Mittekodanike valimisõigus KOV valimistel: Põhiseaduse rikkumine?

Valitsusjuristid ja ministrid on pikemat aega sugereerinud, et KOV ja seeläbi presidendivalimistel on vene kodanikel valimisõigus ainult seetõttu, et Eesti põhiseadus nõuab nii... 

Peaminister Kallas jutlustamas.

Foto: Matti Kämära

Otsustasin õigusteaduste magistrina teemat analüüsida ja tulemus oli, et põhiseaduse ei anna mittekodanikele Eestis valimisõigust. Väide sellisest sõltuvusest on olnud eksitav.

Veelgi enam, põhiseadus lausa nõuab et AINULT Eesti kodanikud saaksid osaleda KOV valimistel. Panin artikli kirja ja saatsin 20.03.2024 Delfi/Päevaleht avaldamiseks. 31.03.2024 sain viisaka vastuse: "Paraku ta siiski ei mahu meile". 29.03.2024 saatsin ERR-ile, teades ette et ERR-ist ei tule isegi vastust. Nii on. Ajakirjandus peab oma suursponsoreid teenima.

Kuid muutused hakkasid tulema kiiremini kui avaldamine oleks esile kutsunud. 17.01.2024 olid ministrid selgitanud, et hääleõiguse muutmiseks KOV valimistel on põhiseaduse muutmine vältimatu (TV3 artikkel). 

Veel 19.03.2024 ehk päev enne minu artiklit vandusid valitsusjuristid ja ministrid vajadust eeltingimusena põhiseadust muuta (ERR/Impulss), siis peale minu analüüsi 1.04.2024 tegid nad kannapöörde ja lubasid ise esitada põhiseaduse muutmist mittevajava eelnõu (ERR). 

Minu artikkel, mis peameediasse "ei mahtunud":

Mittekodanike valimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel: Põhiseaduse rikkumine?

Arutelukoht hääleõiguse üle

Agressorriikide kodanike valimisõiguse teema aktualiseerus Eestis seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Kas need, kes on vandunud truudust Vene impeeriumile ning ei ole sellest vandest vabastatud, peaksid saama valida Eesti kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogusid ja sedakaudu Vabariigi Presidendi valijamehi?

Isegi mittekodanike elamise kestus omavalitsuses pole seejuures määrav, loeb vaid hääletaja Eesti rahvastikuregistri veebis märgitud elukoht omavalitsuse valijanimekirjade sulgumise tähtajal.

Kui Putin on kutsunud vastava sõjaväekohustuslase tegevteenistusse ja saatnud Ukrainasse agressiooni teostama, siis see saab samal ajal hääletada Eesti KOV ja seeläbi Vabariigi Presidendi valijameeste valimistel e-hääletuse või posti teel hääletusega. Kui Putin peaks alustama agressiooni ka Eesti vastu, siis Vene sõjaväekohustuslane võideldes Vene okupatsiooniarmee ridades Eesti okupeerimiseks valib samal ajal endiselt Eesti Vabariigi Presidendi valijamehi. See ei ole normaalne.

KOVVS kollisioon põhiseadusega oli iseseisvuse taastamisel aktsepteeritav, aga enam mitte

Näiteks 1992 septembris elas Narva linnas 7000 Eesti kodanikku, 1300 Vene kodanikku ja 80 000 kodakondsuseta isikut. KOVVS oli pragmaatiline kompromiss.

Kollisioonis põhiseadusega olukorra kestmine oleks olnud õigustatud ehk dekaadi peale iseseisvuse taastamist, aga hiljem oleks tulnud KOVSS viia kooskõlla PS III peatükiga.

Sellelaadseid pragmaatilisi näiteid kollisioonide tekitamisest kui üleminekuaja paratamatusest on rohkem. Näiteks 1992 põhiseadusega ühtpidi kehtestati topeltkodakondsuse keeld ja teisalt taastati sünnijärgne kodakondsus enam kui 100 000-le välismaal elavale Eesti emigrandile või tema järglasele – millised enamasti juba omasid mõnda välisriigi kodakondsust.

KOVVS laiendab valimisõiguse välismaalastele, kes nii satuvad valima Eesti Vabariigi Presidenti

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 2 laiendab valimisõiguse aga ka pikaajalise elamisloa ja alalise elamisõigusega isikutele, sõltumata tema kodakondsusest.

PS III peatükk „RAHVAS“ kehtis juba 1938 aasta põhiseaduses, V peatükk lisab valimiskogud

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kolmandas peatükis „RAHVAS” sätestatakse selgelt kõrgeima võimu kandja Eesti Vabariigis:

·       Paragrahv 56: „Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“ Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu.

·       Paragrahv 57: „Hääleõiguslik on Eesti kodanik".

·       Paragrahv 79 sätestab, et kui Riigikogu pole kolmes voorus Vabariigi Presidenti ära valinud, siis liigub valmisõigus valimiskogudele. Valimiskogudes on riigikogulased ja igast omavalitsusest üks esindaja, nemad valivadki Vabariigi Presidendi.

·       Vabariigi President on riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht – kui tema valija või tema valijamehe valija pole (ainult) rahvas PS tähenduses, siis kes on kõrgeima võimu kaasteostajaks Eestis?

Lahenduse otsing

Vastuolu kaotamiseks põhiseadusega tuleks Riigikogul muuta KOVVS nii, et hääletada saavad ainult Eesti kodanikud.

Põhiseadust ennast ei ole vaja muuta. Isegi ei saa muuta, sest puhtalt normitehniliselt oleks ebakohane lisada põhiseadusesse välistavaid klausleid – põhiseadus loetleb õiguste andmisi mitte välistamisi.

KOVVS muutmist põhiseadusega kollisiooni kaotamiseks saaks algatada ka õiguskantsler või kohus, kuid Riigikogule kui seadusandjale on see kohustus.

Tulevikuperspektiiv

Edaspidi, kui soovitakse kaasata rohkemate riikide kodanikke kohalike võimuorganite valimistesse Eestis, siis tuleks aga küll muuta põhiseadust ja sätestada võimalus sõlmida riikidevahelisi lepinguid vastastikuseks hääleõiguse andmiseks kohalikel valimistel. Või lisada PS III peatükki täiendavalt valimisõigus ka kodakondsuseta isikutele.