neljapäev, 9. august 2018

Siseminister Anvelt huvikonfliktis

Siseminister Andres Anvelt süüdistab justiitsminister Reinsalu politseinikupalga ja eripensioni paralleelset saamist kehtestava eelnõu kooskõlastamata jätmises

Siseminister Anvelt püüdis maikuus läbi suruda seaduseelnõud, mille järgi politseinikele pensioniea täitumisel hakataks paralleelselt palgaga maksma eripensioni[1]. Praegu kehtiv seadus ei luba maksta politsei eripensioni politseiametnikuna töötamise ajal. Mistõttu politseiametnikud suunduvad peale eripensioni vormistamist muudele avaliku- või erasektori ametikohtadele. Politsei eripension vormistatakse enamasti 50-aastaseks saamisel.

Keskmine politsei eripension on 2018 aastal ligi 817 eurot, suurim üle 4200 euro. 2016 töötas PPA-s üle 150 politseipensionäri, kes olid üldjuhul tsiviilteenistujateks ümber vormistatud.

Seaduseelnõud esitades siseminister põhjendas, järgmisel viiel aastal jõuab PPA-s pensionivanusesse üle 900 politseiametniku ja neid on vaja motiveerida politseinikuna tööle edasi jääma. Eelnõu kooskõlastamisest keeldunud Isamaa (justiitsminister Urmas Reinsalu) vastupidi rõhutas: “Riik on võtnud sihiks eripensionite kaotamise, mitte eripensioni ja sissetuleku paralleelselt kasutatavaks muutmise”.

Saksamaa politseinik töötab 10 aastat kauem, riigitööga paralleelselt pensioni ei saa

Eesti politseinikud hakkavad eripensioni saama 50 eluaasta täitumisel. Kuigi PPVS sätestas juba 2010 aastast alates politseiniku pensionivanuseks 55, siis seadusele lisatud rakendusseadus muutis seaduse mõju ja eripension vormistatakse endiselt enamasti 50-aastaselt.

Saksamaal on politseiametniku minimaalne nõutav vanus pensioni vormistamiseks 60 aastat. Käesoleval ajal on see tõstmisel 62 eluaastani.

Saksamaal politseiametnikule eripensioni ei ole, ta saab pensioni ühtedel alustel muude avaliku sektori töötajatega. Politseiametnikele ja sõjaväelastele on ette nähtud võimalused ametikohale mittevastavuse korral minna pensionile ka enne 60-aastaseks saamist (mõnevõrra vähendatud pensioniga). Statistika järgi on selle võimaluse kasutajaid ligi 9%. Muudel avaliku sektori töötajatel on pensionivanus 5 aastat kõrgem – 65 (tulevikus 67).

Seega võrreldes muude avaliku sektori töötajatega on saksa politseiniku boonuseks 5 aastat varem pensionile saamine. Eesti politseinikul on mitmekordsed boonused – 15 aastat varasem pensionile saamine, topelt suurem eripension jms.

Saksamaal kehtib lisaks reegel, mille järgi avalikus sektoris töötamise ajal riigipensioni ei maksta.
Seega Eesti siseminister Anvelti seaduseelnõu soovis vastupidiseid arenguid, võrreldes „vanade“ EL liikmesriikidega Saksamaa näitel.

Anvelt saab 2019 aastal 50-aastaseks, jõudes eripensionäri vanusesse

·       Sündinud 30.09.1969.
·       1987 asus õppima Tallinna Miilitsa Erikeskkooli.
·       Töötas miilitsa või politseinikuna 1989-2006.
·   Miilitsas ja politseis töötanud seega kokku 17 aastat. Staaž 1.03.1991-1.09.1994 arvestatakse kolmekordsena ja eripensioni annab ka miilitsakoolis õppimine, milledest lisandub veel 9 eripensionistaaži aastat.

Eluliselt on siseministri huvi hakata saama politsei eripensioni esimesest võimalikust, s.t 2019 aastast. Kuid tema seaduseelnõu oleks võimaldanud ka tal endal Riigikogu järgmisesse koosseisu mittekuulumise korral asuda paralleelselt eripensioniga tööle mõnele politseijuhi ametikohale, kus saab edaspidi teenida täis maksimaalsest politseistaažist puuduolevad 4 aastat ja siis eripensioni staaž lasta ümber arvutada. Uue tulusa ametikoha politseis saavad tagada vaid suhted PPA juhiga. Mistõttu on eluliselt mõistetav siseminister Anvelti möödavaatamine nii idapiiri ehituse maksumusega toimuvast kui muudest PPA probleemidest. Elmar Vaheri asemel PPA-le „võõra“ peadirektori määramine tõmbaks kriipsu Anvelti jätkukarjääri võimalustele politseis. Anvelt on eluliselt huvitatud Elmar Vaheri püsimisest ametikohal. 

Anveltile eripensioni määramine on õiguslik segapundar

Anvelt ja Vaher idapiiri kallinemisi selgitamas.
Foto Priit Simson.
Eesti eripensionide süsteemi iseloomustab suur õiguslik fragmenteeritus. Erinevate eripensionide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staažinõuded ja pensioni arvutamise kord erinevad suuresti või on üksikjuhtumitel määratletavad - seejuures puudub erisustel enamasti ratsionaalne põhjendus riigi seisukohalt. Loetlematud erisused on loodud konkreetsete isikute või olukordade tarvis, mitte riigi vajaduste tarvis.

Anvelt töötas 2001-2003 Keskkriminaalpolitsei direktorina, aga seda ametikohta enam ei eksisteeri (Keskkriminaalpolitsei on alates 2010 ühendatud PPA koosseisu). Seaduse järgi peaks ta eripensionina saama 65-75 protsenti vastava ametikoha tänasest palgast. Kui ametikohta pole olemas, siis otsustab PPA peadirektor, millise tänase ametikoha palk eripensioni arvutamise aluseks võtta. Suurim politseipension on täna üle 4200 euro kuus ja reguleerimatuses tehtava kaalutlusotsusega on sarnane tase võimalik määrata ka Anveltile. Jällegi saavad määravaks tema suhted PPA peadirektoriga.

Anvelti tulevik nii eripensioni suuruses, puuduolevate staažiaastate täisteenimise võimaluses kui ka ametikoha saamine sõltub PPA peadirektorist

Maikuu algul jättis Isamaa kooskõlastamata Elmar Vaheri teiseks ametiajaks ametisse nimetamise, mis ärritas siseminister Anveltit niivõrd, et see käivitas meediakampaania[2].

Elmar Vaheri asemel mõni teine isik PPA peadirektori kohal võib Anveltile kaasa tuua prognoosimatud muutused tema enda eripensioni suurusesse, puuduolevate staažiaastate täisteenimise võimalusse ja politseilise ametikoha saamisesse.

Süsteemiväline PPA peadirektor võib viia aga ka olukorrani, kus PPA suunab palgarahad ametisolevate politseiametnike palkade tõstmisesse ja lõpetab üldse ära eripensionide maksmise. Või lõpetab ära eripensionide tõstmise ja külmutab need.

Anvelti Riigikogust väljajäämise korral on eluliselt usutav, et Elmar Vaher tekitab tema jaoks mõne politseilise ametikoha. Ja oma seaduseelnõu jõustumisel hakkaks ta saama paralleelselt eripensioni. Tema koondamine muutuks samuti üsna võimatuks – sest juba praegu kehtiva seaduse järgi tuleb politseiametniku ametikoha koondamisel maksta hüvitust 10 kuu palga ulatuses. Politseiprefekti ametikohal näiteks on palk praegu 4000 eurot, seega siis oleks eripensionäri koondamistasu 40 000 eurot. Ja sama perioodi eest saaks Anvelt ka paralleelselt eripensioni.

Seega kuigi võib öelda, et Anvelt tegutses seaduseelnõu läbisurumise katsel politsei eripensionäride huvides, tegutses ta olulisel määral ka iseenda huvides. Mis sisaldab huvide konflikti. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar