutitel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas kuskilt on võimalik neid tooreid videoid näha?

      Kustuta
    2. Lingid vaata tekstis üleval 2 tk. Panin sinna viimaste scrappide versiooni allikad ainult.

      Kustuta
  15. Kogu lugupidamise juures.
    >Räirekeskus saab 10 kõnet kahe noaga ringi luusivast kodanikust.
    Kohale saadetakse 1 auto milles on 2 politseiniku.
    Nad jalutavad nugadega mehele vastu ja kukuvad karjuma.
    Siis longib üks neist taktikalise kilbi järele
    Oli võimalus võtta kilp kaasa KOHE, neil oli teada, et nugadega varustatud mees kõnnib mööda kesklinna. Oli võimalus saata kohale korraga 2 patrulli. Oli võimalus panna kohe selga kuulivestid. Oli võimalus joosta sellile seljataha ja nuiaga vasta pead anda.

    VastaKustuta


  16. 1. Mittemärkamine nagu ka kiirreageerimisvõimekus ei ole politseijuhtimise vaid ressursse jagava
    Riigikogu probleem. Politsei tänavakaamerate, nende asukoha presenteerimine eeldaks
    ligipääsu antud riigisaladusele, mida hr Seederil, st jagatakse teistele võltsi ettekujutust
    nende vähesest kasutamisest.

    2. Väita et kahe paljastatud noaga mees ei tahtnud kedagi tappa on demagoogia. Psühhiliselt haige
    tegevus on prognoosimatu ja juba fakt ise et tüüp kõndis kaks nuga käes paljajalu mööda
    väljakut, näitab isiku huvi teatud tegevuste osas.

    3. Kilpide osas jälle häma - politseis töötanu peaks teadma kuipalju on kilpe autos ja kilpi
    kasutati juhtumis. Vaielda võib vaid selle üle, miks julgestajal oli kilp aga mitte teisel ja
    kas olnuks võimalik noaga vehkinut kilbi ja nuiaga maha joosta.

    4. Juhtumi külmutamise osas jälle häma - olukord külmutatakse vaid siis kui käib üle jõu või ei
    ole asjaolud selged ja oht kõrvalistele isikutele välistatud. Antud juhul see nii ei olnud.

    5. Kirjeldus on häma, -politseinik ei röökinud ja ei ähvardanud relvaga, ka jäeti inimesele
    piisavalt ruumi ja järelemõtlemisaega, et mitte öelda aeg oleks ehk üle saada kibestumisest ja
    lahtilaskmise solvumise valust.

    6. Jaanuse tegevuse kommenteerimine sellisel tasemel on samuti häma - toodud analüüs eeldaks
    vähemalt kõrharidust psühholoogias ja aastatepikkust praksist mida aga hr. Seederil ei ole.

    7. Politsei süüdistamine abistamatajätmises, väljend "jõhkralt kanderaamile lohistamine", näitab
    puudujääke erialases meditsiinikoolituses ja teisest küljest kahjuks ka hr Seederi isiklikke
    probleeme.

    Isiklikult valinuks kilbi ja nuia isiku neutraliseerimiseks - kuid ma ei sea kahtluse alla politseinike valitud tegevust, ka nii on õige.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 1. Kahjuks Riigikogu on liialt sageli vaid hääletusmasin ja ametnikud täiesti kontrolli alt väljas. Olen seda korduvalt rääkinud - ministrid ei peaks olema ametnikele ressursside väljakaupleja tasemega isikud, vaid asju juhtida suutvad isikud.
      2. Niisugustele asjadele antakse hinnang isiku tegeliku käitumise põhjal, teie väljendatu on sorry aga "nõukaaegne paranoia".
      3. Kui kilpe oli autos 1 ja kilbi kasutamisi 0 - mida me siis kurdame et kilpe oli vähe... Lisaks kaalumisele mahajooksmise võimalusest oleks elu säästnud ka patrulli samaaegne vastastikune julgestamine. See pluss ärritava asemel rahustav käitumine oleks suure tõenäosusega olukorra rahustanud. Tõrjumatu äkkrünnaku tekkides oleks aga jalgadesse laskjaid olnud 2 ja tabamuse tõenäosus suurem.
      4. Depends on theory you are studied.
      5. Tunnetus on subjektiivne. Mine asu ise püstolitoru ees "selgitusi" kuulama ja siis tule jaga oma kogemusi.
      6. ---
      7. Selgita tegevusi fotol nr 18.

      Kustuta
    2. Tegelikult miks ma analüüsiga ise üldse tegelema hakkasin, oli politsei kinnimakstud kanalitest tulev totaalne infomüra ja ebaadekvaatne propaganda. Ma tahtsin näha, mis on asja taga seekord tegelikult. Arvan, et see vastus on nüüd käes ja kättesaadav ka teistele. Rahustuseks võib öelda, et kõige karmim uurimisversioon langes õnneks kõrvale. Kuid tulemus on sellegi poolest häiret tekitav, mis normaalses riigis päädiks peadirektori väljavahetamisega.

      Kustuta
    3. PS. Tänavakaamerad ei ole riigisaladus, vaid AK (kuid ka asutusesiseselt ei ripu see info vabalt seinal ...).

      Kustuta
    4. Teine Anonüümne siin.

      *Politsei ei jõllita päevad läbi videokaameraid. Need on pigem just sellise operatiivse olukorra fikseerimisel abiks või siis hiljemaks analüüsiks.
      *Isiku motiivi ei olnud võimalik antud hetkel selgeks teha, sest isikuga ei olnud võimalik kontakti luua. Seega on igasugused spekulatsioonid tema motiivide üle täiesti kasutud. Politsei teadis ainult seda, et isiku käes olid külmrelvad ja võis olla seetõttu ohtlik enda või teiste suhtes.
      *Mahajooksmine oleks ilmselgelt viimane meede. See oleks tarbetu elude ohtu seadmine. Ja kuidas sa rahustad kui inimesega ei ole võimalik kontakti saavutada?
      *Jalgadesse laskmise jutt on üks kõige tobedamaid asju mida ma olen selle juhtumiga seoses kuulnud. See on ohtlik ja ebaefektiivne. Taktikalise Laskmise Keskus on ka juba kenasti demonstreerinud, miks see on halb mõte. Tõenäosus jalga tabada on äärmiselt väike. Seevastu on sellise praktika puhul kõrgendatud oht tabada kõrvalisi isikuid, tabada valesse kehaosasse (samuti eluohtlik) või ebaõnnestumisel sattuda rünnaku ohvriks. Kusjuures mida ligemal on ründaja ohvrile, seda raskem on ohvri paarilisel reageerida, sest lasu sooritamine seaks tahes-tahtmata ka ohvri elu ohtu.
      *Politseinike esmane eesmärk oli hoida isik paigal, sest ei soovitud, et ta suunduks tunnelisse, kus kõrvalised isikud oleksid võinud ohvriks sattuda. Pidagem meeles, et politseil polnud selget aimu isiku motiivide kohta ning isiku endaga ei olnud võimalik kontakti saavutada.
      *Politseiniku ründava nugadega mehe võrdlemine taignarulliga perenaisega on puhas demagoogia.
      *Kriitika esmaabi mitte andmise suhtes tundub esialgu õiglane.

      Kustuta
  17. Hoiatuslaske ei olnud. Tulistati kohe pihta.
    Noormehe vaimne seisund oli täpselt selline, nagu inimesel, kellel on karikas täis kodumaa polügoniks maha parseldamise pärast....


    R.I.P

    VastaKustuta
  18. Tegin viimase viimistlused ja lisasin kokkuvõtte. Olemasolev versioon peaks olema nüüd see, mida on võimalik sedastada enne lahkamistulemuste jms ekspertiisi infot.

    VastaKustuta
  19. "Politseil puudus vanalinnas kiirreageerimise võimekus. Kui oleks olnud tegemist terroristiga, oleks politsei läbikukkumine olnud totaalne."

    Politseil ei ole mitte kuskil võimekust, et telefonikõne peale neutraliseerida juba rahva hulgas liikuvat terroristi enne, kui too suudab kedagi ümbritsevatest vigastada. Ei meil ega ka suurlinnades, kus erinevalt meist on olnud ohvriterohkeid terroriakte ning jõudusid tänavail sõjaväe lisapatrullidega täiendatud.

    "Jaanus aga ei tahtnud kedagi tappa, nähtub tema käitumisest."

    See on tagantjärele tarkus ning vaevalt et selles andis ka telefonikõnede põhjal kindel olla. Küsimus ei ole mitte selles, mida meie teame tema tegevustest, vaid selles, mida teadsid tema tegevustest häirekeskus ja patrull.

    "Ajal, kui antakse C-kategooria häire, saabub pika aja möödudes kohale üksainus patrull. Keegi ei taipa samal ajal kiirabi ette välja kutsuda."

    See on jah halvasti, aga kas see ikka nii oli? Mis kell toimus kiirabi väljakutse? Kui see õige on, siis see on juba häirekeskuse praak.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Järeldus kiirreageerimise võimekuse kohta tuleneb asjaolust, et esimene patrull suudeti isikule vastu organiseerida alles ajaks, kui see oli jõudnud Vabaduse väljakule ja sealt ära lahkumas. Isikuga oleks saanud vestelda rahulikult kasvõi sealsamas Raekoja platsil (või kui soovite siis ta kumminuia löögiga kuklasse oimetuks lüüa). Kuid mida siin salata - lihtsalt võimekus puudus. Kogu kaader oli ära seminaril või eripensionil või ainult sulepead valdavad ametnikud ...

      Jaanuse kavatsuste suhtes ma juba kirjutasin ühele varasemale kommile vastuses, et isiku kavatsusi tuleb hinnata tema tegeliku käitumise põhjal. Me ei saa kuklalasuga alustada iga vanamemme kavatsusi hindama, kes tööriistapoest väljudes kogemata sealt ostetud noa kätte unustas... Kunstlik püüd luua stereotüüpi - et nuga käes hoidva eesti mehe kavatsus on teisi tappa - see on pigem kategooria nõukode miilitsa paranoiadest.

      Kustuta
  20. Järeldus on kahtlemata õige, aga asjakohatu, sest nagu öeldud, nii kiire reageerimise võimekust, et rahva hulka jõudnud terroristi telefonikõne peale peatada ei ole mitte kuskil.

    Teie siin teete Jaanuse kavatsuste kohta järeldusi oma töölaua taga istudes, videokaadreid vaadates ja ajalehti lugedes. Häirekeskus pidi seda tegema telefonikõnede põhjal (noaga mees, paljajalu jne., mille lindistusi te vist pole allikmaterjalina kasutada saanud?). Politseinikud pidid tegema järeldusi pildi põhjal, mis neile avanes. Kusjuures vea hind oleks tõenäoliselt olla ühe või mitme kõrvalseisja elu. Nagu öeldud, mitte see ei loe, mida meie teame, vaid see, mida pidi häirekeskus ja patrull teadma info põhjal, mida nad olid saanud.

    Minu arust on kõige olulisem küsimus, mis kell sai kiirabi väljakutse. Kas te suudaksite selle välja selgitada?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kriminaalanalüütiku ülesanne piirdub uurimisversioonide läbikäimisega, mida ma olen ka teinud. Hea meelega võtaksin arvesse küll ka kõik telefonikõnede salvestused, kaameratest nähtava, lahangu tulemused ... kuid neid pole mul võimalik saada. Minu toodud materjal on see, mida on spetsialistil võimalik kasutadaolevate materjalide pealt välja lugeda. Lahkamistulemused ja muud ekspertiisid võivad siia sisse tuua muutusi, see on loomulik. Kuid niisugust infomüra nagu oli algselt PPA poolt algatatud PR-kampaania - kus noormehest püüti kujundada võimalikult negatiivne kuvand valede abil (nugadega vehkimine jms), niisugune asi ei sobi ühe politseiasutuse "menüüsse".

      Kustuta
  21. Põhja prefekt Kristian Jaani selgitab, et häirekeskus sai selle kohta mitu kõnet, et üks mees liigub vanalinnas ringi, noad käes. „Sellest ilmnes potentsiaalne oht, et mees võib ka endale viga teha, mistõttu anti väljakutse ka kiirabile. Patrullidele, kes sündmuses vahetult osalesid, andis kolleeg juhtimiskeskusest läbi eetri teada, et kiirabi jõuab sündmuskohale kahe minutiga,“ räägib ta. Kuid pealtnägija videost on näha, et kiirabiarst jõudis vigastatu juurde neli ja pool minutit pärast seda, kui politseirelvast on paugud kõlasid.
    Jaani lisab, et sellises olukorras tehakse ründaja kahjutuks, veendutakse, et ta ei saa haarata relva, ning vajaduse korral jälgitakse, et ta ei oleks asendis, mis võib tema tervislikku seisukorda halvendada. „Kuulihaavaga inimest ei ole otstarbekas hakata ilma spetsiaalse varustuseta sündmuskohal ravima, sest vastavalt soovitule võib see hoopis kannatanule kahju teha. Tallinnas jõuab kiirabi sündmuskohtadele mõne minutitega, mistõttu on üldjuhul taolises olukorras mõistlik oodata ära meedikud, kes saavad anda abi kohapeal või viia abivajaja kiiresti haiglasse.“
    http://www.ohtuleht.ee/837499/miks-ei-andnud-politseinikud-kuulihaavaga-noamehele-esmaabi
    "Politseinik taganes ning tegi õhku kolm hoiatuslasku. Seejärel sekkus paarimees, kes järgnes, kui oli politseisõidukist kilbi võtnud. Korrakaitsja heitis kilbi käest, kui ründaja jooksis teise politseiniku suunas ning sooritas pärast paarimehe hoiatuslaske ühe lasu mehe rindkeresse," selgitab Jaani ning lisab, et rohkem laske ei sooritatud.
    Jaani sõnul kinnitavad seda infot ka lahkamistulemused – meest tabas ülekehasse üks kuul. Ka ütleb ta, et kriminalistid rekonstrueerisid hoiatuslasud ning nende laskesektorisse hooneid ei jäänud.
    http://www.ohtuleht.ee/837545/milline-oli-pariselt-vabaduse-valjaku-tulistamise-stsenaarium

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sõltumatu kriminaalanalüütik on rääkinud. PPA on olnud sunnitud juba nii mõnestki hämast seetõttu taanduma. Enam ei räägita, et noormees vehkis nugadega. Enam ka ei püüta kogu juttu viia viimasele 5-le sekundile, kus ülesprovotseeritud noormees tõesti realiseeris meeleheitlikku sammu. Seega oleme juba sundinud politsei masinavärki astuma suure sammu edasi objektiivse sündmusele lähenemise poole. Lugesin ka seda artiklit, see põhineb keskpärasel miilitsa loogikal: et kuna lahangul leiti kehast ainult üks kuul, siis see tõeendab et tehti kolm hoiatuslasku ja ainult üks pihta lask... Tule taevas appi sellisel tasemel PR-kampaaniale.

      Kustuta
    2. "Lugesin ka seda artiklit, see põhineb keskpärasel miilitsa loogikal: et kuna lahangul leiti kehast ainult üks kuul, siis see tõeendab et tehti kolm hoiatuslasku ja ainult üks pihta lask... Tule taevas appi sellisel tasemel PR-kampaaniale."


      Aga seda räägiti juba kohe peale tulistamist, et tehti kolm hoiatuslasku ja viimane pihta. Lahkamine kinnitas seda. Ma ei tea mis vandenõuteooriat te veel otsite...

      Kustuta
    3. Selle asja algse vassimisega kahjuks viidi avalikkus tagajalgadele, ka mind (valepropaganda noormehe vehkimisest nugadega ja politsei püüd näidata - et kogu asja juures ongi ainult viimase 5 sek noormehe käitumine oluline. Kogu usaldus kadus ja see pole taastunud. Ka lahangu suhtes vigastuste täpsema kirjelduse varjamine tekitab täiendamatut usaldamatust - kahtlus selliste detailide varjamisest, mis tõendaks noormehe surma elupäästva abi puudumise, valeasendisse keeramise jne tulemusel ... Nüüd olemegi olukorras, kus ühtegi politsei sõna ei saa uskuda ja ise peame kõike üle kontrollima, niipalju kui meil vahendeid.

      Kustuta
  22. Aitäh eelmiste viidete eest. Ühesõnaga see jutt siin on jama, autor pole vaevunud ka kõiki ajakirjanduses ilmunud materjale läbi töötama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kolleegi toetamine on kindlasti mõistetav, ka kommentaariumis. Kuid analüütiku jaoks ei anna niisuguste arvamuste lisamine - et see on nii seepärast, et prefekt ütles või et kusagil õnnestus politsei meediakanaleid pidi artikkel online sokutada - ei anna juurde faktimaterjali analüütiku "kõvadel" tõenditel põhinevat osa muuta.

      Kustuta
    2. Siin oli igati asjassepuutuv fakt asja kohta, mida ka artikkel käsitles: kiirabi väljakutsumine ja aeg, millega see kohale jõudis. Paistab, et autor esitab fakte valikuliselt.

      Kustuta
    3. Seal ei ole ju ei aega ega kohalejõudmise aega? Mina küll ei leia, palun esitage need täpsed kellaajad siia. Kusjuures muideks selles esimeses artiklis meedik räägib, et kuulihaavaga kopsus tuleb tõsta koheselt poolistukile, muidu ta lämbub oma veres. Aga olgu, kriminaalanalüüsi eesmärk ei olegi meditsiiniabi detailidesse laskumine - vaid viitamine, et tõenäoliselt seal esines probleeme ja nende detailidega peaks uurija edasi tegelema (vajadusel ekspertiisi tellima).

      Kustuta
    4. Kriku, selle esimese artikli meediku jutust selgub, et politseinike poolt noormehe kõhuli siruli viskamine seljalt võiski põhjustada noormehe surma. Noormees punnis end liigutada veel paarkümmend sekundit, oli seega elus. Kuid haavast valguv veri lämmatas ta. Meedik: "Kui rindkeresse kuuli saanud inimene hingab ja on mingilgi määral teadvusel, peab ta istukile tõstma. „Sest kui veri kopsu või rindkereõõnde jookseb, siis see surub kopsu kinni. Kui kannatanu on teadvusel, siis tema ainuke võimalus ellu jääda on istuv asend. Kui aga teadvus kaob, tuleb ta kindlasti pikali panna ning sel juhul on ellujäämisvõimalus väike.“". http://www.ohtuleht.ee/837499/miks-ei-andnud-politseinikud-kuulihaavaga-noamehele-esmaabi. Meedik Liigar tol hetkel rääkis, et abi ei antud sest politseinikud võisid noormehe jõudu karta. Tema ei teadnu veel seda mida analüüs avastas - et politseinikud olid noormehe juba isegi ümber pööranud meditsiiniliselt ebaõigesse asendisse. Olgu, viin selle meediku jutu analüüsi sisse, kui "Kriku" seda nii soovib :).

      Kustuta
  23. Kuidas ei ole kiirabi väljakutse ega kohale jõudmise aega?

    Tsitaat: "„Sellest ilmnes potentsiaalne oht, et mees võib ka endale viga teha, mistõttu anti väljakutse ka kiirabile. Patrullidele, kes sündmuses vahetult osalesid, andis kolleeg juhtimiskeskusest läbi eetri teada, et kiirabi jõuab sündmuskohale kahe minutiga,“ räägib ta. Kuid pealtnägija videost on näha, et kiirabiarst jõudis vigastatu juurde neli ja pool minutit pärast seda, kui politseirelvast on paugud kõlasid."

    Parandage palun selle infoga oma artikli vastavat lõiku.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kriminaalanalüüsis oleks vaja kõik olulised kellaajad viia formaadile hh:mm ehk tunnid ja minutid. Kas te saaksite need kellaajad niimoodi mulle teada anda. Seega näiteks 13:04... Sekundid ka kui võimalik.

      Kustuta
  24. Te ise ju opereerite 10-minutilise ajavahemikuga ja Teil ei ole ka iga sündmuse juures täpset aega?

    Nii kirjutate, et: "31.10.2017 11:04-11.14 saab häirekeskus 10 kõnet". Häirekeskusest läks info edasi patrullidele ja samal ajal kutsuti välja ka kiirabi. Patrullile anti millalgi väljakutse ning tulistamise vahel teada, et kiirabi saabub 2 minuti pärast. Tegelikult saabus 4:30 minutit pärast tulistamist.

    Teie aga kirjutate:

    "Ajal, kui antakse C-kategooria häire, saabub pika aja möödudes kohale üksainus patrull. Keegi ei taipa samal ajal kiirabi ette välja kutsuda."

    Selle väite lükkab "Õhtulehe" artikkel konkreetselt ümber.

    VastaKustuta
  25. Praegu vaatasin üle, Teie artiklis ei sisaldu isegi teadaolevat tulistamise aega 11:20.

    Kui millalgi 11:04 ja 11:20 vahel teatati patrullile, et kiirabi jõuab kohale 2 minutiga, tähendab see väga tõenäoliselt seda, et tulistamise hetkel pidanuks kiirabi neile antud info järgi juba kohal olema. Igal juhul pidid nad olema arvamusel, et kiirabi saabub iga hetk ja mitte 4:30 pärast.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuskohalt ma seda allikat leiaks, kus on kirjas 11:20 kui tulistamise aeg? Te olete minu jaoks ju anonüümne ja ma tõepoolest ei saa kriminaalanalüüsi muuta ainult niisuguste vihjete põhjal. Kellaajad peavad olema minuti täpsusega ja taasesitatavatest allikatest - häirekeskuse sissekanne, politseijuhi intervjuu ... Kiirabi suhtes ei ole aga analüüsis tähendust asjaolul, mida kiirabi lubas. Küll võiks olla täpne kiirabi tegeliku saabumise aeg (seda mida kiirabi lubas jne - see on sisejuurdluse või uurimise teema vajadusel...). Aga ma arvestasin teie muret sellega, et parandasin analüüsis vastava lause üldiseks konstateeringuks, et koos patrulliga kiirabi ei saabunud.

      Kustuta
    2. Nagu öeldud, ajakirjandusest: http://www.ohtuleht.ee/837126/fotod-ja-video-vabaduse-valjakul-tulistas-politsei-nugadega-vehkinud-meest-mees-suri-haiglas

      "Kella 11.20 ajal tulistas Tallinna kesklinnas Vabaduse väljakul politsei meest, kes vehkis noaga."

      Kiirabi jõuab erinevate allikate andmetel läbi aastate Tallinna kesklinna kohale umbes 8 minutiga:
      http://www.tems.ee/about/
      http://www.pealinn.ee/tagid/intervjuu/kiirabijuht-tallinlaste-elu-kiirema-paastmise-nimel-vajaksime-kaks-n170400
      https://tallinncity.postimees.ee/23515/kiirabi-jouab-tallinnas-kohale-8-minutiga

      Niisiis, kui kiirabi saadeti välja koos politseipatrulliga ja patrullil läks aega alla 10 minuti, oleks kiirabi eelduslikult pidanud kohale jõudma umbes samal ajal kui patrull või veidi hiljem. Võimalik, et patrull jõudis Jaani kiriku juurde 6 minutiga ja kiirabi oleks pidanud jõudma 2 minutit hiljem (see nüüd on küll spekulatsioon). Tegelikult aga kulus oluliselt rohkem aega, kuid see on juba kiirabi, mitte politseitöö küsimus.

      Minu arvates on oluline nüanss, et patrullil oli igati põhjust uskuda, et kiirabi on kohe kohal.

      Ma teen Teie kodutööd siin praegu.

      Kustuta
    3. Ma saatsin küsimuse politsei pressiülemale. Tema vastuse saabudes lahendame küsimuse.

      Kustuta
  26. Tekitasin kriminaalanalüüsi alla uue alapealkirja, kus hakkasin andma selgitusi meediast läbikäivatele müütidele. Näiteks ei tehta kunagi kolme hoiatuslasku, kuna oleks mõttetu ja hiljem endal kuule ei jätkuks. Aga tõin ära ka kirjelduse, kuidas oleks pidanud toimuma vahetu elupäästev esmaabi peale laskusid.

    VastaKustuta
  27. Uut infot: https://tallinncity.postimees.ee/4303469/ajajoon-hairekeskus-muutis-kaigult-nugadega-mehe-valjakutse-prioriteeti?_ga=2.63863471.1058013789.1507381778-270475331.1507109631

    "Patrull jõudis sündmuskohale 10 minutit pärast esimest häirekeskusele laekunud kõnet. Politseinikud olid pärast neile väljakutse laekumist sündmuskohal 6 minutiga. Seega kulus info kogumisele sellest ajast vähemalt kolmandik – häirekeskus menetles esimest kõnet üks minut ja 50 sekundit."

    Mina saan sellest nii aru, et 11:04 oli väljakutse ning 11:14 oli patrull kohal. Nüüd on natuke arusaamatu, kuidas HK neile tulnud väljakutset ainult 1:50 minutit menetles nagu tsitaadis öeldud: kui patrull jõudis kohale 6 minutiga, siis jääb 2:10 minutit vahelt puudu.

    Igatahes, nagu eelmises postituses spekuleeritud, kui patrull jõudis kohale 6 minutiga, siis kiirabi saabumiseni 8-minutilist keskmist aega arvestades tõesti pidanuks jääma 2 minutit. Loogiline oleks arvata, et kui patrull teatas, et on kohal, siis vastati neile, kui kaugel peaks kiirabi olema (või küsisid nad seda kohale jõudes ise).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tülgastav ametkondlikkus, kus ametnikud täpselt oma huvides tõde väänavad ja vassivad. Tõejärgsed ametnikud? Selles artiklis kirjutab, et oli bravo prioriteediga väljakutse. Politseilt on varasemalt teade, et oli kõrgeim charlie väljakutse. Häirekeskuse peadirektori sõnul ei saanud väljakutse põhjal eeldada, et nugadega kõndiv mees kedagi ohustaks... ja siis tormasid kohale hüsteerias politseinikud ründama ja püstoleid paugutama. Nagu me näeme, ajakirjanduse info on vastukäiv ja ootame PPA pressijuhi vastuse ära. Ma väga loodan, et ta vastab täna-homme ja mitte 30 päeva pärast.

      Kustuta
    2. HK puhul ma ei imesta millegi üle. Kas aga väljakutse algusest peale teine kõrgem prioriteet tulemust muutnud oleks, on väga kahtlane.

      Väljendite nagu "hüsteerias politseinikud" kasutamine seab kahtluse alla analüütiku objektiivsuse.

      Kustuta
    3. See väljend on kellegi kommentaarist ja ei ole analüüsi osa :). See piltlikustab gap-i Häirekeskuse peadirektori antud selgitustele rutiinsest rahulikust väljakutsest madalaima prioriteediga I (mis hiljem küll muudeti 2 astet kõrgemaks Bravoks, kuna lõpuks oli keegi arvanud - et noaga inimene tänaval võib ju kellelegi viga teha...), ja politsei faktilise äärmiselt resoluutse tegutsemise vahel Vabaduse platsil. PS PPA-lt kellaaegade kohta pole ma ikka veel vastust saanud.

      Kustuta
  28. PPA jättis mulle kellaajad vastamata. Niisugused asjad vastatakse seaduse järgi koheselt, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul. Tänaseks on küsimisest möödunud 35 päeva. Minu analüüsi seisukohalt ei ole nendel kellaaegadel enam kriitilist tähtsust (tehiolud on piisavalt tuvastatud), mistõttu ma ei hakka PPA-le meeldetuletust saatma. Case closed.

    VastaKustuta
  29. Nüüd poolteist aastat hiljem taotlesid omaksed kriminaalmenetluse uuendamist. Saame näha, kuidas meie imeline prokuratuur nüüd reageerib. Kuid tõde asjas vajaks väljaselgitamist. https://www.err.ee/934860/vabaduse-platsil-politsei-kuulist-surnud-mehe-lahedased-jatkavad-kohtuteed

    VastaKustuta