Kuhu püüab Trump tegelikult liigutada USA-d?

Täna on käik Euroopa käes - kas Euroopa riigid kavatsevadki jääda abituteks, vastastikku intriigitsevateks kilkajateks? Või teevad käigu, mis annab nii neile endile, Ukrainale kui ka Trumpile uued kaardid? Käesolev analüüs on ajakriitiline - see põhineb olukorral 6.03.2025 ja poolte uued sammud võivad seda muuta. Kuid tõenäoliselt muster enam ei muutu.

Pärast Trumpi presidendiks saamist arvavad paljud, et ta "annab" Ukraina Venemaale. Kuid Venemaale Ukraina üle kontrolli andmine ei tundu olevat USA riiklikes huvides. Seetõttu pole selge, kuidas Trump näeb Venemaa, Ukraina ja Euroopa tulevikku ning mida ta oma viimaste pingutustega saavutada tahab. Kas Trump mängib, või peab taktikalisi läbirääkimisi... Mida Trump tegelikult tahab saavutada Venemaa, Ukraina ja Euroopa suhtes?

Kontekst: arusaamad ja USA huvid

Arvamus, et Trump võiks Ukraina Venemaale loovutada, tuleneb tema kampaania lubadusest – lõpetada sõda 24 tunniga – ja tema administratsiooni esimestest sammudest, nagu otsesed rahuläbirääkimised Venemaaga (nt Riyadh’s, veebruar 2025, Al Jazeera). See on tekitanud Euroopas ja Ukrainas muret, eriti pärast seda, kui Trumpi saadik Keith Kellogg jättis nad esialgsetest kõnelustest välja (Web ID: 2). Kuid Ukraina täielik Venemaale andmine oleks vastuolus USA huvidega: reeglitel põhineva korra säilitamine, Venemaa laienemise tõkestamine ja NATO usaldusväärsuse hoidmine. Venemaa domineeritud Ukraina võiks julgustada Putinit, destabiliseerida Euroopat ja nõrgendada USA mõju. Mida Trumpi meeskond, sealhulgas karmid tegijad nagu Marco Rubio, tõenäoliselt kahjulikuks peavad.

Trumpi senised sammud

Alates ametisse astumisest 20. jaanuaril 2025 on Trump:

• Venemaaga suhtluse alustamine: Ta rääkis Putiniga 2025. aasta veebruari alguses, kuulutades "koheseid läbirääkimisi" (Politico, 12. veebruar), ja Rubio kohtus Vene ametnikega Riyadh’s (Web ID: 2). Trumpi 4. märtsi kõnes Kongressile väitis ta, et Venemaa on "rahuvalmis" (Reuters, 5. märts).
• Ukraina survestamine: 28. veebruari pingelisel kohtumisel Zelenskõiga Valges Majas pakkus Trump mineraalilepingut kui "turvatagatist" (NPR, 27. veebruar), kritiseerides Ukraina sõjategevust ja nimetades Zelenskõid "diktaatoriks" (NBC, 3. märts).
• Vastutuse lükkamine Euroopale: Kaitseminister Pete Hegseth välistas Ukraina NATO liikmelisuse ja USA vägede paigutamise, kutsudes Euroopat kulutama 5% SKT-st kaitsele (Foreign Policy, 25. veebruar). J.D. Vance kordas seda, öeldes Euroopale "astuge ette" (Web ID: 2).
• Leebemad sõnavõtud Venemaa suhtes: Trump muutis Bideni Venemaa-vastase (kuid äärmiselt argliku) hoiaku, kiites Putini kõnelusi ja pakkudes Moskva jaoks majanduslikke "võimalusi" (Foreign Policy, 26. veebruar), väites ekslikult, et Ukraina alustas sõda (NPR, 27. veebruar). Kuid reaalsuses pakub USA endiselt Euroopale julgeolekutuge (pilt USA sõbralikud sõjalennukid Tallinna kohal 24.02.2025).

Mida Trump tahab saavutada?

Trumpi sammud viitavad mitmele eesmärgile:

1. Sõja kiire lõpetamine: Trumpi korduv lubadus sõda Ukrainas lõpetada – nüüd kohandatud "kuudeks" (CSIS, 28. jaanuar) – peegeldab soovi suure võidu järele, võib-olla sihtides Nobeli rahupreemiat (Foreign Policy, 21. veebruar). Ta ütles Kongressile: "On aeg see mõttetu sõda lõpetada" (Reuters, 5. märts), eelistades lahendust võitja määramisele.
2. USA kohustuste vähendamine: Ukraina NATO tee ärajätmine ja Euroopa surumine ise oma kaitset rahastama (5% SKT vs NATO 2%) on suunatud USA rahaliste ja sõjaliste kulude kärpimisele – 120 miljardit dollarit kulutatud Ukrainale alates 2022. aastast (Web ID: 2) – vastavalt tema "Ameerika esimene" põhimõttele (Whitehouse.gov, 1. märts).
3. Venemaa kasutamine Hiina vastu: Venemaaga majanduslik ja diplomaatiline suhtlemine (nt "suured tehingud", Foreign Policy, 26. veebruar) võib olla kiil Hiina-Vene partnerluse nõrgendamiseks, suunates USA jõupingutused Aasia-Vaikse ookeani piirkonda, kus Hiina on "juhtiv väljakutse" (NSS 2022). X-i postitused (nt 4. märts) spekuleerivad selle kui pikaajalise plaani üle.
4. Isikliku pärandi loomine: Trumpi tehingute stiil – Putini kiitmine, Zelenskõi survestamine – peegeldab tema äritausta, otsides "kaunist" kokkulepet (Reuters, 5. märts), mis näitaks tema läbirääkimisoskust, isegi kui see riskib liitlaste võõrandamisega.

Mäng või taktikalised läbirääkimised?

• Mäng: Trumpi lähenemises on hasardi elemente. Euroopa ja Ukraina kõnelustest välja jätmine (Web ID: 2) ning Venemaa suhtes pehmendamine ilma selgete järeleandmisteta (NBC, 3. märts) riskib Putini kavatsuste valesti hindamisega. Eksperdid hoiatavad, et ta näeb seda eksistentsiaalse võitlusena, mitte tehinguna (CNN, 24. jaanuar). Porgandite pakkumine (majandussuhted) enne piitsa (sanktsioonid) võib Moskvat julgustada, kritiseerijate nagu Brett Bruen (Reuters, 19. veebruar) sõnul. Kui Putin rahu tagasi lükkab või eskaleerib sõda, võivad Trumpi usaldusväärsus ja USA mõjuvõim kannatada.
• Taktikalised läbirääkimised: On ka taktikalist kavatsust. Trumpi meeskond (Rubio, Hegseth) kasutab sunddiplomaatiat – ähvardades tariifide ja sanktsioonidega (CSIS, 28. jaanuar) –, et sundida Venemaad läbirääkimistele, survestades samal ajal Euroopat Ukraina välistamisega rohkem maksma (Foreign Policy, 25. veebruar). Zelenskõiga tehtud mineraalileping (NPR, 27. veebruar) viitab pragmaatilisele vahetusele, kindlustades USA majandushuvid ilma vägede kohustusteta.

Visioon Venemaa, Ukraina ja Euroopa kohta

Trumpi lõppeesmärk pole täiesti selge, kuid mustrid ilmnevad:

• Venemaa: Partner, mitte tõrjutu – suhete taastamine (NBC, 3. märts) majandusliku kasu ja Hiina vastukaaluna, aktsepteerides mõningaid territoriaalseid võite (nt 20% Ukrainast, Politico, 12. veebruar), kui võitlus lõpeb.
• Ukraina: Neutraliseeritud puhver, mitte NATO liige, USA toetatud majanduslepingutega (mineraalid) turvana, kuid ilma sõjaliste tagatisteta (Web ID: 2). Trumpi süüdistused (NPR, 27. veebruar) vihjavad Kiievi sundimisele järeleandmistele.
• Euroopa: Ise oma julgeolekut tagav kontinent, rahastades oma kaitset ja Ukrainat, vähendades USA kohustusi (Foreign Policy, 25. veebruar). ReArm Europe’i 840 miljardi dollari plaan (NPR, 4. märts) haakub selle mustriga.

Kas see teenib USA huve?

Ukraina täielik loovutamine Venemaale ei teeks seda – eksperdid nagu Alexander Stubb (Soome) hoiatavad, et see näitaks USA nõrkust (Reuters, 24. veebruar). Trumpi plaan väldib seda, kuid riskib hapra rahuga, mis premeerib Putinit Kaja Kallase sõnul (NPR, 27. veebruar), ja pingestab NATOt. X-i postitused (nt 5. märts) väidavad, et ta panustab Venemaa majanduslikule survestamisele (sanktsioonid, naftahinna langus), et sundida osapooli tehingule, ja ei soovi Ukraina täielikku loovutamist.

Kokkuvõte

Trump ei "anna" Ukrainat ära, vaid mängib kõrge riskiga mängu hasardi ja taktika elementidega – et lõpetada sõda kiiresti, lükata kulud Euroopale ja positsioneerida Venemaa Hiina vastu. Tema eesmärk näib olevat tema rolli ajalukku määrav tehing - mis vähendab USA osalust kulutamistes, maksimeerides tajutud võite, isegi kui see tekitab liitlastes vastumeelsust või prognoosib Putinit valesti. See pole niivõrd Venemaale kontrolli andmine, kuivõrd koormiste ja liitude ümberkujundamine, kuigi tulemus sõltub Venemaa vastusest ja Euroopa otsustavusest.

Mittekodanike valimisõigus KOV valimistel: Põhiseaduse rikkumine?

Autoriteedid sugereerivad, et kohalike omavalitsuste (KOV) ja seeläbi presidendivalimistel on vene kodanikel valimisõigus, kuna Eesti põhiseadus nõudvat nii (?!)

Peaminister Kallas jutlustamas.

Foto: Matti Kämära

Õigusteaduste magistrina analüüsisin ja tulemus oli, et põhiseadus vastupidiselt ei anna mittekodanikele Eestis valimisõigust. Panin artikli kirja ja saatsin 20.03.2024 Delfi/Päevaleht avaldamiseks. 31.03.2024 sain viisaka vastuse: "Paraku ta siiski ei mahu meile". 29.03.2024 saatsin ERR-ile, teades ette et ERR-ist ei tule isegi vastust. Nii on. Ajakirjandus peab oma suursponsoreid teenima.

17.01.2024 oli peaminister jutlustanud, et hääleõiguse muutmiseks KOV valimistel on põhiseaduse muutmine vältimatu (TV3 artikkel). Veel 19.03.2024 viitasid valitsusjuristid takistusena põhiseadusele (ERR/Impulss). 

Kuidas on mittekodanike valimisõigusega teistes riikides? Venemaal, mille kodanikele Eesti valimisõigust pakub - ei saa mittekodanikud (seega ka seal elavad eestlased) KOV valimistel valida. Samamoodi nagu Venemaal ei saa mittekodanikud valida Lätis, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, USA-s... Saavad valida Soomes, Rootsis ja Eestis. Seega iga riik lähtub enda kaalutlustest.

Artikkel:

Mittekodanike valimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel: Põhiseaduse rikkumine?

Arutelukoht hääleõiguse üle

Agressorriikide kodanike valimisõiguse teema aktualiseerus Eestis seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Kas need, kes on vandunud truudust Vene impeeriumile ning ei ole sellest vandest vabastatud, peaksid saama valida Eesti kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogusid ja sedakaudu Vabariigi Presidendi valijamehi?

Kui Putin peaks alustama agressiooni ka Eesti vastu, siis eesti alalisest elanikust Vene sõjaväekohustuslane valib samal ajal endiselt oma vastase, s.t Eesti riigikaitse kõrgeima juhi valijamehi. See ei ole põhiseaduse mõte.

KOVVS kollisioon põhiseadusega oli iseseisvuse taastamisel aktsepteeritav, aga enam mitte

Näiteks 1992 septembris elas Narva linnas 7000 Eesti kodanikku, 1300 Vene kodanikku ja 80 000 kodakondsuseta isikut. KOVVS oli pragmaatiline kompromiss.

Kollisioonis põhiseadusega olukorra kestmine oleks olnud õigustatud ehk dekaadi peale iseseisvuse taastamist, aga hiljem oleks tulnud KOVSS viia kooskõlla PS III peatükiga.

Sellelaadseid pragmaatilisi näiteid kollisioonide tekitamisest kui üleminekuaja paratamatusest on rohkem. Näiteks 1992 põhiseadusega ühtpidi kehtestati topeltkodakondsuse keeld ja teisalt taastati sünnijärgne kodakondsus enam kui 100 000-le välismaal elavale Eesti emigrandile – millised enamasti juba omasid mõnda välisriigi kodakondsust.

KOVVS laiendab valimisõiguse välismaalastele, kes nii satuvad valima Eesti Vabariigi Presidenti

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 2 laiendab valimisõiguse aga ka pikaajalise elamisloa ja alalise elamisõigusega isikutele, sõltumata tema kodakondsusest.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kolmandas peatükis „RAHVAS” sätestatakse selgelt kõrgeima võimu kandja Eesti Vabariigis:

•  Paragrahv 56: „Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“ Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu.
•  Paragrahv 57: „Hääleõiguslik on Eesti kodanik".
•  Paragrahv 79 sätestab, et kui Riigikogu pole kolmes voorus Vabariigi Presidenti ära valinud, siis liigub valmisõigus valimiskogudele. Valimiskogudes on riigikogulased ja igast omavalitsusest üks esindaja, nemad valivadki Vabariigi Presidendi.

·   Vabariigi President on riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht – kui tema või tema valijamehe valija pole piiratud PS § 57 sätestatuga, siis kes on kõrgeima riigivõimu mittelegitiimseks kaasteostajaks Eestis?

Lahenduse otsing

Vastuolu kaotamiseks põhiseadusega tuleks Riigikogul muuta KOVVS nii, et hääletada saavad ainult Eesti kodanikud.

Tulevikuperspektiiv

Juhul kui soovitakse kaasata mittekodanikest elanikke kohalike võimuorganite valimistesse, siis tuleks selline võimalus lisada põhiseadusesse. Kuid, see võib olla ka pandora laegas. Eestis elavate mittekodanike eripäraks on, et need enamasti ei valda riigikeelt ja elavad oma päritoluimpeeriumi infoväljas ilma soovita integreeruda elukohariiki. Osad mittekodanikud ilmselt ka varjavad oma Venemaa kodakondsust ning on "halli passi" vormistanud mõlema riigi hüvede omamiseks. Ja ei saa ennustada, millised tuleviku mittekodanike rändevood võivad Venemaalt Eestisse tekkida (potentsiaalne julgeolekuoht).

Põhiseaduses saab sätestada võimaluse sõlmida riikidevahelisi lepinguid hääleõiguseks kohelikel valimistel kolmandate riikidega. Aga mida see annaks? Järeldus, põhiseadust poleks vaja üleüldse torkida, vaid KOVVS viia kooskõlla põhiseadusega. Valimisõigust omavad Eesti kodanikud, punkt.

Ühtaegu on praktikas soovitav rohkem korraldada arvamusküsitlusi, s.h võimalusega kaasata ka mittekodanikud. Just arvamusküsitlused ja referendumid on Eesti mahajäänud valdkond, mittekodanike valimisõigus aga rudiment 1940-1991 okupatsioonireziimilt.

Lisa / diskussioon

Nagu igal õiguslikul teemal, võib ka käesolevas üritada tõstatada palju aga'sid. Kuid kõigile neile on selgitused.

- Küsida, et vene kodanikud ei vali presidenti otse vaid volikogudesse valitavate saadikute kaudu, siis on vastuseks et ka kaudne valimine on valimine. Ka USA-s ei valita presidenti otse, vaid kodanike poolt valijameeste kaudu.

- Kui küsida, et PS § 56 sätestab rahva poolt võimu teostamise Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu, järelikult presidendi valimisi ei pea teostama põhiseaduse järgi "rahvas". Ka selline on ekslik tõlgendus. Selle PS sätte eesmärgiks on rõhutada Riigikogu ja rahvahääletuste ERILIST rolli riigivõimu teostamisel, kuid see ei anna allpool asuvatele regulatsioonidele õigust ignoreerida "rahva" ainuõigust kõrgeima riigivõimu kandjana. Faktiliselt teostab "rahvas" kõrgeimat riigivõimu ka Europarlamendi valimistel, jne. Ja see, et KOVVS-ile kui alamale õigusaktile on külge sünnitatud initsiatiiv anda hääleõigus välismaalastele, ei ole põhiseaduse süü ega ole puutumuses põhiseadusega. See on KOVVS enda viga ja kollisioon põhiseadusega.

- Lõpetuseks võib lugeda PS kommenteeritud väljaannet 2020, mida seal mõistetakse "rahvas" all, lk 613: 

§ 57 lg-s 1 on üldnormiga määratletud hääleõiguslikud isikud. Asjaolu, et nimetatud norm on sõnastatud piirava iseloomuga, andes hääleõiguse vaid Eesti kodanikule, ei tähenda siiski, et selline piirang tuleneks otseselt siit. Kodakondsuse nõue tuleneb rahva mõistest, seega riigivõimu teostamise suhtes §-st 56. Kodakondsus, mis on oma olemuselt mõistetav mitmeti (ühelt poolt õigussuhete kompleks, mis seob isikut ja riiki, teiselt poolt kogum õigusi, mis isikul on; vt § 8 komm-d), sisaldab juba oma olemuselt poliitilisi põhiõigusi (poliitilises elus osalemise ja sellega seonduvad õigused) ning välistab printsiibina nende õiguste olemasolu mittekodanikel. Seetõttu, kui soovida lubada teatud poliitilisi õigusi ka mittekodanikele, tuleks seda PS-s väljendada. Hääleõigust ei oma ka § 8 lg-tes 2 ja 3 nimetatud kodakondsuseta (nt välismaal sündinud ning sünnikohajärgselt selle riigi kodakondsuse omandanud ja Eesti kodakondsust mitte taotlenud) isikud, sest neil ei ole kodakondsust, vaid üksnes õigus selle taastamisele. Seega puuduvad neil nõutavad õigussuhted riigiga poliitiliste õiguste suhtes, sealhulgas hääleõigus. Erandiks on Euroopa Parlamendi valimised, kus nii hääletamis- kui ka kandideerimisõiguse puhul on EL õigusega ette nähtud erisused EL kodanike hääleõiguse osas (ELTL art 20; EL põhiõiguste harta art 39).

Odavlennufirmasid ei tohi Tallinnast välja tõrjuda!

Allkirjastamine on tänaseks lõppenud, ei kogunud vajalikku arvu allkirju.

LENNUJAAMADE ÄRIMUDELIST

Lennujaamad töötavad ärimudeliga, kus lennunduse teenindamisest tekib tavaliselt kahjum ja kõrvaltegevustest seda kattev kasum. Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu andmetel teenisid lennujaamad 2021 aastal keskmiselt:

• 40.2% oma tuludest lennundusest
• 59.7% kõrvaltegevustest

Sealjuures tuludes kõrvaltegevusest olid olulisemad tulugrupid:

• 26.4% - müügitegevus (tax-free kaubandus jm)
• 20.9% - autode parkimise korraldamine
• 15.2% - tulu kinnisvara jm varade rendilt

Tallinna Lennujaama ärimudelis on iseärasus, et see katab oma tuludest lisaks regionaalsete lennuväljade (Tartu, Kärdla, Pärnu, Kihnu, Kuressaare ja Ruhnu) kulud.

MAJANDUSMINISTRI RASKE JUHTIMISVIGA

25.11.2022 allkirjastas majandusminister Riina Sikkut (SDE) riigi nimel ainuaktsionäri kirjaliku otsuse, milles kohustas Tallinna Lennujaama maksma dividende. Kuivõrd Tallinna Lennujaam maksab riigile niigi makse ja lisaks peab Tallinna reisijate tuludest üleval regionaalseid lennujaamu, siis sama ettevõtte veelkord kohustamine dividendide maksmiseks on faktiliselt lennureisijate varjatud täiendav maksustamine.

Tallinna Lennujaam delegeeris majandusministri dividendinõuded edasi lennufirmadele – teatades 33%-sest lennujaamatasude tõusust. Juba detsembris sulges Ryanair Tallinnast 2 lennuliini (Edinburgh ja Liverpool), teatas täiendavalt 6 lennuliini täielikust sulgemisest (Billund, Pariis, Dublin, Malta, Naapoli, Nürnberg), ning Berliini lendude sageduse kärpimisest. Wizzair teatas lennuliinide sulgemisest Veneetsiasse, Rooma ja Naapoli. Norwegian teatas Stockholmi liini sulgemisest.

Ryanair selgitas pressiteates 3.02.2023 liinide sulgemise põhjuseid:

„Need kärped on otsene tagajärg Tallinna lennujaama ebaloogilisele otsusele tõsta tasusid ülemäära palju, 33%“

„Need uued halvasti läbimõeldud tasud on ülimalt kõrged ja muudavad Eesti peamise lennujaama Tallinna täiesti konkurentsivõimetuks võrreldes oma Euroopa kolleegidega, kes alandavad tasusid, et taastada ja suurendada liiklust/ühendust pärast pandeemiat. Samal ajal põhjustab Tallinna hoolimatu otsus tõsta tasusid 33% võrra tohutut kahju Eesti turismile, ühenduvusele, liiklusele ja töökohtadele, nagu näitavad need suvised kärped“.

RIIGIETTEVÕTE ÜLESANNE ON RIIGIMUDELI TOIMIMINE, MITTE ÄRITSEMINE

Tallinna Lennujaama ainus ja peamine funktsioon PEAB OLEMA lennuühenduste tagamine Tallinnal ja kogu Eestil ülejäänud maailmaga. Lennujaam peab tagama ka kuni 200 000 välismaal elavale eesti inimesele soodsad võimalused võimalikult sageli kodumaad külastada. Lennujaam peab tagama kultuuriasutuste, restoranide ja hotellide varustatuse turistidega. Lennujaam peab tagama eesti enda inimestele reisivõimalused.

Odavlennufirmad on kõige haavatavam grupp lennujaamatasude tõstmisel, kuivõrd nende ärimudel on üles ehitatud hinnatundliku reisijategrupi teenindamiseks. Tingimustes, kus lennujaamatasude ebamõistlik tõstmine ei pruugi mõjutada mugavlennufirmasid, seab see odavlennufirmade jätkusuutlikkuse löögi alla. Mistõttu on mõistetav odavlennufirmade madal valulävi majanduskeskkonna halvenemisele Tallinnas.

Ettevõtte kui majandusüksuse vajadustest lähtuvalt ei ole Tallinna lennujaamal ega ei ole olnud vajadust lennujaamatasusid tõsta. Tema kolme kvartali ärikasum enne kulumit (EBIDTA) oli 2021 aastal 4.3milj ja 2022 5.3milj eurot, tema kolme kvartali puhaskasum oli 2021 aastal 2.4milj ja 2022 3.2milj eurot. Kogu probleemi taga ei ole majanduslikud põhjendused, vaid on majandusministeeriumist tulnud raske juhtimisviga dividendide väljanõudmise näol.

Kuriteoteade elektrihinna manipulatsioonide uurimiseks 17.08.2022

Edit 17.10.2022. Uurimised siiski viitavad, et oli turumanipulatsioon. Nordpool juba järgmisel päeval 18.08.2022 avaldas pressiteate, et hinnatõusu põhjustas (turgu valitseva ettevõtja Eesti Energia?) plokipakkumine, kus küsiti miinimumhinnaks nii kõrget hinda millist börsil polnud võimalik saavutada. Vastavalt börsireeglitele lükati selline kõlbmatu pakkumine tagasi ja plokipakkumise tegija oleks võinud teha uue korrigeeritud pakkumise, mida aga ta ei teinud. Seega ikkagi oli turumanipulatsioon, sest eksituse korral oleks plokipakkuja teinud uue parandatud pakkumise (viimase väite ümberlükkamine nõuab juba fakte, paraku on faktid ja plokipakkuja (Eesti Energia?) nimi siiani salastatud). Konkurentsiamet avaldas oma ligi 2 kuud kestnud uurimise tulemused 13.10.2022 pressiteade, kuid viimane ei sisaldanud midagi uut. Nii et suure tõenäosusega toimus siiski börsimanipulatsioon - millele aga prokuratuur "tegi katust".

 

Edit 22.09.2022. Otsustasin teema enda jaoks sulgeda, kuivõrd teema on selge ja peale abstraktse üldise huvi see muud huvi analüütikule ei paku. Konkurentsiamet samas pikendas oma 1-kuulist uurimise tähtaega, nendele pole teema selge. Prokuratuuri seisukohaks võiks jääda see prokuröride osakonna juhi kiri, mis sisult tähendab kriminaalmenetluse mittealustamise määrust. On ju ringkonnakohtunik Heili Sepp sedastanud, et kiri võib olla vastavas tähenduses (väljavõte 25.01.2021 kohtumäärusest asjas 1-21-162):

🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒

Edit 21.09.2022. Vastus saabus Põhja Ringkonnaprokuratuuri majanduskuritegude osakonna juhilt, 15.09.2022 ehk 27 päeva hiljem. Ilmselt oli Riigiprokuratuur selle sinna edastanud lahendamiseks. Vastusel on salastamismärge kuni 1997 aastani. Kahetsusväärselt on vastuse allkirjastanud prokuröride juht (JuM veebilehe andmetel) bakalaureuseharidusega, kuigi prokuratuuriseadusest tulenevalt on prokurörilt nõutav miinimumharidus õigusalane magistrikraad. Mistõttu ei tekita imestust vastuse ebakompetentsus.

Vastaja saab kuriteoteatest aru nii, et ma olen kuriteoteate asemel saatnud "isikliku arusaama toimunud sündmustest". Järgnevalt teatab vastaja, et käsitleb kuriteoteadet selgitustaotlusena ning lisab ka vastuse.

Olen nüüd kimbatuses, et kuidas sellisest ametiasutuse vastusest aru saada? Kui prokuratuur oleks seda tõepoolest käsitlenud selgitustaotlusena - siis oleks ta 5 päeva jooksul pidanud selle edastama vastavat küsimust haldavale riigiasutusele (siis kas Konkurentsiametile, Majandusministeeriumile või Rahandusministeeriumile (Eesti Energia kõrgem asutus). Või siis tegema 10 päeva jooksul kriminaalmenetluse mittealustamise määruse ning saatma selle teatajale.

Kahetsusväärne on vastusest nähtuv seisukoht, et "Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt riivav". Tõde on see, et kriminaalmenetlus iseeneses ei ole mitte ühegi isiku õigusi riivav, vaid konkreetsete uurijate käitumine võib olla riivav, ebakohane või isegi õiguskorda rikkuv. Kriminaalmenetlus on iseenesest vaid uurimise formaat, mida kasutatakse karistusseadustikus sätestatud tegude kahtluse korral nendes tõeni jõudmiseks. Kriminaalmenetluses ei pea olema isegi mitte ühtainsatki kahtlusalust, uurida võib ka ainult sündmust. Loodan, et vastuses sisalduvad väärarusaamad ei olnud prokuratuuri seisukohad vaid ainult vastaja enda isiklikud arusaamad.

Ja ikkagi pole ma suutnud ära otsustada, mida vastusega peale hakata. Sisu sellel ju ei ole. Ehk oleks mõistlik see Riigiprokuratuurile saata, kuhu algselt kuriteoteate saatsin (millele see vastus on), ja paluda uuesti kuriteate  läbivaatamist?

------------------------------

Ei ole just palju juriste kes on sõltumatud, omavad ka veidi loogikat ning orienteeruvad matemaatikas mõnevõrra... 

Mistõttu võtsin elektrihinna manipulatsioonide uurimiseks kuriteoteate esitamise oma kohustuseks. All on originaaltekst - kui tuleb vastus, avaldan ka vastuse.

Kuriteoteade

1. Eesti Energia poolt üldteenusena (soetushind + mõistlik kasum enne käibemaksu) müüdud elektri hinnad on olnud aastate lõikes keskmiselt järgmised:

1.1. 2017 – 3.81 senti kWh

1.2. 2018 – 5.27 senti kWh

1.3. 2019 – 5.18 senti kWh

1.4. 2020 – 4.00 senti kWh

1.5. 2021 – 9.73 senti kWh

1.6. 2022 7 kuud – 17.23 senti kWh

1.7. 2022.08.17 kell 17-18 tõusis kWh soetushind (börsihind) tasemeni 400.00 senti kWh (4000€/MWh).

2. Eestis oli 2019. aasta lõpu seisuga 8 bilansihaldurit, lisaks on bilansihaldurina registreeritud ka Elering AS võrgukadude ostuks ja avariielektrijaama katsetustel elektri müügiks. Suurima turuosaga on tarbimisportfellide lõikes Eesti Energia AS 60,9%-ga. Tootmisportfellide lõikes omab samuti suurimat osa Eesti Energia AS 81,6%-ga(1). Vastavalt konkurentsiseadusele loetakse turgu valitsevaks mõjuks 40% omamist turul. Seega on Eesti Energia Eestis turgu valitsev ettevõtja.

3. Eesti Energia ainuaktsionär on Eesti Vabariik, kes teostab oma aktsionäriõigusi kas Rahandusministeeriumi (RaM) või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaudu. Vastavalt viimase põhimäärusele MKM tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu. Vastavalt elektrituruseadusele on elektribörsi korraldajaks Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja. Seega on kõik hoovad elektrituru korraldamiseks ja hinnakujunduseks kas MKM või Vabariigi Valitsuse käes. Erasektori roll elektri hinna kujundamisel on kaduvväike või mittemäärav. Kuivõrd MKM on koostanud ka kõik elektrienergiaga varustamise arengukavad, siis on ka varustuskindluse tagamine MKM käes ja on seal olnud kogu aeg.

4. Keskmiste elektrihindade dünaamikast ja eriti hinnast 17.08.2022 nähtub, et need hinnad ei lähtu tootmiskuludest ja mõistlikust kasumist. Eelloetletud ametkondade ametnike ebakompetentsus turu mittetoimimise põhjusena pole eluliselt usutav.

5. Seega eeltoodust nähtub suurejoonelise turumanipulatsiooni tunnuseid, midagi omamoodi ponzi skeemi sarnast elektriturule kohandatuna.

6. Uurimisversioonid oleks:

6.1. Kelle konkreetse turuosalise või ametniku (grupi) ja millise tegevuse tulemusena kerkis elektri müügihind pikemas perioodis ja eriti 17.08.2022, tema seosed valdkonna reguleerimise eest vastutava ametnikkonnaga ja isiklik (või tema soodustatud isikute) otsene ja kaudne kasu elektri hinna tõusudest.

6.2. Ametnikkond, kes oleks pidanud turu toimimist jälgima ja selle reguleerimiseks tegutsema, ei ole tegutsenud. Kes konkreetne isik või grupp on tururegulatsiooni normaliseerimist külmutanud ja tema isiklik (või tema soodustatud isikute) otsene ja kaudne kasu sellest.

7. Kuriteokahtluse kvalifikatsioonid oleks:

7.1. KarS § 300’. Toimingupiirangu rikkumine (KVS § 11: ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust).

7.2. KonkS § 400. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus.

7.3. KarS § 217’’. Usalduse kuritarvitamine.

7.4. KarS § 202. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine.

7.5. KarS § 398’. Turumanipulatsioon.

8. Palun alustada kriminaalmenetlust kirjeldatud kaasuses selguse saamiseks. Näidis uurimisversioonid on eespool.

(1) https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne-2019-2020.pdf

Isamaa* valikud: Reformierakonna vs Ekrega koali tugevused ja nõrkused

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) saatis 3.06.2022 oma koalitsioonipartneri Keskerakonna ministrid valitsusest välja. Uue valitsuse moodustamisel sai kaalukeeleks Isamaa erakond, kuivõrd nii RE+SDE kui ka KE+EKRE tegid Isamaale ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks. Hetkel (18.06.2022) on Isamaa alustanud läbirääkimisi RE+SDEga, aga tulemusi veel pole.

KE + Ekre head ja vead

Isamaa varasem koalitsioon Ekre ja Keskerakonnaga (2019-2020) oli näidanud, et Ekre ministritele pandud ootused olid suuremad kui tegelikkuses suudeti. E-hääletuse usaldusväärsuse suurendamisse suutis panustada vaid Kert Kingo, kuid siis ta vahetati välja. Lausa siseministriks oli Mart Helme, kes aga ei suutnudki punaparunite huvide esindajat Elmar Vaherit politseijuhi kohalt välja vahetada või üleüldse midagi olulisemat siseministrina korda saata. Süvariigil oli mingi kompra millega Mart vaikima sunniti? Viimased Ekre ministrid muutusid järjest kolhooslikumaks ja süvariigiga leplikumaks... Saavutustena võib siiski märkida Ekre panust ebamõistlike kütuseaktsiiside alandamisse, kompromissitut vastuseisu venemeelsele piirilepingule, II pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel tugevat ühtsust Isamaaga, ning vastuseismist homopropaganda riigi vahenditega edendamisele.

Probleemiks on Keskerakonna nõrk/sobimatu ministrite koosseis. Tanel Kiik on klassikalise broileri tausta ja esinemisega. Taavi Aasa ja Erki Savisaare tegemised ministritena näitasid, et nende juhtimisel kulgeb kõik vaid tagurluse taskusse ja rahva vastu. Ka ülejäänud kolisevad nii või naa... Keskerakonnal on küll hea mainega Karilaid ja Ratas, aga kes veel? Nii tekkiski olukord, kus koalitsioon Ekre ja KE-ga ei pruugi olla viljakas. Geopoliitilises mõttes on täna väga tänamatu ka putinistide häälepüüdjate kuvand. Putinistide kaardi asemel võiks ju mängida vene valgekaartlaste või õigeusklike kaardiga?

RE ja SDE head ja vead

Alternatiiviks Isamaal oli valida Reformierakond ja sotsid, kes mõlemad on aga tuntud pigem oma idakommunistliku pärimusliini ja kommete kaudu. Sealt tulenevate vene-sotsialismi kultuuri ja pahedega. Samas on mõlemad näidanud end geopoliitilises mõttes wannabe-eestimeelsete erakondadena, kuigi nad (eksikombel?) püüavad läbi suruda kapitulantlikku piirilepingut putinistliku Venemaaga ja on seisnud isikuvabaduste ja keskklassi tekke vastu (II pensionisamba vabastamise vastu, alampalga tõstmiseks valitsusvastutuse võtmise vastu, eripensionite korruptsiooni kaotamise vastu jne). Võime utreerida, et kui Isamaa määrata RE ja SDE mentoriks, siis geopoliitilises ja tehnokraatlikus võtmes riik  siiski toimiks?

RE tugevuseks on olnud samas kriitiline seisukoht riigivõla tekitamise ikka ja jälle kõlavatesse soovidesse. Võlgadest eemalehoidmine on terve seisukoht - võlaorjus on viimane asi mis meil veel vaja oleks. Parem olla vaba ja süüa kasvõi kartulikoori. 

Foto teater NO99. Jaak Prints võimuläbirääkimistel.

Uuel valitsusel (kui selleni jõutakse) tuleb muuhulgas lahendada:

1)elektrihindadega spekuleerimise probleem. Üldtunnustatud hinnangu järgi oleks Eestis põhjendatud (kulud + mõistlik kasum) elektrihind 0.05 senti KWh. Tegelikkuses kipub see olema aga isegi 10 korda kallim ja Konkurentsiamet isegi ei kommenteeri. Nüüd ongi siin katsumus - kas võidab idasotsialistlik toetuste süsteemide üha laienev juurutamine või võetakse Isamaa nn elektrituru reformiga elektrihinnad kontrolli alla ja kogu seda toetustega manipuleerivat ametnike armeed polegi vaja palgata?

2)suure hulga aastakümneid vaieldavatest küsimustest lahendaks prompt üleminek eestikeelsele kooliharidusele. See lahendaks:

• nn viienda kolonni ületoomise eestikeelsesse inforuumi ja lojaalsemaks muutmise;
• sündivuse probleemi (sündimuse stimuleerimisest pole mingit kasu kuni riik ei suuda siin elavaid inimesi eesti inimesteks teha ja sündivad inimesed emigreeruvad siinsete kehvade tingimuste tõttu välismaale).
• süveneva ebavõrdsuse probleemi (riigikeelt mitteoskavatel inimestel on kehvemad võimalused edu saavutada).

3)eelmise (REKE valitsuse) tehtud vigade parandused, näiteks tsensuuri suurendavate ja analüüsi vähendavate õigusaktide parandamine. Ukraina immigrantide jaoks kiire õigusraamistiku kehtestamine ja olmeprobleemide lahendamine. Sotsiaaltoetuste süsteemide laiendamise asemel alampalga ja vanaduspensionide tõstmine. 

Kas valitsuse vahetuseks peab Kaja Kallas tagasi astuma?

Nimetatud küsimust on üle dramatiseeritud, kutsudes praegust olukorda isegi põhiseaduslikuks kriisiks. Peaministri erakond (RE) on saatnud vaid oma koalitsioonipartnerid (KE) valitsusest välja ja alustanud läbirääkimisi uue valitsuse moodustamiseks. Kumbki tegevus ei tekita kollisiooni põhiseaduse kirjatähe või mõttega. Küll on aga põhiseaduse mõttega puutumus kuidas hakkab toimuma uue (kui see peaks sündima) valitsuse ametissenimetamine. Uue valitsuse ametissenimetamiseks peaks Kallas tõepoolest tagasi astuma ja uuesti valitsuse moodustamise formaalsed protseduurid läbima.

* Käesolev analüüs ei ole kooskõlastatud Isamaa erakonna või selle juhtidega ja väljendab ainult analüütiku enda (sõltumatuid) uurimistulemusi ja seisukohti.

Analüüs: PPA võtmeisiku ja meditsiiniõppejõu Tarraste viis mõrvadeni elukontseptsioon näida ja nõrk taluvuspiir

Suurt kasvu ja esindusliku välimusega 1988 aastal sündinud (Lihula tulistamiste ajaks 32-aastane). Ei ole teada, et ta oma teadlikus elus oleks mingitel spordivõistlustel osalenud, ise pingutanud, püüdnud ise parem olla ja suuteline kannatama. Tema nime juba ei leia ei sportos.ee ega sportfoto.ee alt. 

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õendusteenuste osutamine Harku Kinnipidamiskeskuses ja Tallinna Arestimajas oli PPA poolt delegeeritud Tarraste asutatud ja juhitavale erafirmale Citomed OÜ. Firma asutas mees 2015 veebruaris. Bakalaureusekraadi omandamisel asus tööle Tallinna Meditsiini Kõrgkooli õppejõuna (ilma magistrihariduseta). Pildil "ATCN Estonia riikliku direktorina" mõjub ta võimukana:

https://www.ttk.ee/et/atlsatcn-european-annual-meeting

-----------------

Töö ja õpingud

2007. Kaitseliidu Tallinna maleva pealikuks on saanud major Eduard Nikkari, kes jääb sellele ametikohale 2012 aasta lõpuni. Malevasse asub samal aastal kutselisena tööle 19-aastane Mikk Tarraste, kuni sunnitud lahkumiseni 2013 aastal.

21.04.2008. Öösel isikute grupis viibides (väljaspool teenistusaega) tulistas Tarraste ebaseaduslikult omandatud püstolist Parabellum P08 (huligaansusest) lähedalasuva elumaja köögiakendesse, purustades aknaklaase. Kohtuotsusega 2.10.2008 kriminaalasjas nr 1-08.12466 mõisteti Tarrastele rahaline karistus 100 päevamäära. Ajakirjandusest saame lugeda, et Tarraste jätkas teenistust Tallinna malevas juhatuse liikmena (!). Tema täpsemad ülesanded tol perioodil on teadmata. 

https://ajalugu.kaitseliit.ee

Tarraste ei mõtlegi kriminaalkaristusena talle määratud rahalist karistust täitma hakata. Alles siis kui kohtutäitur palub määrata talle asenduskaristusena reaalne vangistus, tasub Tarraste 13.12.2011 rahalise karistuse. Pärnu maakohtu 18.12.2011 määrusega kriminaalasjas 1-08-12466 lõpetati asenduskaristuse määramise menetlus, seega Tarraste kriminaalkaristust sai aegunuks lugeda alles 18.12.2016 alates.

Aga juba 9.02.2012 määras Tallinna malev talle Noorte Kotkaste teeneteristi. Teise inimesena Tallinna maleva ajaloos (!). Tarraste teeb oma teeneteristist ka pildi ja laeb selle üles Wikipediasse.

2011-2015 õpib Tarraste Tallinna Tervishoiu kõrgkoolis õenduse erialal. 3.5 aastase nominaalõppeajaga programmi lõpetamiseks vajab ta 5 aastat. 

17.08.2015-7.04.2019 on Tarraste õenduse õppejõud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.

2018 astub Tarraste samas magistriõppesse. 1.5 aastase nominaalajaga õpet ei suudagi ta lõpetada enne Lihula tulistamisele asumist 6.06.2020.

Tarraste õendusäri PPA ja Hoolekandeteenustega, omandist loobumine

Tarraste registreerib 9.02.2015 Citomed OÜ.

Võidab selle juhina 26.11.2015 PPA riigihanke summas 93300 € ja 24.07.2018 PPA riigihanke summas 137470 € õendusteenuse osutamiseks PPA Kinnipidamiskeskuses. 10.12.2019 ütles PPA lepingu Tarraste firmaga üles.

Tarraste esitlemas fotot

AS Hoolekandeteenused hankeid võidab Tarraste firma: 5.09.2018 riigihanke 559919,30 €, 8.11.2019 hanke 130000 €, 8.11.2019 hanke 25000 €.

Peale vahistamist 7.06.2015 Tarraste (38802132738) omand Citomed OÜ registreeritakse 19.06.2020 arst Darja Belova (48404133712) nimele. Juhatajaks registreeritakse Mirjam Luik (48707010311). 11.03.2022 registreeritakse juhatajaks Darja Belova, kes on seda tänaseni. Vähemusosaluse on ta registreerinud Mirjam Luik nimele. Mikk Tarraste nimel enam osalust ei ole.

Citomed võidab peale Tarraste lahkumist veel Hoolekandeteenused 5.07.2021 riigihanke 28512 € ja 13.09.2021 summas 85536 €.

Otsingute ja depressioonide periood 2015-2020

Tarraste kirjutab oma päevikus:

27.06.2014: „Kindel on see, et mina ei sõdiks. Meil on vaid üks elu ja kui see raisata sõdides, siis on see mõttetult elatud elu. Pole tähtis, kus sa elad, tähtis on, et sa saad teha endale meeldivat tööd ja sind ei represseerita. Ka näiline vabadus on vabadus. Kui meie riigil kestaks vabadus veel nii kaua, kui ma saan arstiks, siis ma oleks väga õnnelik.“

18.10.2014: "...Maksta kätte sind reetnud armastatule ühised lapsed tappes on vist küll maailma julmeim tegu. Jube ja õudne. [---] Üldiselt on hea olla. Valmistun vaikselt oma ettevõtte avamiseks. Vaikselt tuikab kuklas ka soov tegeleda meelishobiga. Aga kõik asjad järjekorras. Ei tohi teha samu vigu nagu eelmises elus!..."

3.11.2014: „Käisin täna PERHis riideid küsimas. X küsis, kas mul on haiglas enne mingeid pahandusi olnud? Ajasin ümmargust juttu õppepuhkuse (ängist?) opiplokis. Ei suutnud enda arvates X-ga hästi manipuleerida. Pärast ta ütles, et oli personalist kuulnud. Suutsin ta panna häbenema, et ta seda mult küsis. Aga masendusse see viis mind ikkagi terveks päevaks.“

23.12.2014: „Olin eile kiirabis tööl ja veetsin jälle ühe magamata öö. Ei, mitte töö pärast – hoopis mõtetes vaevlesin. Olen oma elu ühel suurimal murdepunktil. [---] Kõigun ise erinevate soovide vaadete, unistuste vatis üles-alla. Tahan saada arstiks. 6+5 aastat. Kas ma peakski? Aga kiirabi-brigaadijuht? Intensiiv-õendus? Ei!! Ikkagi ettevõtlus ja õendusjuhtimine. See on ainus võimalus saavutada edu! Ma olen kooli lõpetades kõigest 27, magistrit lõpetades 30–31. [---] 30 õendusjuht olla on normaalne. Ja ettevõtte juhina olla usaldusväärne 27aastaselt? Aga miks mitte? [---] Valin kaks teed – ettevõtlus koos juhtimise magistrantuuriga. Ja lõputöö plagiaadi pean ka ära parandama – vaja suuta ju cum laude.“

14.02.2015: „Mul on tunne, et kõige rohkem pean õppima kannatlikkust ja alandlikkust. Olen siiani olnud oma elus ja tegevustes väga pinnapealne ja minus on väga palju kõrkust. Eile avastasin, et ei saagi tuludeklaratsiooni raha tagasi, aga olin palga juba ära raisanud ettevõtte asutamiseks. Langesin kohe masendusse ja hakkasin otsima rahategemise võimalusi, et X-le võlgu ei jää. Kogemata avastasin, et politsei peaks järgmise kuu alguses kuulutama välja hanke õeteenuse ostmiseks Väljasaatmiskeskuses. See loob aga dissonantsi kannatlikkuses ja asjade vaikses liigutamises. See peaks olema saatus või Jumala tahe. Seega ei tohi ma ikkagi mitte arvata, et lahmimine toob edu. Ikka kannatlikkus ja alandlikkus.“

15.01.2016: "...Lugesin läbi Lutsu eluloo ja tema viimase päeviku. Tema muretses kogu aeg oma poja pärast. Aga mina? [---] Kardan ka kiiret lõppu. Täna jälle vein+jääger+une asjana 30 mg [---]. Mõtlen X jutule cannabisest. Vaja ennast rahustada. Aega on meil ju ainult 24 tundi kõigil ühtemoodi.“

-----------

PPA-s polnud Tarraste ainuke, kel ilmnesid Elmar Vaheri "valitsemisajal" depressiooniga probleemid. 2013 jäi Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Pärkna fotoseeriale, kus juhib autot üheaegselt suitsu pahvides ja mobiiltelefoniga rääkides. 2014 edutati Pärkna Elmar Vaheri asetäitjaks (siseminister Hanno Pevkur), kus töötas kuni asumiseni PPA sisekontrolli juhiks 2020.

Tähelepaneliku liikleja foto

2017 kustub Tarrastel kehtiv kriminaalkaristus ning ta soetab relvaloa ja 4 tulirelva. Kaitseliidu kommunikatsioonijuht Neeme Brus teatab 2020: "Relvad, mis olid kodanikul olid tema isiklikud, relvaloa olid väljastanud PPA. Kaitseliidul pole nendega mingit pistmist."

Hillar Kohv väidab Nelli Teatajas 14.06.2020, et Tarraste oma Facebook postituse järgi otsis eelnevalt psühhiaatritelt abi aga seda ei saanud: "Siinkirjutaja tegi tutvust ka Mikk Tarraste Facebooki kontoga, mis, tõsi küll, õige pea pärast mehe vahistamist suleti. Siiski jäi silma üks vestlus, kus Tarraste räägib oma vaimsest tervisest ja sellega seotud probleemidest. Üks tema sõpradest küsis temalt, kas temaga on kõik hästi ning Tarraste vastab, et muidu jah, ainult et teda ei tahetud Seewaldisse võtta. „Jah, kõik on hea, ainult ravile ei tahetud Seewaldisse võtta, siis pidingi niimoodi ööhämaruses peaarsti varitsema,” kommenteerib Mikk Tarraste fotot, kus ta on psühhoneuroloogiahaigla pimedas pargis laterna all. Üks teine ta sõpradest kommenteerib, et Mikk käis Tartus ning Mikk Tarraste ütleb, et mitte ainult ei käinud, vaid on sealt pärit ning see fakt peaks kõik ütlema. „Tartust tulevad bussid peaks ringiga läbi Seewaldi tulema,” toetas sõber Tarrastet."

Tarraste mõrvade järelkaja ja lahendid

Postimees väidab, et Tarraste palus kinnipidamisel kiirreageerijaid: palun ärge mulle haiget tehke!

Postimehe Reporter avaldas järgneval päeval (7.06.2020) põhjaliku video sündmustest.

20.05.2021 otsustas Pärnu Maakohus otsusega 1-20-8538/93 mõista Tarrastele 20 aastat vangistust.

26.01.2022 otsustas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium otsusega 1-20-8538/129 muuta Tarraste karistus eluaegseks.

28.04.2022 otsustas Riigikohus Tarraste kaebust mitte menetlusse võtta, mistõttu 28.04.2022 jõustus ringkonnakohtu otsus eluaegse vanglakaristuse määramiseks.

EPILOOG (10.02.2023)

Mikk Tarraste võttis endalt vanglas elu veidi vähem kui kaks aastat peale tulistamist - 4.06.2022. Postimees avaldas seejärel video, kus mees ise annab sündmuskohal selgitusi kaks kuud peale tulistamist.

https://youtu.be/0S-7teFYdA8

Ilmselt Tarraste ei jätnud kuni viimase hetkeni ka valetamisi:

https://www.postimees.ee/7532020/politsei-videod-tarraste-proovis-valega-oma-suud-pehmendada-kui-see-mootorrattur-ei-oleks-karjunud-oleks-koik-olemata-olnud 

Elektrihinna vaikimised ja motivaatorid majandusministeeriumi telgitagustes

Demokraatia nõrkuseks on isiklikku heaolu taotlevate rahvaesindajate soov olla igaühe kõige suurem sõber ja vältida teravate teemade analüüsimist. Mis viib valitsuse ebateaduslike seisukohtadeni riigi juhtimisel ja vahel kutsutakse ka populismiks. Järgnevalt püüame aga olla objektiivsed ja pilti mitte moonutada poliitkorrektsustega.

Elektrihinna kerkimise põhjused on osad globaalsed ja osad siseriiklikud (valitsuse poliitika läbikukkumine või taotluslik hinnatõusule viimine).

GLOBAALSED ELEKTRIHINNA KALLINEMISE PÕHJUSED

1) Demograafiline plahvatus arengumaades

Kliimamuutuse (seeläbi kogu energipoliitika) liikumapanevaks jõuks peetava CO2 emissiooniks ühe inimese kohta maailmas oli 2016 keskmiselt 4.79 tonni (1). Praegu kasvab maailma rahvastik ca 81 miljoni (2) inimese võrra aastas (mis tähendab igal aastal ainuüksi selle ühe aasta rahvastiku juurdekasvust lisanduvat 388 miljonit tonni CO2 lisaemissiooni. S.h Eesti on CO2 emissioonilt inimese kohta avaldatud andmete tipust 12-s (17.2 tonni) ja kvootide siseriiklikul hinnastamisel seni pigem tagasihoidlik Korea ja Poola vahel (3).

2) Krüptovaluutade "kaevandamine"

Arvutimaailm 16.02.2018 kirjutab (4): "Ka bitcoinikaevandus on keskkonnasõbralikkusest kaugel. Nüüd on välja arvestatud, et üle 1000 Gh/s krüptomaaki kaevandav seade soojendab saja dollari eest kuus ära sajaruutmeetrise korteri. Hea ventilatsiooni korral on siis toas 25 kraadi ja elektriarve paarkümmend korda kallim tavalisest (Pärnu haigla tagaruumides töötasid sellised salaja paar aastat, kulutades elektriarvele kogu osakonna inimeste aastapalga)."

Maailma autoriteetseim Cambridge Bitcoin Electricity Consumption Index (5) prognoosib 2021 aastal Bitcoini "kaevandamise" elektri kuluks 96.56TWh. Võrdluseks võib tuua, et kogu Eesti elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega oli 8.44TWh 2020 aastal (6), seega ainuüksi inimese- või keskkonna seisukohalt mõtet mitteomavatele bitcoini-mängudele raiskas maailm aastas ligi 12-kordse kogu Eesti elektrivajaduse. Aga maailmas ei ole Bitcoin ainukeseks elekrit raiskavaks CO2 emissiooni põhjustajaks, vaid krüptovaluutasid on 2021 septembri seisuga registreeritud üle 6500 erineva (7).

Järgnev tabel näitab Bitcoini kaevandamist riikide lõikes seisuga aprill 2021 (8):

Kõige aktiivsemad riigid Bitcoini käitamisel on (tehinguid teinud elanike protsent 2020 (9):

1. Nigeeria 32%
2. Vietnam 21%
3. Filipiinid 20%
4. Peruu 16%
5. Šveits 11%

See on makromajanduslik kliimasoojenemise taust. Nüüd vaatame, kuidas REKE valitsus on majandusminister Taavi Aasa ja peaminister Kaja Kallase juhtimisel reageerinud nendele kahele peamisele makromajanduslikule CO2 emissiooni põhjustajale.

SISERIIKLIKUD ELEKTRIHINNA KALLINEMISE PÕHJUSED

3) Elektritootmine Eestis alates 2019 vabalanguses

• Eleringi tootmispiisavuse uuringu järgi perioodiks 2015-2025 prognoositi Eesti aastaseks elektri tarbimisnõudluse kasvuks 1.1% aastas ja võimsusvajaduse jäämist vahemikku 1515-1628MW (10). 
• Peale tootmispiisavuse uuringu valmimist tekkis üleminek elektriautode ja soojuspumpade kasutamiseks - millised tõstsid veelgi elektrivajadust.
• 23.11.2016 asus majandusministriks Kadri Simson ja 29.04.2019 Taavi Aas (mõlemad Keskerakond). 
• 27.01.2021 teatab peaminister Kaja Kallas (Reformierakond), et valitsus püüab lõpetada puidu põletamise Narva (elektrijaamade) kateldes (vanemad katlad olid suletud juba 2019 aastal, (11)). Mis näitab, et peaminister ja valitsus ei adunud üleüldse olukorda ja oma tegevusega kutsuti esile hinnakatastroof.

Tulemus: 

• 2019 toodeti Eestis ainult 61% elektrit võrreldes keskmisega 2010-2018
• 2020 toodeti Eestis ainult 45% elektrit võrreldes keskmisega 2010-2018

Autori joonis. Andmed Statistikaameti aruanne KE033

Oluline on teada, et elektrit ei saa kaugelt importida, kuna elektriliinides tekivad ülemäärased elektrikaod (nn Joule efekt). USA-s peetakse maksimaalseks elektri transportimise kauguseks 300 miili (483 km, 13) ja liinikadusid kuni 15%.

PS püütakse ka ekslikult väita, et elektrihinna on tõstnud saastekvoodid. See ei ole tõsi. Eesti Energia finantsaruanded 9 kuud 2021 näitavad, et tulu elektri müügist moodustas 646 milj, kõikidele saastetasudele kokku kulutati ainult 124 milj eurot (19%). Tegelik saastekvootide osakaal võib olla veelgi väiksem - kuivõrd EE tegevustulu oli kokku 924 milj ja saastetasusid võidi maksta ka muude tegevusalade eest (mis hetkel kajastub summas 124 milj).

4) Kaja Kallase valitsus loob erisoodustushinnad elektri suurtarbijatele

Välisinvesteeringute Eestisse meelitamise sildi all saab hiiglasliku maksuvabastuse ligi 70 suurtarbijat (12). 

Kuna taastuvenergia tasu on solidaarne maks (ei ole kindlat tariifi, vaid kokkusaamiseks määratud summa jagatakse maksumaksjate vahel ära) - siis tähendab suurtarbijate maksust vabastamine kodutarbijatele samavõrra suuremat maksukoormust. 

Suurte energiatarbijate Eestisse meelitamine (s.h krüptorahade kaevandajate meelitamine) tekitab Eestis täiendava elektri defitsiidi ja põhjustab uusi hinnatõuse.

5) Enefit Green börsile ja investeeringud Jordaanias, USA-s, Leedus, Poolas

Eesti Energia (EE) riigifirmana ei saa olla selle juhtide "venture capital" ega ka "adventure capital". EE, kes päris kogu nõukogude eesti energiasüsteemi, roll saab olla ainult riigi elektriga varustuskindluse tagamine ja selle inimestele mõistlike hindade tagamine.

Aga mis on sündinud tegelikkuses? Elektritootmise vähenemisest 2 aastaga 55% me juba rääkisime. Kuid kui me nüüd vaatame EE struktuuri, siis näeme, et eesti inimestelt väljapumbatud elektrirahad on kanditud paljudesse välismaa nurkadesse hoopis nende piirkondade elektriprobleeme lahendama, ja eesti inimene jäetud vaeseossa.

Eesti Energia struktuur. Allikas EE veeb 28.09.2021

Enefit Green OÜ on sealt üks kastike. Mis terve mõistuse järgi on Eesti oma ja suunatud tagama Eesti puhast ja energiarikast tulevikku. Paraku kui me selle "kastikese" lahti lööme, siis näeme - et ka Enefit Green varad on soetatud olulises osas hoopis välismaale välisriikide kodanike huve teenima (eelenvalt kirjutasime, et elektrit ei ole võimalik liinikandude tõttu kaugele transportida). 

Enefit Green OÜ struktuur. Allikas enefit.ee 28.09.2021

Viimase (Enefit Green OÜ, edaspidi EG) kuni 49% osaluse börsileviimise soovist teatas rahandusminister (RE) Keit Pentus-Rosimannus 17.06.2021 (14). 23.09.2021 avaldas Eesti Energia juba täpsema börsileviimise kava. 

Järgneval hindame EG börsile viimise kasulikkust riigi (s.t ka kodaniku mõistliku hinnaga elektriga varustatuse) aspektist:

1. Börsileviimise eesmärk. EG teatel on börsileviimise eesmärk ca 600 miljoni euro kaasamine laienemiseks. Neil on veel ca 300 miljonit laenamisruumi, mistõttu börsilt oleks vaja kaasata 300-400 miljonit eurot. Laieneda plaanitakse eelkõige Poolas ja Leedus (15):
   
   "Samamoodi selgub alles prospektist see, kuhu Enefit Green esmajoones ehitama hakkab. Enefit Greeni juht Aavo Kärmas tõdes Äripäevale antud intervjuus, et kõige atraktiivsem on praegu igatahes Leedu ja Poola. Juba päev pärast börsilemineku kavatsusest teatamisest teatas Enefit Green veel, et on sõlminud ehituslepingud 75megavatise ja 85miljonise tuulepargi ehitamiseks Leetu. Viimasel ajal on oluline arendussuund olnud ka Poola päikeseparkide rajamine".
   
   
2. Enefit Green senine kasumlikkus. "Enefit Greeni sissetulekud koosnevad laias laastus kahest osast: möödunud aastal 114 miljoni euroni küündinud elektri- ja soojamüügi käibest ning 49 miljonist eurost muudest ärituludest, mis põhilises osas on taastuvenergiatoetused. Aastakasum küündis 67 miljoni euroni" (16).
   
   
3. Rahandusministeeriumi vajadus sularaha järele. Tegelikult eelviidatud Äripäeva artiklitest selgus, et Rahandusministeerium (riik) sularaha ei saagi, vaid on juba ette kokku lepitud optsioon saadava raha andmiseks EG täiendavate investeeringute eesmärgil Leedus ja Poolas. Seega nimetatud börsileminekus ei saa näha riigi huvi täiendavate rahavoogude eesmärgil.
   
   
4. 3.3 miljardit eurot EL toetusi. Järgmiseks Euroopa Liidu 7-aastaseks eelarveperioodiks on Eestile ette nähtud 3.3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgil. On selge, et mingi osa sellest läheb jagamiseks ka EG kaudu ja kui see on erastatud, siis selle juhtide ja omanike kaudu. See tundub olema veel üks faktor, kuigi kõige peidetum faktor EG börsileviimises, ja täna pole seda võimalik rohkem lahti kirjutada kuivõrd ainult faktori esinemist mainida.

KOKKUVÕTE

Analüüs tõi välja, et Eesti elektrihinna tõusude esmane põhjus on elektritootmise järsk vähendamine Eestis alates 2019 (2020 aastal ainult 45% 2010-2018 keskmisest). Juba rida aastaid on maksumaksja rahad investeeritud Jordaaniasse, USA-sse, Poola, Leetu, Lätti jne nende riikide elanike paremaks varustamiseks elektriga. Elektrit kaugele transportida ei saa, võrgukaod on suured. Enefit Greeni kui ilmselt ühe parima ja perspektiivikaima Eesti Energia tütarettevõtja erastatakse eesmärgil saada raha täiendavateks investeeringuteks Poolas ja Leedus. Eesti Energiast võib jääda maha tühjakslüpstud kest, mis saab tulevikus vaid koormaks riigile. Mõnevõrra pehmendab sellist kahjurlust asjaolu, et lubatud on börsile viia EG ainult kuni 49%-ne vähemusosalus. Seega saab öelda, et eesti kodanikule ei too EG börsileviimine leevendust ja on pigem mingite kulissidetaguste ringkondade huvi. Kogu eelneva loo ümber keerleb Euroopa Liidu lubatud 3.3 miljardit eurot EL järgmises seitsmeaastases eelarveperioodis kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. Hetkel on raske täpselt ennustada, mil määral ja millises seoses on see 3.3 miljardit EG börsileviimise varjatud motivaatorina. Meie ei tea kulissidetaguseid kokkuleppeid ja optsioone. Kuid võib olla üsna kindel, et see seos eksisteerib ja kunagi saame ka konkreetseid arve välja tuua. 

Mida saaks aga soovitada riigile? 

1. Kõigepealt, et Rahandusministeerium, MKM ja valitsus lõpetaksid koheselt riigi rahade investeerimise välisriikide elektrivõimsuste arendamisse meie maksumaksja arvelt, ja rajaksid elektrivõimsused Eestisse. Energiajulgeolek, kas valitsus on unustanud? 
2. Koheselt saaks lõpetada ka krüptoraha ärimeeste meelitamise maksusoodustustega Eestisse, sest siin niigi ei jagu elektrivõimsusi. Elektritraiskavatele suurtootjatele kehtestada lisatasud seniste maksusoodustuste asemel.
3. Koheselt saaks tühistada täielikult kodanikelt taastuvenergiamaksu kogumise ja vanu antud lubadusi taastuvenergiatoetusteks tootjatele hakata maksma saastekvootide müügist laekuvatest rahades.
4. Tühistada 2022 kavandatud elektri- ja kütuseaktsiisi tõusud.
5. Töötada välja toetusskeemid koduomanikele ja korteriühistutele päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite paigaldamiseks ning laivõrku ühendamiseks.
6. Kaaluda Eesti Energia börsilt äratoomist.
7. Kaaluda aatomielektrijaama rajamise võimalusi ja otstarbekust.
8. Isamaa ettepanek, et kodutarbijatele elektrienergia müük sätestada seaduses universaalteenuseks, tundub hea ja perspektiivikas. 

-----------------

(1) https://www.worldometers.info/co2-emissions/co2-emissions-per-capita/
(2) https://www.worldometers.info/world-population/
(3) https://greencollar.com.au/29-oecd-countries-price-carbon-many-higher-than-australia/
(4) https://www.am.ee/node/6405

(5) https://cbeci.org/
(6) https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine
(7) https://www.investopedia.com/tech/most-important-cryptocurrencies-other-than-bitcoin/
(8) https://cbeci.org/mining_map
(9) https://finance.yahoo.com/news/countries-using-cryptocurrency-most-210011742.html
(10) https://elering.ee/sites/default/files/public/Tootmispiisavuse_aruanne_2015.pdf
(11) https://www.err.ee/1608088120/kallas-valitsus-puuab-lopetada-puidu-poletamise-narva-kateldes
(12) https://www.ohtuleht.ee/1029651/juhtkiri-taavi-aas-lajatab-elektrimaksuga
(13) http://www.science.smith.edu/~jcardell/Courses/EGR220/ElecPwr_HSW.html
(14) https://www.err.ee/1608250791/pentus-rosimannus-enefiti-greeni-borsile-viimine-sujub-vastavalt-plaanile
(15) https://www.aripaev.ee/uudised/2021/09/24/enefit-greeni-muugist-voime-saada-nii-leedu-tuuleparke-kui-eesti-olitehase
(16) https://www.aripaev.ee/uudised/2021/09/23/eesti-energia-viib-enefit-greeni-borsile

National Geographicu "Afgaani tüdruku" 4 aastakümmet

NSVL tungib Afganistani

1978 võttis Afganistanis riigipöördega võimu marksistlik-leninlik rühmitus, kus aga kaks juhti - Idi Amin ja Babrak Karmal - omavahel rivaalitsesid. Mis viis rühmituse jagunemiseni kaheks. Presidendi ametikoha sai omale Amin. Moskvasse jõudsid jutud, et Amin võib pöörduda ära hoopis USA mõjusfääri. Moskva arvates vajas olukord kohest sekkumist. 24.12.1979 hõivasid salaja Kabuli presidendipaleesse afgaani vormides imbunud NSVL Alfa-eriüksuslased presidendipalee, tapsid selle kaitsjad ja Amini ning panid 'troonile' Moskvas ustavaks hinnatud Karmali. Moskva aastakümneid viljeletud tüüpstsenaariumi järgi pöördus Karmal seejärel NSVL poole palvega saata appi väed. Oli alanud Afganistani sõda.

Kuid marksist-leninist Karmal ei suutnud saavutada kontrolli Afganistani üle, järjest rohkem pidid sõjategevusse sekkuma riiki tema toetamiseks sisse viidud NSVL väed. Karmal ja Nõukogude okupatsiooniväed kontrollisid olukorda küll linnades, kuid maapiirkondades kohtasid järjest rohkemat ja sageli järjest islamikesksemaks radikaliseeruvat vastupanu. Ja maapiirkondades elab 3/4 rahvastikust. NSVL püüdis end kehtestada maapiirkondade masspommitamise ja küüditamistega. Selle tulemusena oli 1982 aastaks tollasest 13.41 miljonist riigi elanikust [1] 2.8 miljonit põgenenud Pakistani ja 1.5 miljonit Iraani. Kokku tekkis NSVL sõjategevusest ca 6 miljonit põgenikku.

Afgaani tüdruk National Geographicu esikaanel

Juunis 1985 ilmus afgaani pagulasneiu pilt ajakirja National Geographicu esikaanel. Kaanepilt levis kiiresti üle terve maailma. See sai läbi aegade kõige levinumaks NG kaanepildiks. Afgaani põgenikust pildil sai aga maailma tuntuim pagulane - pagulase sümbol. Afganistanis endas hakati tüdrukut kutsuma ka 'Afgaani Mona Lisa'.

Tüdruku isik jäi aga saladuseks, ta jäi nimetuks 'afgaani tüdrukuks', keda NG fotograaf Steve McCurry oli pildistanud Pakistanis Peshewaris põgenikelaagris 1984. Alles 2002 aastal suutis Steve McCurry Pakistani ajakirjanike abiga sama tüdruku Afganistani-Pakistani piiri lähedalt uuesti üles leida [3]. Tüdruku nimeks selgus Sharbat Gula. Isikusamasuse kontrollisid FBI analüütikud [4]. Afgaani tüdrukul endal polnud seni aga aimugi, et ta on maailmakuulus tundmatu kaanetüdruk.

NSVL langemine ja USA sõjakuulutus Afganistanile

1986 vahetas Karmali riigijuhi kohalt välja Najibullah. 1989 aastal lahkusid viimased NSVL sõdurid Afganistanist, kaks ja pool aastat hiljem lakkas NSVL eksisteerimast. 1992 aprillis ründasid mässulised pealinna Kabuli ja kukutasid viimase kommunistliku 'presidendi' Najibullah. 

Sõda oli aga riiki maha jätnud tohutu segaduse, hõimupealike rivaalitsemise, tohutud relvakogused, ligi 6 miljonit pagulast - mis kõik tuli kasuks kindla käega riiki juhtida soovivale islamistlikule Talibanile. Viimane haaras oma kontrolli alla järjest suuremaid maa-alasid ja oli lõplikku võitu saavutamas - kui toimus 11 septembri 2001 terrorirünnak USA vastu - mis kõik muutis.

9/11 terrorirünnakute peaorganiseerijaks oli Osama bin Laden, kes NSVL-vastase sõja kangelasena varjas end Afganistanis. Rahvusvahelise õiguse ja praktika kohaselt see riik, kelle territooriumilt on pandud toime rünnak teise riigi vastu - kohustatud ründajad vastutusele võtma või välja andma. Kui riik seda ei tee, siis teda loetakse ise ründaja territooriumiks. Afganistanis oli Taliban (tõlkes 'Õpilased') väidetavalt olnud vastu bin Ladeni kavatsusele USA-d rünnata, kuid ei suutnud-tahtnud ka bin Ladeni rünnakuid takistada. 

Üheksa päeva peale terrorirünnakuid (20.09.2001) esitas USA president Bush Afganistani valitsevale Talibanile ultimaatumi bin Ladeni ja al Qaeda teiste juhtide väljaandmiseks 'või jagate nende saatust' ähvardusel. Taliban algul eitas al Qaeda kohalolekut ja hiljem keeldus väljaandmistest. 7.10.2001 alustasid USA ja GB sõjategevust Talibani vastu koostöös Afganistani mõõdukate hõimupealike Põhja-Alliansiga. Novembri keskpaigaks oli enamus riigist ja pealinn Kabul Talibanilt ära võetud. 6.12.2001 langes Talibani viimane suurem tugipunkt Kandahar ja al Qaeda järelejäänud liidrid pidid riigist põgenema. Sõda oli lõppenud USA võiduga, kuid uus võim püsis ainult USA vägede kohalviibimisel. 17.04.2002 USA president Bush kuulutas välja Afganistani 'Marshalli plaani', mille järgi eraldati enam kui 38 miljardit USD humanitaareesmärkidel ja kohalike julgeolekujõudude väljaõpetamiseks [5]. Kuid USA fookus oli juba Afganistanilt ära liikumas Iraagile.

Osama bin Ladeni tapmine ja Afganistani võimude võõrandumine

1-2.05.2011 ründasid USA Navy SEAL Team Six eriüksuslased sügaval Pakistani territooriumil selle pealinna Islamabadi kõrval asuva Abbottabadi linna sõjaväebaasi ääres hoonet, kus luureinfo järgi redutas bin Laden [6].

1.05.2011 13:25 (Eastern Daylight Time) USA president Obama annab nõusoleku operatsioon "Neptuni oda" alustada.

1.05.2011 13:51 kaks Stealth Black Hawk helikopterit tõusevad Afganistanis õhku 25 sõjaväelasega.

1.05.2011 15:30 helikopterid maanduvad Abbottabadi hoonel, üks helikopter hävineb ilma ohvriteta.

1.05.2011 15:39 bin Laden on maha lastud, hukkunud on ka tema poeg ja veel 3 hoone elanikku.

1.05.2011 15:53 President Obamale antakse esialgne info, et bin Laden on tabatud ja tapetud.

1.05.2011 16:10 Avariiline helikopter on hävitatud ja lahkutakse allesjäänud helikopteriga.

1.05.2011 17:53 Helikopter sõjaväelaste, bin Ladeni surnukeha ja läbiotsimisel äravõetud asjadega maandub Afganistanis.

1.05.2011 23:35 President Obama teatab avalikkusele bin Ladeni tabamisest.

2.05.2011 12:59 bin Ladeni surnukeha maetakse teadmata kohas merre kooskõlas islamitraditsioonidega.

Seega rahvusvahelise õiguse mõttes sai 2.05.2011, peale bin Ladeni tapmist, läbi USA Afganistani-sõjakäigu õigustatud põhjendused 9/11 terrorirünnakutest lähtuvalt. Kuid USA jäi endiselt Afganistani, kuivõrd oli selge - lahkudes naaseks Taliban võimule. Ja nii möödus veel teinegi aastakümme.

Kuid juba aasta-paar tagasi ilmus ka eesti perioodikas uudisenupukesi, et üks või teine kõrge A ametnik süüdistab USA-d tegemistes või tegematajätmistes. Sai tajuda, et suhted on üsna jahedad. Ühistest patrullidest kohalikega oli loobutud, ka heitis A liitlastele ette sõjaliste operatsioonide info edastamata jätmist. 

USA sõjakäik oli pikaks veninud, kohalikud ülemused ebausaldusväärsed või korrumpeerunud. A-s puuduvad USA-l olulised huvid, pigem kaitsti seal (peale bin Ladeni tapmist) Venemaa geopoliitilisi huve... Olukord vajas muutmist.

USA (Trumpi administratsioon) allkirjastas 29.02.2020 Dohas Qataris Talibaniga kokkuleppe [7], mille järgi kõik USA väed viiakse välja hiljemalt 31.05.2021. Kokkulepe ei näinud ette tulevast A valitsemisviisi ega seadnud garantiisid olemasoleva valitsuse püsimajäämiseks. Kokkulepe nägi ette ka 5000 vangis oleva Talibani võitleja vabastamist. A viimane president Ashraf Ghani protestis selle - et pole USA õigustes kokku leppida A vanglatest vabastamise üle... 10.03.2020 Ghani käsib vanglatest vabastada 1500 Talibani võitlejat [8]. 3.09.2020 Ghani käsib vabastada viimased kokkuleppega ette nähtud Talibani võitlejad.

14.04.2021 teatas uus USA president Biden uueks vägede lahkumise lõplikuks tähtajaks 11.09.2021 (sümboolne täpselt 20 aastat 9/11 terrorirünnakutest). 8.07.2021 president Biden teatas uueks lõpliku lahkumise tähtajaks 31.08.2021 ja avaldas vastupidiselt USA julgeolekujõudude seisukohale arvamust, et USA lahkumisel ei pruugi A valitsuse kokkukukkumine olla vältimatu [8]. 15.08.2021 Talibani võitlejad sisenevad Kabuli. A president Ghani põgeneb riigist. USA jätkab vastavalt kokkuleppele Talibaniga vägede ja USA-d aidanud tsiviilisikute evakueerimist kuni 31.08.2021.

Afgaani tüdruk deporteeritakse Pakistanist

9.11.2016 teatab ElMostrador [3] afgaani tüdruku deporteerimisest Pakistanist: "Peale kolme aastakümmet Pakistanis, Gula koos oma nelja lapsega ületas Afganistani piiri kolmapäeval, olles deporteeritud Pakistani ametivõimude poolt nagu rohkem kui pool miljonit teist afgaani pagulast käesoleval aastal". 

Gula kuritegu Pakistanis seisnes ebaseaduslikus isikutunnistuse hankimises endale ja oma kahele lapsele ning hankimiseks kolmele ametnikule altkäemaksu andmises. Tema potentsiaalne karistus oli kuni 14 aastat vanglas ja kuni $5000 trahvi [9]. Kuid islamikohus määras 15 päeva vanglas ja deporteerimise. ElMostrador märgib [3], et ainult umbkaudu pooled 2.5 miljonist praegu (2016) Pakistanis viibivast afgaani pagulasest on seaduslike dokumentidega. 

Foto El Mostrador: Sharbat Gula 2016

Valitsus kingib Afgaani tüdrukule maja ja eripensioni ('stipendiumi')

See maja (3000 ruutjala suurune pealinnas Kabulis - HVS) on kingitus Afgaani valitsuselt Sharbat Gulale, praegu 45, koos ümmargustel $700 igakuise stipendiumiga elamis- ja meditsiinikulude katteks - refereerib National Geographic 12/2017 A Kommunikatsiooniministeeriumi kõneisikut Najeeb Nangual'i [9].

Gula abikaasa vennapoeg Gul selgitab, et nad on ettevaatlikud inimeste sisselaskmisega oma tuppa. See tähelepanu, mida Gula on saanud peale tema tuvastamist 'afgaani tüdrukuna' 2002 aastal, tekitab neile riskiohu konservatiividelt - kellede uskumuse järgi naised ei peaks saama meedia tähelepanu [9].

'Afgaani tüdruku' fotograaf Steve McCurry [9]

Mis hakkab toimuma peale 31.08.2021 (USA vägede lahkumist)?

Kes teab, aga midagi saab siiski ette näha...

1. USA ja Taliban hakkavad saama omavahel üllatavalt hästi läbi.
2. Naistele rakendatakse täiel määral konservatiivset islamiõigust.
3. Venemaa hakkab tundma ohtu oma lõunapiiril.
4. USA vabaneb sõjapidamise kohustusest piirkonnas, kus tal tegelikke huve pole.
5. Afganistani oopiumitoodang ujutab üle niigi alkoholismiga hädas oleva Venemaa (viimasel viiel aastal on Afganistan andnud ligi 84% maailma oopiumitoodangust [10]).

Kuid ikka see küsimus - kes ikka võitis ja kes kaotas USA sõja Afganistanis? 

Küsime vastu, kas Julius Caesari konflikti Sitsiilia mereröövlitega võitis esimene või teine? Kui Julius Caesar 75 aastal E.Kr kaaperdati piraatide poolt, siis ta pakkus piraatidele enda vabastamise eest hüvitist. Piraadid küsisid 20 ühikut. Caesar puhkes naerma ja tõstis määra vabatahtlikult 50-le. Kuid ühtlasi lubas ta piraadid risti lüüa, kui vabaneb. Vabanemisel ta tõepoolest mehitas kiiresti mõned laevad, tabas piraadid ja nagu lubatud, lasi nad risti lüüa. Kuid enne (ega ilmselt ka pärast) roomlased ei saatnud oma laevu Sitsiilia piraatide vastu - sest need piraadid müüsid ühtlasi Rooma senaatoritele orje - ja senaatorid vajasid orje tööde ärategemiseks Itaalias [11].

Nii oli ka USA sõjakäik Afganistani ainult vastuaktsioon 9/11 rünnakutele ja Afganistanist eemaldumine kergendusohe USA-le endale.

Oopiumikoristus Darra-i-Nur piirkonnas Nangarhar provintsis
 May 10, 2020. Noorullah Shirzada/AFP via Getty Images [10]

------------------

[1] https://countryeconomy.com/demography/population/afghanistan?year=1979

[2] https://www.britannica.com/event/Soviet-invasion-of-Afghanistan

[3] https://www.elmostrador.cl/agenda-pais/vida-en-linea/2016/11/09/la-nina-afgana-de-national-geographic-simbolo-de-los-refugiados/

[4] https://www.nationalgeographic.com/pages/article/afghan-girl-home-afghanistan

[5] https://www.history.com/topics/21st-century/afghanistan-war

[6] https://www.history.com/news/osama-bin-laden-death-seal-team-six

[7] https://www.state.gov/wp-content/uploads/2020/02/Agreement-For-Bringing-Peace-to-Afghanistan-02.29.20.pdf

[8] https://www.factcheck.org/2021/08/timeline-of-u-s-withdrawal-from-afghanistan/

[9] https://www.nationalgeographic.com/pages/article/afghan-girl-home-afghanistan

[10] https://theconversation.com/the-taliban-are-megarich-heres-where-they-get-the-money-they-use-to-wage-war-in-afghanistan-147411

[11] https://www.livius.org/sources/content/plutarch/plutarchs-caesar/caesar-and-the-pirates/