Lehed

kolmapäev, 22. august 2018

Alampalk on riigi nõue ettevõtja kvalifikatsioonile

Artikli toimetatud versiooni avaldasid 22.08.2018 Äripäev ja Personaliuudised.

Alampalk on sätestatud üle 90% riikidest
  • Kaasaegsetest palgapiirangutest kehtestas Inglismaa kuningas Edward III 1349 maksimumpalga, et toime tulla katkuepideemiale järgnenud tööjõupuuduses toimuva palgatõusuga.
  • Esimene kaasaegne alampalga regulatsioon on teada Inglismaa kuninga James I poolt 1604 aastast.
  • 1890-ndatel kehtestati Uus-Meremaal ja Austraalias alampalgad, et takistada ebaausaid ettevõtjaid ära kasutama noorte ja naiste orjastamist väljapääsmatutes olukordades.
  • USA kehtestas alampalga 1938. Praegu kehtiv $ 7.25 tunnis sätestati juba üle 10 aasta tagasi. Jootraha saavatel ametikohtadel on alampalk ainult $ 2.13 tunnis. Paljud osariigid on omapoolsel initsiatiivil kehtestanud kõrgemad alampalgad. New Yorgi osariik $ 15 tund, California osariik on kavandanud sama 2022 aastaks.
  • Suurbritannias kehtib üle 25-aastastele kõrgem alampalk kui noorematele.
  • Käesoleval ajal on alampalk reguleeritud üle 90%-s riikidest.

Alampalk on riigi nõue ettevõtja kvalifikatsioonile

Saksamaa sätestas alampalga esmakordselt 2015. Foto AFP.
Töötajate esindusorganisatsioonid on alampalgas näinud eelkõige tööriista töötajatele minimaalsete elatusvahendite tagamiseks. Teised jälle väidavad, et alampalk peegeldab riigi jõukust – rikkad riigid kehtestavadki suuremaid alampalga nõudeid.

Kuid mõlemad selgitused on ühekülgsed – kuigi alampalgal on ka nimetatud toimed, on alampalk eelkõige riigipoolsete nõuete sätestamine oma tööandjate kvalifikatsioonile. Alampalk ettevõtjate kvalifikatsiooninõudena on universaalne ja selle hooldamiskulud olematud, kuid toime efektiivne. Samas ei takista ettevõtlust – kuni ettevõtja rahavood ei võimalda tal nõuetekohase alampalga maksmist, peab ta töö ise ära tegema. Kui tema oskused rahavooge toota ületavad alampalga piiri – siis võib ta hakata tööandjaks.

Tehniliselt seab alampalgale piirid tööjõu tootlikkus. Nii on USA mõttekoda Economic Policy Institute teinud arvutuse – kui alampalka oleks tõstetud korrelatsioonis tööjõu tootlikkuse kasvuga alates 1938 aastast, siis oleks USA alampalk täna $ 22 tunnis.

Eestil on potentsiaal 1498-euroseks alampalgaks

Eestil on nende riikide tunnused, keda ei saa pidada arenenud tööjõuturu konkurentsi riikideks. Niisugustes on alampalga muutmistel tugevam mõju riigi majandusele. Alampalga tõstmine vähendab väheefektiivse töökorralduse väljavaateid ja suurendab taibukate ja andekate ettevõtjate esile kerkimist.

Eestiga ühes majandusruumis tegutsevatel Saksamaal ja Prantsusmaal on 2018 alampalgaks € 1498, kuid ka need ei ole EL esimese kolme hulgas. Kõrgeim alampalk on Luksemburgis 1999 eurot kuus.

1992 USA-s David Card ja Alan Krueger uurisid alampalga tõstmise mõju New Jersey ja Pennsylvania kiirtoidurestoranidele. Kiirtoidurestoranid maksavad sageli alampalka. New Jerseys tõsteti alampalk $ 4.25-lt $ 5.05-le, kusjuures Pennsylvanias jäi muutumatuna $ 4.25. Vastupidiselt nõudmise ja pakkumise baasmudeli abil prognoositule suurenes töökohtade arv hoopis New Jersey’s. Hiljem tegid samad autorid analoogseid uurimisi teiste valimitega ja said jällegi sarnased tulemused. 1995 avaldasid nad oma uurimistöö „Myth and Measurement: The New Economics of the Minimum Wage“, kus järelduseks märkisid alampalga minimaalse või puuduva mõju tööhõivele.

Niisuguse järelduse paikapidavusele viitab ka ühinenud Saksamaa kogemus, kus puudus sätestatud alampalk. 2015 aastal kehtestati esimese alampalgana riigis € 8.50 tunnis (2017 tõsteti € 8.84-ni). Eelnõuna sattus äriringkondade kriitika alla: majutussektoris 36%, põllumajanduses 44% ja Saksa DV piirkonnas 30% töötajatest teenis vähem. Üks suuremaid Saksa mõttekodasid IFO Majandusinstituut hoiatas kuni 900 000 töökoha kadumisest ja letihindade tõusust (ettevõtjad delegeerivad suurenevad tööjõukulud ostjatele). Hirmud ei realiseerunud – kui oktoobris 2014 oli töötus Saksamaal 5%, siis veebruariks 2018 langenud 3,5%-le. Hinnatõusu ei toimunud.

Alampalga sidumise tava riigieelarve muude komponentidega on küsitav

Alampalga määraga on seotud vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu, mitmed omavalitsuste hüvitised ja mõnedes omavalitsustes ka lasteaia tasu. Oma iseloomult need seosed kasutavad ametnike mugavuse huvides ära palga alammäära kui suhteliselt stabiilset indikaatorit. Üldjuhul on taunitav selliste seoste kirjutamine seadustesse. Ka omavalitsus ei tohiks alampalga tõstmisel laiutada käsi ja öelda lapsevanematele - et teie lasteaiakoha tasu tõusu põhjustas valitsuse otsus alampalka tõsta – vaid iga omavalitsus peaks korrigeerima enda kehtestatud seosed ja hoopis vähendama lasteaiatasusid.

Kolmepoolsed läbirääkimised on ajale jalgu jäänud

AÜ läbirääkimised Keskhaiglas. Foto Andras Kralla.
Seadusest tulenevaks aluseks alampalga kehtestamisele on töölepingu seaduse § 29 lg 5, mis kohustab Vabariigi Valitsust (määrusega) kehtestama ajaühikule vastava tunnitasu alammäära. Praktika kohaselt kujuneb alampalk järgmiselt: Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Tööandjate Keskliit (ETKL) lepivad määra kokku ja valitsus annab välja määruse selle üleriigilisena sätestamiseks. See on erinevatele valitsustele olnud mugav moodus mööda hiilida vastutusest alampalgaga seotud lubaduste täitmatajätmise eest. Eesti tingimustes ei oma EAKL-il mandaati kõigi töötajate nimel kõneleda - Eurobaromeeter 2013 uuringu kohaselt kuulub sinna vaid 3% töötajatest, maksuameti andmetel 8%. EAKL 2010 aastaaruande järgi laekus neil liikmemaksu € 54 194, 2015 aastaaruande järgi € 43 545 ehk 20% vähem. Mis näitab ametiühingute jätkuvat hääbumist. Hilisemaid aastaaruandeid ei ole organisatsiooni veebilehel enam avaldatud.

ETKL läks 2018 läbirääkimistele aga ettepanekuga alampalka mitte tõsta.

Seega poliitikutel oleks aeg võtta initsiatiiv ja sätestada alampalgad koalitsioonilepingus, lõpetades nn kolmepoolsete läbirääkimiste praktika. Inimeste arvamuse küsimiseks on olemas otsedemokraatia võimalused.

Alampalga tõstmine rahastab ka sotsiaalsfääri

Rahandusministeeriumi hinnangul tõi alampalga tõus (30 eurot) 2018 aastal kaasa sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu täiendava laekumise 5,2 milj eurot. Seega kui võtta aluseks sotsiaaldemokraatide 2015 valimiste lubadus 2019-ndaks aastaks viia alampalk 800 eurole (praegu 500) – siis selle lubaduse realiseerimisel sotsiaalmaksude laekumine kasvab eeldatavalt üle 100 miljoni euro (52 milj praeguse alampalga saajate otsese palgatõusu arvelt ja täpselt prognoosimatu summa palgapüramiidi järgmiste tasemete palgatõusu arvelt). Kasvab ka tulumaksu laekumine. Väheneb palgalõhe.

Otsustaja, s.t tervise- ja tööministri portfell on Eestis sotsiaaldemokraatide käes (varem Jevgeni Ossinovski, praegu Riina Sikkut). Mis takistab neil täitmast 2015 aasta valimislubadust 2019 aastaks kehtestada alampalgaks 800 eurot?

Võime ka öelda, et Eesti majanduse juhtimine kolm korda madalama alampalga nõudega samas majandusruumis tegutseva Saksamaa omast on nagu Ferrari juhtimine Zaparožetsi juhi töövõtetega – kogu autojuhi tähelepanu on suunatud kartlikuks hoidumiseks tehnorikete eest ja Ferrari kõrgem sõidupotentsiaal jääb kasutamata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar