Lehed

laupäev, jaanuar 24, 2015

Seaduseelnõu: kogumispensionid vabaks

Alltoodud eelnõu on välja vahetatud 2017 versioonile, viimase saatsin 25.11.2017 ka sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale. Eelnõu tühistab keelu liituda või lahkuda II pensionisambast, muutes selle avatuks. Eelnõu annab võimaluse teha soovijatel tagantjärgi sissemakseid II sambasse nende aastate eest, mil vastaval isikul oli liitumine seadusega keelatud.

II pensionisamba avamine võiks olla esimeseks sammuks pensionisüsteemi poliitkorruptsioonist vabastamisel.

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (EELNÕU)

§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine:

1.     Asendatakse läbivalt sõnaühend „kohustatud isik“ sõnaühendiga „õigustatud isik“ vastavas käändes.

2.     § 7 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Makse tasumise kohustus tekib riigiosaluse kogumispensioniga liitumise avalduse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alusel õigustatud isikule kuuluvate osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.“

3.     § 7 täiendatakse lõikega 31 ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Riigiosaluse kogumispensioniga liitunud isikul on õigus enne iga kalendriaasta 31. augustit kirjutada avaldus makse tasumise peatamiseks või makse tasumise uuendamiseks. Makse tasumine peatub või makse tasumine uueneb avalduse kirjutamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.“

4.     § 10 lg 22 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) andmed isiku liitumise kohta riigiosaluse kogumispensioniga.“

5.     § 101 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 101. Sissemaksed riigiosaluse pensionifondi pärast töötamist Euroopa ühenduste institutsioonis või käesoleva seaduse § 66 lg 2 kehtetuks tunnistamist.“

6.     § 101 lisatakse lõige 11 ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Õigustatud isikul, kellele kuni käesolevate muudatuste jõustumiseni kehtis käesoleva seaduse § 66 lg 2 põhinev piirang riigiosaluse pensionifondiga ühinemiseks, on õigus teha täiendavaid sissemakseid tema piiranguaastatel maksuhaldurile deklareeritud sotsiaalmaksu summasid ning piiranguaastatel kehtinud riigiosaluse kogumispensioni sissemaksete määrasid arvestades. Täiendavate sissemaksete korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

7.     § 101 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 11 nimetatud sissemakse eest omandab õigustatud isik käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakuid.“

8.     § 17 lg 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ajavahemikul eelmise aasta 1. septembrist kuni andmete edastamise aasta 31. augustini valikuavalduse esitanud pensionikonto omanike kohta.“

9.     § 66 lg 1, lg 2, lg 3, lg 5, lg 7 ja lg 9 tunnistatakse kehtetuks.

10.  § 66 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õigustatud isikul tekib, peatub või uueneb riigiosaluse kogumispensioni maksete tasumise õigus enne 31. augustit esitatud avalduste korral alates järgneva aasta 1. jaanuarist, alates 1. augustist esitatud avalduste korral alates ülejärgmise aasta 1. jaanuarist. Avalduste liikideks on:

10.1.               liitumise avaldus (valikuavaldus);
10.2.               maksete peatumise avaldus;
10.3.               maksete uuenemise avaldus.“

11.  § 66 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta. Kuni makse tasumise kohustuse tekkimise aastale eelneva aasta 31. augustini võib isik oma valikuavaldust muuta.“.

§ 2. Kogumispensionide seaduse, sotsiaalmaksu seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmine:

1.     Asendatakse läbivalt sõnaühend „kohustuslik kogumispension“ sõnaühendiga „riigiosaluse kogumispension“ vastavas käändes.

2.     Asendatakse läbivalt sõnaühend „kohustuslik pensionifond“ sõnaühendiga „riigiosaluse pensionifond“ vastavas käändes.

§ 3. Sotsiaalmaksu seaduse muutmine:

1.     § 10 lisatakse lõige 42 ja sõnastatakse järgmiselt: „Kogumispensionide seaduse § 101 lõige 11 alusel laekuvad riigiosaluse kogumispensioni summad kannab Maksu- ja Tolliamet pensioniregistri pidaja pangakontole 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtpäeva. Ülekantavatele summadele lisatakse riigipoolne sotsiaalmaksu osa vastavalt nende aastate kohta kehtivatele määradele, milliste eest ülekannet tehakse.

2.     § 13 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on aastatel 1942–1982 sündinud isik, kellele 2010 ja 2011 aastal kehtis kogumispensionide seaduse § 66 sätestatud piirang liitumiseks II pensionisambaga, ei rakendata 2010. ja 2011. aastal makstud tasult ja ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 6–9 sätestatut.“

§ 4. Seaduse jõustumine

1.     Käesolev seadus jõustub 2018 aasta 1. mail.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „………………………………………“ 2017. a
Algatatud:
Algatajad:



SELETUSKIRI

      Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Eelnõuga avatakse juurdepääs II pensionsambale niisuguse sünniaastaga inimestele, kellele kehtiva redaktsiooni § 66 sätestatud piirang ühinemise on välistanud. Selle rühma moodustavad sünniaastad vahemikus 1942-1982, kuhu eStat aruande RV021 järgi 2017 aasta algul kuulub 525768 inimest (vanuserühmad vahemikus 35-64 aastat). Eelnõu koostajal puuduvad andmed, kui suur osa nendest inimestest on kogumispensionidega liitunud enne piirangute kehtima hakkamist. Piirangu lõpetamisega kõrvaldatakse vanuseline diskrimineerimine pensionieaks valmistumisel ja täidame valitsuse tegevusprogrammi eesmärke 11.3 ja 3.2.

Eelnõu kõrvaldab lisaks probleemi juba toimunud II pensionisambaga ühinemist peatada või uuendada. Riigipoolsete juurdemaksete korraldust (isiku poolt makstavale 2%-le maksab riik juurde 4%) käesolev eelnõu ei mõjuta, mistõttu liitunud isikutelt massilist maksete peatamist oodata ei ole.

Seaduse terminoloogia viiakse vastavusse reguleerimisobjekti majandusliku sisuga, parandades terminoloogiliselt „kohustusliku kogumispensioni“ ümber „riigiosaluse kogumispensioniks“ ja „kohustatud isiku“ ümber „õigustatud isikuks“. Vastavalt muudetakse terminoloogia ka sotsiaalmaksuseaduse ja investeerimisfondide seaduse asjakohastes sätetes.

Valitsuse tegevusprogramm 2016-2019 suhtes täidab eelnõu eesmärki 11.3 „Tagame eripensionites selguse ja võimaldame kõikidele ligipääsu teisele pensionisambale“. Eelnõu toetab paralleelselt eesmärgi 3.2 „Vähendame õigusloome mahtu ja bürokraatiat“, kuna lõpetab põhjendamatuid administratiivseid piiranguid.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu väljatöötamiseks kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktiga 1 ja 5 ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu on suunatud vaid kehtiva seaduse puuduste kõrvaldamisele. Käesoleva eelnõuga muudetakse kogumispensionide seadust redaktsioonis RT I, 07.07.2017, 12; sotsiaalmaksuseadust redaktsioonis RT I, 07.07.2017, 20; investeerimisfondide seadust redaktsioonis RT I, 03.07.2017, 13. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Heldur-Valdek Seeder (e-post: valdek.seeder@gmail.com).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seaduse terminoloogia viiakse vastavusse reguleerimisobjekti majandusliku sisuga, parandades terminoloogiliselt „kohustusliku kogumispensioni“ ümber „riigiosaluse kogumispensioniks“ ja „kohustatud isiku“ ümber „õigustatud isikuks“. Vastavalt muudetakse terminoloogia ka sotsiaalmaksuseaduse ja investeerimisfondide seaduse asjakohastes sätetes.

Kogumispensionide seaduse § 7 lõige 3 muutmisega viiakse II samba makse kohustuse tekkimine 18-aastaseks saamiselt üle seosele liitumise avalduse kirjutamise ajaga. Selline korrektiiv võimaldab õigemaid statistilisi andmeid ja andmekogu organiseerimist, mis ei sunni liitunud isikutena käsitlema faktilisi makseid mittetegevaid isikuid. Faktiliselt paljud 18-aastaselt veel õpivad, tööd on ajutised ning kooli kõrvalt. Ei ole mõistlik niisuguse sihtrühmaga automaatselt statistikat muuta või sundida seda sihtrühma oma pensionile juba mõtlema. Selles vanuses ja seisundis on muud eesmärgid tähtsamad.

Kogumispensionide seaduse § 7 lõige 31 lisamisega nähakse ette võimalus makse tasumise peatamiseks või uuendamiseks. Et avaldustest tekkivaid muutusi oleks võimalik arvestada järgmise aasta riigieelarve koostamisel, nähakse avalduste esitamise tähtpäevana ette 31. august.

Kogumispensionide seaduse § 10 lõige 22 punkt 5 käsitleb andmeid, mida kontrollitakse täiendavate (riigipoolsete) sissemaksete tegemiseks. Käesolev punkt kohustus varasemalt kontrollima, kas sünniaastast ei tulene keeldu täiendavaid sissemakseid saada. Muudetud sõnastus sätestab liitumise olemasolu kontrollimise sünniaasta kontrollimise asemel.

Kogumispensionide seaduse § 101 pealkiri muudetakse vastavusse selle mahukama sisuga peale lõike 11 lisandumist.

Kogumispensionide seaduse § 101 lõige 11 lisamisega tekib liitunud isikule võimalus teha kogumispensioni täiendavaid sissemakseid perioodi eest, mil isikule kehtis seadusest tulenev keeld II pensionisambaga liituda. Sissemaksed on piiratud sama isiku deklareeritud sotsiaalmaksu summadega piiranguaastatel kehtinud maksemäärasid arvestades. Ministrile antakse delegatsiooninorm määruse andmiseks, mille abil saab täpsustada korraldust ning kehtestada finantsriskide teket välistavaid tähtaegu ja piirmäärasid. Kogumispensionide seaduse kehtivas redaktsioonis näeb täiendavate sissemaksete võimalusi ette § 10 seoses väikelapsega ja § 101 seoses tagasipöördumisega töölt Euroopa Liidu institutsioonis, käesolevaga lisandub veel üks alus.

Kogumispensionide seaduse § 101 lõige 2 muutmisega tehakse tehniline parandus - lisatakse viitamisel osakute omandamisele loetelusse täiendavalt lisatud § 10 lg 11.

Kogumispensionide seaduse § 17 lõige 10 muutmisega tuuakse tähtajad kaks kuud varasemaks tulenevalt käesoleva eelnõu § 66 lg 4 kaudu kaks kuud varasemaks toodud avalduste esitamise tähtajast.

Kogumispensionide seaduse § 66 lg 1, lg 2, lg 3, lg 5, lg 7 ja lg 9 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse need sätted, milledega olid seadustatud sünniaastal põhinevad piirangud II pensionisambaga liitumiseks.

Kogumispensionide seaduse § 66 lõige 4 muutmisega tuuakse avalduste esitamise tähtpäev 31. oktoobrilt 31. augustile, et muutused II pensionisamba maksjate koosseisus oleks ette teada ja võimalik sisse arvestada järgmise aasta riigieelarve menetlemisel. Sätestatakse avalduste liigid kooskõlas käesoleva eelnõuga.

Kogumispensionide seaduse § 77 lõige 6 muutmisega tuuakse avalduse muutmise võimaluse tähtpäev kaks kuud varasemaks tulenevalt käesoleva eelnõu § 66 lg 4 kaudu kaks kuud varasemaks toodud avalduse esitamise tähtajast.

Sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõige 4.2 lisamisega reguleeritakse kogumispensionide seaduse § 101 lisatud lõike 11 alusel laekuvate summade käsitlemine Maksu- ja Tolliametis ja ülekandmine pensioniregistri pidajale. Tähtaeg on sarnane samas seaduses varasemalt sätestatud muude analoogsete summade ülekandmisele, sotsiaalmaksu osa lisatakse vastavalt makse aastal kehtivatele määradele ja summad kantakse üle pensioniregistri pidajale.

Sotsiaalmaksuseaduse § 13 lõige 10 alusel kehtis 2010 ja 2011 sissemaksete suhtes erisus 1942-1954 sündinud isikutele, kellede suhtes lisatava sotsiaalmaksu määra ei vähendatud. Käesoleva muudatusega laiendatakse sama säte ka nendele isikutele, kellel oli nendel aastatel liitumine II pensionisambaga keelatud ja kes teevad oma sissemaksed nende aastate eest tagantjärele.

3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus otseselt II pensionisamba käesoleva eelnõuga käsitletud muudatust ei reguleeri.

Eesmärkidelt töötab eelnõu Euroopa Liidu, Euroopa Kohtu ja OECD dokumentides väljendatu kasuks:

      Suuremate ja võrdsemate võimaluste loomine pensionieaks valmistumisel.
      Sünniaastal põhinevate sisult põhjendamatute, ülemääraste piirangute lõpetamine.
      Isikuvabaduse suurendamine.

Seaduse terminoloogia viiakse vastavusse reguleerimisobjekti majandusliku sisuga, nimetades kohustusliku kogumispensioni ümber riigiosaluse kogumispensioniks ja kohustatud isiku ümber õigustatud isikuks. Vastavalt muudetakse terminoloogia ka sotsiaalmaksuseaduse ja investeerimisfondide seaduse asjakohastes sätetes.

4. Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse mõju hindamisel on oluline:

    Võimaldab juurdepääsu II pensionisambale seni piirangute alla kuulunud isikutegruppidele, samas suurendades isikuvabadust;
      Mõju pensionikindlustuse rahavoogudele;
      Mõju kogumispensionide süsteemi administreerimisele.

Seadus parandab kogumispensionide süsteemi käivitamisel tehtud vea, kus süsteemile anti absoluutne voli inimese valikuvabaduste üle. II pensionisamba käivitamisel paljud inimesed ei uskunud riigipoolsete sissemaksete jätkumise võimalikkusesse pikemas ajalises perspektiivis ja kartsid ühineda sellise ilma ajalooliste analoogiateta süsteemiga, millest liitumise korral enam lahkuda pole võimalik. Hilisema liitumisvõimaluse omakorda välistas seaduse § 66, mille negatiivsed mõjud käesoleva seaduseparandusega tühistatakse. Peale niisuguste administratiivsete piirangute kaotamist jääb süsteem toimima majanduslikele ja sotsiaalsetele motivaatoritele, millist olulisimaks on riigipoolsete sotsiaalmaksu juurdemaksete jätkumine.

Seaduseparandus loob suurele inimgrupile seni puuduva võimaluse II sambaga liitumiseks või sellesse maksete peatamiseks, kõrvaldades olulise takistuse inimeste võrdsetelt võimalustelt pensionieaks valmistumisel. Üheaegselt annab inimesele endale suurema valikuvabaduse.

Võib eeldada, et liitumise ja maksete peatumise võimalused rahavoogude seisukohalt tasakaalustavad teineteist ja suuri liikumisi (s.t muutusi II pensionisamba rahavoogudes) ei teki.

Rakendamiseks vajalikke muude kulutuste tekkimist ei ole eeldatud, kuivõrd II pensionisamba süsteem on juba rakendatud ja võimalik liikuvuse väike suurenemine või vähenemin peab olema võimalik administreerida juba olemasoleva võimekuse baasil.

Finantsriskide maandamiseks väljaspool eelarvega juhitavat jätab seadusemuudatus järgmised hoovad:

-     Eelnõu toob avalduste esitamise kohustuse tähtpäeva 31. augustile (seni 31. oktoober). Seeläbi uus tähtaeg on toodud ajale, mil järgmise aasta eelarvet menetledes on teada järgmise aasta II sambasse aktiivsete maksjate arv. Millega eelarve koostamise ebamäärasuse risk maandatakse.

-    Täiendavalt eelarvele jääb Riigikogule hoob rahavoogude võimalikest muutustest tulenevaid riske juhtida riigipoolsete juurdemaksete määrasid mingiks ajaperioodiks suurendades või vähendades (mis on kahepoolse toimega – ühelt poolt mõjutades otse rahavoogusid ja teiselt poolt mõjutades inimeste otsustusi maksete aktiivsena hoidmiseks). Ka seda hooba on kerge kasutada tulenevalt avalduste tähtaja varasemaks viimisest.

-  Täiendavate sissemaksete korraldamiseks sisaldab eelnõu punkt 6 delegatsiooninormi määruse andmiseks ministrile. Määruse abil on ministril võimalik juhtida nii administratiivse kui rahalise ressursi kasutamist, vajadusel protsesse reguleerida või õigustatud isikutele limiite ja tähtaegu kehtestada. 

5. Rakendusaktid

Eelnõu punkt 6 sisaldab delegatsiooninormi vastava valdkonna eest vastutavale ministrile määruse andmiseks. Määruse abil on ministril võimalik juhtida nii administratiivse kui rahalise ressursi kasutamist, vajadusel protsesse reguleerida või õigustatud isikutele limiite ja tähtaegu kehtestada. 

6. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 1. mai 2018.

Selline tähtaeg annab huvitatud isikutele piisavalt aega avaldused esitada tähtaegselt, enne 31. augusti tähtpäeva alates 1.01.2019 soovitava muutuse rakendamiseks. Riigile annab sama tähtaeg piisava ajavaru administreerimiseks valmistumisel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar