reede, 14. september 2018

Kohtute andmekogu analüüs - kohtuistungite kinniseks kuulutamine toimub stabiilselt meelevaldselt

See minu artikkel ilmus ka Uued Uudised 08.09.2018.

Kohtuistungite avalikkus tagab kohtumenetluse usaldusväärsuse


Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 järgi on kohtuistungid avalikud. Siiski lubab põhiseadus erandite tegemist istungite kinniseks kuulutamiseks, kuid ainult seaduse alusel. Praktikas on kohtunikel laiad otsustuspiirid ja nii saab reaalsele olukorrale anda hinnangut ainult kohtupraktikat analüüsides. Milleks analüüsisin kohtute andmekogu aastatest 2014-08.2018. Kõik toimunud kohtuistungid kõigis esimese ja teise astme kohtutes, kokku 160 327 kohtuistungit. Analüüs ei sisalda Riigikohtu andmeid.

Kriminaalmenetluses eeluurimiskohtuniku asjades on peetud 5413 kohtuistungit, nendest kuulutatud kinniseks 1127. S.h kohtute lõikes on Tartu Ringkonnakohus kuulutanud kinniseks 90% (705/785) ja Viru Maakohus 20% (320/1580) istungitest. Seevastu Tallinna Ringkonnakohus on kuulutanud kinniseks ainult 2% (23/1212) ja Tartu Maakohus 0,1% (1/951) istungitest. Mis näitab, et eeluurimiskohtunikud käsitlevad istungi kinniseks kuulutamist meelevaldselt. Eeluurimiskohtuniku kohtuistung enamasti ei ole kohtuistung põhiseaduse mõttes, vaid on näiteks läbiotsimise määruse väljastamise otsustamise koosolek. Kohtunik teeb seda ainuisikuliselt ja kohtuistungi toimumise teadet Riigi Teatajas ei avaldata. Seetõttu edasisest analüüsist on need välja jäetud.

Alates 2016 kohtuistungite üldarv väheneb, kinniste kohtuistungite arv suureneb


2014 toimus 33 134 kohtuistungit, s.h 315 kinnist. 2017 toimus 32 305 kohtuistungit, s.h 543 kinnist. 2018 andmed ja projektsioon aasta viimasele neljale kuule viitavad veelgi kohtuistungite üldarvu vähenemist kinniste istungite arvu tõusu juures.


Kasv tekib isikute paigutamisest haiglasse ja maksualaste süütegude kriminaalmenetlustest


  • Harju Maakohtu piirkonnas on tsiviilkohtumenetluses tekkinud „anomaalia“ isikute paigutamisel kinniste kohtuistungitega haiglasse. 2014 (1), 2015 (16), 2016 (41), 2017 (216), 2018 8 kuud (165). Harju Maakohtu osakaal kõigist samaliigilistest istungitest on 72% ja 94% neist omakorda (412/440) on kuulutatud kinniseks.
  • Harju Maakohus on 2018 aastal kuulutanud kinniseks 28 maksualaste süütegude arutamist kriminaalmenetluses. Varasemalt ei ole mitte ükski kohus seda liiki kinniseks kuulutanud.
  • Kohtud on hakanud järjest sagedamini tsiviilkohtumenetluses toimuvaid ärakuulamisi kohtuistungina registreerima. Kinniseks kuulutatud ärakuulamistest 85% on Harju Maakohtult.

  • Kohtuistungi kinniseks kuulutamine istungi päeval võib varjata „vaatlejate“ väljatõstmist


    Tervelt 30% kinnistest kohtuistungitest on kinniseks kuulutatud istungi toimumise päeval.

    76% selles pärineb Harju Maakohtult ja 71% on sama kohtu tsiviilkohtumenetlused. Kohtuistungite kinniseks kuulutamise praktiseerimine istungi päeval annab kohtunikule võimaluse istung kuulutatakse kinniseks alles siis, kui sinna on ilmunud mõni ebamugav menetlusväline isik (vaatleja), ja see välja tõsta. Ja jällegi võimaluse istungit kinniseks mitte kuulutada, juhul kui „vaatlejaid“ pole ilmunud. Kohtunikel on võimalus sellega statistika kujunemist manipuleerida.

    Andmekogus esineb lisaks 22 kohtuistungit, mis on kuulutatud kinniseks peale istungi toimumise kuupäeva.

    Kokkuvõte – kohtuistungite kinniseks kuulutamine toimub stabiilselt meelevaldselt


    Kvantitatiivsete meetoditega uurimine näitab kohtuistungite kinniseks kuulutamise järsku tõusu alates 2016 aastast. Kvalitatiivsete meetoditega uurimine omakorda selgitab, et tõus tuleneb anomaaliast isikute haiglasse paigutamise istungitega ja täiendavalt salastamise praktika käivitamisest maksualaste süütegude menetlemisel. Totaalset muutust salastamise suunas ei nähtu, kohtuistungite kinniseks kuulutamine toimub stabiilselt meelevaldselt. Statistika usaldusväärsusele seab aga suure küsimärgi istungi päeval toimuvate istungi kinnisekskuulutamiste suur arv (30% juhtudest).

    Meelevaldsus väljendub lisaks kuupäeva probleemile sarnaste asjade erinevas käsitlemises eri kohtute poolt või sarnaste asjade erinevas käsitluses ühe ja sama kohtu piires. Lisaks eelpoolkirjeldatutele võiks tuua näitena maksuotsuste kohtuistungid –Tallinna Halduskohus pole pidanud neist ühegi kinniseks kuulutamist vajalikuks, aga II aste ehk Tallinna Ringkonnakohus kuulutas kinniseks 2014 (4), 2015 (1), 2016 (3), 2017 (1).

    Üksikjuhtudel on kinniseks kuulutatud istungid valdkondades, kus istungi kinniseks kuulutamist on teemapõhiselt raske mõista (maksuotsused, pagulased, kindlustuslepingud, kommunaalteenuste lepingud, alaealise teovõime laiendamine jne).

    Kohtutel on olemas muud laialdased võimalused, ka kohtumenetluse läbipaistvust vähem riivavate abinõude rakendamine. Kohtus teatavaks saanud asjaolude avalikustamise keelamine, mõne subjekti identiteedi varjamine, kohtuistungi segaja istungilt eemaldamine. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine on äärmuslik, põhiseadust riivav abinõu. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine vajab Eestis piiritlemist rakendusseadustega - vähendamaks kohtu tegevuste meelevaldsust.

    Kommentaare ei ole:

    Postita kommentaar