Raha suunati politsei palgatõusu viisil, mis automaatselt tõstis eripensione

KOKKUVÕTE: Politsei palgatõusuraha suunamisega viisil, mis automaatselt tõstis eripensione, kasvasid need riigivõla arvel 8,9%. Keskmise eripensioni tõus 74 eurot, keskmise vanaduspensioni tõus 19,89 eurot, riigivõla kasv eripensioni tõusust 76,2 milj eurot. Kihistumine ametnike poliitkorruptsioonist eripensionidega jätkub. Elmar Vaheri ametiaega PPA peadirektorina ei tohiks pikendada.

I.               Siseministri 2017 määrus tõstis politsei eripensione 74 eurot

Siseministri 14.12.2017 määrus nr 47 (edaspidi määrus, RT I, 22.12.2017, 5) tõstis politseiametnike palkasid 3622 ametnikule kogukuluga riigile 3,9 milj, mis teeb keskmise ametniku palgatõusuks 90 eurot kuus. Määruse seletuskirjast saame aga teada, et määruse mõjul tõuseb ka eripension keskmiselt 74 eurot[2]. Eripensioni täiendavaks kuluks riigile pakub määruse seletuskiri 21,2 milj eurot.

Vanaduspensionide tõstmine toimus 1.04.2017 üleriigilise indekseerimisena 1,051 korda. Millega keskmine vanaduspension 390,07 eurot kasvas 19,89 euro võrra.

Eripensionide tõstmise on aga igas ametkonnas erinev ja isegi iga ametkonna erinevatele sihtrühmadele veelkord erinev. Uurime, mis toimus arvukaima eripensionäride grupi ehk politsei eripensioniga 2017 aastal.

II.             Eripensionikulu eluea pikkuse prognoos 7,0 milj alahinnatud

Määruse seletuskirjas on eripensioni prognoositud keskmisteks: maksmise algus 55-aastaselt, saamise kestus 18,34 aastat, kuupensioni tõus määruse mõjul 74 eurot, mõjutatud isikute arv 1303.

Maksmise alguse vanus ja keskmise politseiniku vanus on seletuskirjas õiged. Senise 50-aastase vanuse asemel hakatakse alates 2020 eripensioni saama 55-aastaselt, ja Rahandusministeeriumi andmetel on keskmine politseinik 40-aastane.

Maksmise kestuse prognoos ei ole õige. Statistikaameti aruande RV-045 järgi prognoositi määrusele vastavat eluiga nõukogude ajal ehk 1990-ndal aastal. 2016 aastal prognoosib RV-045 40-aastase isiku elada jäänud aastateks veel 39,37.

Mistõttu (74 eurot kuus * 24,37 aastat * 1303 uut eripensionäri) kulude tõusuks tuleks prognoosida 28,2 milj eurot ehk 7,0 milj rohkem kui seletuskirjas.

III.           Eripensionikulu taotlejate arvu prognoos 48,0 milj alahinnatud

Määruse seletuskirjas on prognoositud PPA 3622-st politseiametnikust 1303 jõudmist eripensionini. Millega ei saa nõustuda, sest faktiliselt on viimasel viiel aastal igal aastal vormistanud end eripensionile keskmiselt 110,2 politseiametnikku[3]. Eripensionäride arvu prognoosina on õige kasutada Rahandusministeeriumi prognoosi, kuna see on aluseks vastava riigivõla arvutustele. Rahandusministeerium on riigivõla arvestuses prognoosinud 3915-le politseiametnikule eripensioni[4]. Hinnanguliselt kümnendik läheb eripensionile KAPO kaudu, PPA arvuna kasutame 3523.

Korrigeeritud prognoos võrreldes määruse seletuskirjaga tõstab määruse kulukust veel 48,0 milj eurot (eripensioni tõus 74 eurot kuus * 24,37 aastat * 3523 uut eripensionäri). Määruse maksumus kokku on seega 76,2 milj eurot. 

Hetk filmist "Politseiakadeemia". Foto www.filmiveeb.ee.

IV.           Kas seadus põhjustab iga palgatõusuga automaatselt eripensioni tõusu?

PPVS võimaldab tõsta kas ametipalka või lisatasusid. Võimalikud kombinatsioonid on järgmised:

• Kui palgatõus suunatakse ametipalka, siis automaatselt tõusevad ka eripensionid.
• Kui palgatõus suunatakse lisatasudesse, siis eripensionid ei tõuse.
• Kui brutopalk jäetakse samaks, kuid muudetakse selles ametipalga ja lisatasude suhet – siis vastavalt eripensionid kas vähenevad või suurenevad. 

V.             Eripensionid kasvatavad riigivõlga

Järgnevast tabelist[5] on näha, et 2002 aastal asutatud eripensionid tõusid järsult 2013 aastal – sest ametipalga osakaalu kogupalgas järsult suurendati. Ametipalga ja lisatasu suhte muutmine eripensionite tõstmiseks põhjustas 2013 aastal riigivõla kasvu hinnanguliselt 500-600 miljonit eurot nominaalväärtuses. 2017 aasta politseipalkade tõus „ainult“ 76,2 milj eurot.

Aasta	PPA ametnikud	SiM ametnikud	politseiametnikud
2004	-	60,5%	63,0%
2010	65,5%	67,8%	60,1%
2011	62,2%	65,7%	58,9%
2012	61,1%	63,1%	58,1%
2013	98,5%	97,6%	-
2014	96,5%	96,5%	-
2015	-	96,1%	-
2016	-	96,0%	-
2017[6]	-	95,5%	-

Eesti riigivõlg on jälle kasvanud ja sotsiaalne ebaõiglus eripensionide ebaausa kihistamise läbi suurenenud. Raha suunamisega politsei palgatõusuks läbi eripensione tõstva meetodi 2017 tõsteti politsei eripensioni +8,9%[1], samal aastal indekseeriti vanaduspensioni +5,1%.

Mistõttu ei saa siseminister Andres Anvelti hinnangut: „Nii Elmar Vaher kui … on suurte kogemustega inimesed ja neile tuleb pakkuda võimalust jätkata senist head tööd”[7] mitte kuidagi pidada objektiivseks ega avalikest huvidest lähtuvaks.

---

[1] Määruse seletuskirjas tõus 74 eurot keskmisest eripensionist 833 eurot on 8,9%.

[2] Tõstab veel vormistamata eripensione, juba vormistatud eripensione tõstab indekseerimine.

[3] Sotsiaalkindlustusameti kiri 23.02.2017 nr 4-10/31181.

[4] Riigi Tugiteenuste Keskuse kiri 7.02.2017 nr 5-1/00194.

[5] Alates 2013 statistikas politseiametnikke enam ei eristata muudest ametnikest. Veerus “PPA ametnikud” on indikatiivselt näidatud ainult ATS ametnikud, veerus “SiM ametnikud” kuni 2012 aastani ainult ATS ametnikud ja alates 2013 ATS ametnikud ja politseiametnikud koos.

[6] Statistika kättesaadav 11 kuud 2017.

[7] https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/siseminister-teeb-ettepaneku-elmar-vaheri-ja-kuno-tammearu-ametis-jatkamiseks

Autoülevaatuse võimalused välismaal - regulatsioone tootes ärgem unustagem eesmärki

Artikli avaldas Postimees 13.12.2017. "Kui Saksamaal tehtud ülevaatused on head Saksa autole, siis miks peab Eesti ametnik jalgratast leiutama ja sealsete reeglitega ülevaatusi Eesti registris olevatele autodele mitte aktsepteerima, küsib Heldur-Valdek Seeder".

MKM-il oli poolteist aastat tagasi plaan tehnoülevaatused välismaal lubada

Foto www.tumbit.com

2. juunil 2016 refereeris Postimees Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi asekantslerit Ahti Kuningat MKM plaanist[i]. Muudetakse liiklusseadust 2017 aasta jooksul ja seejärel saab Maanteeamet alustada tegevusi koostöölepingute sõlmimiseks, võimaldamaks Eestis registreeritud autodel teha korralisi tehnoülevaatusi ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides.

Olemasolevad regulatsioonid

Tehnoülevaatustele Euroopa Liidus on kehtestatud ühtsed miinimumnõuded direktiiviga 2014/45/EL. Direktiivi preambula punkt 16 rõhutab iga liikmesriigi õigust aktsepteerida teistes liikmesriikides tehtavaid tehnoülevaatusi[ii].

Liiklusseaduse § 73 lg 2 sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli (s.t ülevaatuse läbimist) tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega[iii].

Rakendamiseks oleks minimaalselt veel vajalik

1. Eesti ühepoolne deklaratsioon, et Eesti aktsepteerib teistes EL liikmesriikides kooskõlas direktiiviga 2014/45/EL teostatud tehnoülevaatusi. Deklaratsiooni saab koostada Vabariigi Valitsuse otsuse vormis ja üles lugeda ka liikmesriigid, kui mõne tehnoülevaatusi Eesti ei soovi aktsepteerida. Näiteks võib puududa vajadus aktsepteerida Lätis tehtavaid tehnoülevaatusi - kuivõrd sealt sõit Eestisse korralisele ülevaatusele ei ole ebamõistlikult koormav. Ühepoolne deklaratsioon on mõistlik ja kuluefektiivne olukorras, kus eesti kodanikud on aktiivsed „vanades liikmesriikides“ õppima ja töötama, vastupidine huvi on aga vähene.
2. Deklaratsiooni saab teha liikmesriikidele teatavaks direktiivi 2014/45/EL artiklis 15 sätestatud riiklike kontaktpunktide kaudu või ka Välisministeeriumi kaudu.
3. Liiklusregistri pidamise põhimäärusesse[iv] vaja lisada sätted Eestis registreeritud sõiduautodele muus EL liikmesriigis teostatud tehnoülevaatuse andmete sissekandmiseks.

Ülevaatusvõimalust välismaal vajavad eelkõige pikaajaliselt välisriigis viibijad (lähetatud, õppurid, praktikandid) või ka mitme välisriigi vahel liikujad. Vahel võib viibimine välismaal kesta aasta või mitu. Reeglid, millal autot teise liikmesriigi registrisse kanda ja millal puudub vajadus, leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt[v]. 

Sõit Eestisse ülevaatusele ei pruugi olla mõistlik

Foto TVN Turbo - www.autoevolution.com 

Näiteks Hispaaniast Eestisse edasi-tagasi sõitmine tähendab 7774 km, 14 täistööpäeva, 544 liitrit bensiini (7L/100km). Ühe bensiiniliitri põletamiseks vajab automootor 1,74 kg hapnikku[vi] ja selle sõiduga moodustub kokku 1302 kg CO₂ heitgaasi. Tulumaksuseadus võimaldaks maksta 0,3 € autohüvitist iga läbisõidetud kilomeetri eest, seega kokku 2332 eurot. Ettevõtte auto korral lisandub auto kuludele juhi palga- ja lähetuskulu.

MKM veondus- ja liiklustalituse juhataja Hindrek Allvee selgitab

1. Liiklusseadus ei näe praegu ette võimalusi tehnoülevaatuse tegemiseks mõnes teises liikmesriigis.
2. Maanteeamet on originaalselt riigi ülesandeks oleva tehnonõuetele vastavuse kontrolli halduslepinguga ära volitanud Eesti eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
3. Eestis on lisaks direktiivi poolt nõutavatele kehtestatud ülevaatustele lisanõudeid, mis teises liikmesriigis ülevaatuse tegemisel võivad jääda täitmata.
4. Juhul kui liiklusseadus muudetakse välismaal tehnoülevaatusi võimaldavaks, siis tuleb Eestil iga liikmesriigiga sõlmida eraldi koostööleping ja määrata selles liikmesriigis asuvad pädevad ülevaatuspunktid Eesti autodele tehnoülevaatuste tegemiseks.
5. Liiklusseaduse muutmine sai MKM poolt algatatud 15.09.2016[vii]. Direktiivi 2014/45/EU kiireloomulise rakendamise vajadus tingis, et ühendusesisest tehnoülevaatust käsitlev ja täiendavat analüüsi vajav osa võeti direktiivi rakendamise eelnõust välja[viii]. MKM plaanib selle uuele kooskõlastusringile saata 2018 aasta I pooles.

Probleem

Bürokraatial on kalduvus lahendada asju kõige komplitseeritumal võimalikul viisil, tootes nii uut ja asja enda edendamiseks mittevajalikku bürokraatiat. Nii saame lugeda 15.09.2016 registreeritud liiklusseaduse muutmise eelnõu punktist 180, et MKM soovib hakata sõlmima teiste liikmesriikide ülevaatuspunktidega (ilmselt pöörast arvu) koostöölepinguid. Teise liikmesriigi ülevaatuspunktid lepingupartnerina peaks eelnõu järgi olema kompetentsed ülevaatusi läbi viima Eestis kehtestatud reeglite kohaselt[ix]. Justiitsministeerium teeb märkusi eelnõule sama hea bürokraatliku tasemega, kooskõlastuskiri 14.03.2017 nr 1032.

Ametkondade lähenemine ei ole mõistlik, ei ole vaja sõlmida koostöölepinguid ja nõuda Eesti nõuete rakendamist. Majandusminister ja justiitsminister võiksid siinkohal bürokraatiat hakata ohjama. Lahendust pakkusin eespool (mis minimaalselt vajalik).

Kui Saksamaal tehtud ülevaatused on head Saksa autole, siis miks peab eesti ametnik jalgratast leiutama ja sealsete reeglitega ülevaatusi Eesti registris olevatele autodele mitte aktsepteerima?

---

[i] https://tehnika.postimees.ee/3718197/eesti-autode-tehnoulevaatusi-saab-tulevikus-teha-ka-valismaal.

[ii] “Liikmesriigil peaks olema õigus määrata väljaspool tema territooriumi asuvad ülevaatuspunktid läbi viima tema territooriumil registreeritud sõidukite tehnoülevaatust, kui kõnealustel ülevaatuspunktidel on juba oma asukohaliikmesriigi tegevusluba viia läbi sõidukite ülevaatust”.

[iii] https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017006.

[iv] https://www.riigiteataja.ee/akt/121062011003?leiaKehtiv.

[v] https://europa.eu/youreurope/citizens/vehicles/registration/taxes/index_et.htm.

[vi] http://ecoscore.be/en/info/ecoscore/co2.

[vii] http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/28d024ed-18e1-43be-aa68-c2107426d600#gxiTRZRy.

[viii] http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fa7a525a-ebcd-4e84-86f4-7f42d732fbbe#cgnvMDR7.

[ix] „180) paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Valdkonna eest vastutav minister võib volitada Maanteeametit sõlmima Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutusega koostöölepingut liiklusregistris registreeritud rahvusvahelises liikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks vastavas liikmesriigis kooskõlas käesoleva seadusega ning tingimusel, et vastavas liikmesriigis on tehnonõuetele vastavust kontrollivale isikule sätestatud vähemalt samaväärsed nõuded käesoleva seaduse §-des 74 ja 192 sätestatud nõuetega. Lepingu kohustusliku tingimusena määratakse vastava liikmesriigi pädeva asutuse kohustus tagada, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontroll viiakse vastavas liikmesriigis läbi käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.“

Kriminaalanalüütik tulistamisest: politsei suund viimase 5 sekundi arutamisele ei olnud õige

Vabaduse väljaku 31.10.2017 politseitulistamise esmase analüüsi põhjal saab öelda:

1. Politsei esimese päeva suund viia arutelu viimasele 5-le sekundile ei olnud korrektne.
2. Politsei eelhoiatus- ja juhtimisahel ei töötanud, ilmnesid väljaõppe puudused.
3. Tulistaja politseiniku tegevuse määrustikupärasuse hindamisel on peamisteks küsitavusteks selga tulistamise vajalikkus ja elupäästva esmaabi mitteosutamine peale lasku.
4. Noormehe käitumine meenutas "politsei assisteeritud suitsiidi" taotlemist.
5. Politsei juhtimisahela ja väljaõppe toimimisel oleks noormees elus.

Kasutatud videod:

• Полицейские застрелили размахивавшего ножами мужчину Tallinn 31.10.2017, 8:03
• Vabaduse väljaku tulistamise tagamaad (by Jyrgen94) 31.10.2017, 4:29
• VABADUSE VÄLJAKUL ASET LEIDNUD SÜNDMUS [10/31/2017], 1:43
• Politsei tulistas Vabaduse väljakul nugadega vehkinud meest, 5:00

ANALÜÜS SÜNDMUSTELE

1. 30.10.2017 postitab Jaanus oma FB kontole järjestikku veidi kummalisi säutse, nendele ei reageeri keegi (järeldus: postitustes ohtu ei nähtud). 
2. 31.10.2017 11:04-11.14 saab häirekeskus 10 kõnet a la:  

Raekoja platsil kõnnib sihitult paljasjalgne noormees, pikk nuga käes (ei ähvarda küll kedagi ja (vastupidiselt ajakirjanduses väidetule) ei vehi ka nugadega). Nöör kaelas, otsaette markerpliiatsiga kirjutatud "LOLL". 

Politseijuhtimise probleemid Raekoja platsil: 

• Jaanuse teekonda Raekoja platsini ei olnud märgatud, kusagil ta end ju grimeeris ja relvastas. Signaalid tulid pealtnägijatelt mitte kümnetelt politsei videovalvekaameratelt.
• Politseil puudus vanalinnas kiirreageerimise võimekus. Kui oleks olnud tegemist terroristiga, oleks politsei läbikukkumine olnud totaalne. Jaanus aga ei tahtnud kedagi tappa, nähtub tema käitumisest (vt kõrval pildil punase ringiga, ja videod).

3. Peale sihitut ringlemist Raekoja platsil Jaanus jalutab Vabaduse väljakule 650 meetrit. Politseipatrull jõuab talle vastu Jaani kiriku taga asuva trepi juures.

F3. Facebook postitused poolteist päeva varem

4. Politseipatrull ei võta autost kaasa kilpe, millega saaks võimalikku noarünnakut ilma tulirelvata tõrjuda, ega muid isikukaitsevahendeid (millised korraldused sai patrull välijuhilt, kas tänavakaamerate info edastati jooksvalt patrullidele?).

Politsei eirab niisuguste olukordade juhtimise õpikunõuet - külmuta olukord, seo isiku tähelepanu, rahusta, oota lisajõudude saabumist (videolt on endiselt näha, et Jaanus ei ohusta kedagi). 

5. Politsei rahustamise ja olukorra külmutamise asemel karjub Jaanuse suunas, sihtides teda püstoliga. Vastasseis on juba filmimist alustades kestev ja jätkub esimese lasuni veel järgnevad 22 sekundit. Vahemaa politseinikuga 10-20 meetrit.

6. Jaanus nähtub olevat segaduses: isegi kui ta plaanis "politsei assisteeritud suitsiidi", tõrgub miski temas seda viimast sammu astumast... Ta astub politsei püstolitorule kord lähemale, siis kaugemale. Kõhklus on silmnähtav. Aeg venib. Politseinik ei jäta röökimist ja relvaga ähvardamist. Jaanusele enam ei anta taganemisvõimalust - ehk ta läheks tunneli kaudu Pärnu maantee alt läbi ja vaikselt ära oma koju, ja ei teeks mitte kunagi enam midagi sellist (hingeseisundit võiks psühholoogid kommenteerida). Jaanus alustab politseiniku relvatoru otsa jooksmist, tõstes noa ähvarduse imiteerimiseks kõrgele üles.

F4. Monteeritud pilt kahe erineva nurga alt II lasu ajal tõendab,
et I lask ei olnud pihta.

7. Kõlab politsei lask. Määrustikujärgset häälkäsklust "Seis, politsei, tulistan" videolt ei kuuldu. Võimalik, et politsei hõikas seda varem, enne filmimise algust. Siis kaks kiirlasku - kõik kolm esimeselt politseinikult, kelle ründamist Jaanus imiteerib. Ükski nendest laskudest ei olnud pihta.

8. Vahepeal on politseiniku paarimees kilpi toomast tagasi jõudnud. Nähes Jaanust paarimehe poole noaga jooksvat, viskab ta kilbi maha, haarab püstoli ja tulistab Jaanust selga. Jaanus jääb lamama.

8. Kontekstis olukorda vaadeldes ei saa öelda, et Jaanus oleks nendel hetkedel olnud süüdimatus seisundis. Kirjeldatu viitab teadlikule ja sihipäraselt kavandatud tegevusele iseenda probleemide meeleheitlikul lahendamisel, soovimata kedagi teist kahjustada.

9. Politsei ei osuta elupäästvat esmaabi. Eluohtlikus seisundis inimese abita jätmine on kvalifitseeritav KarS § 124. Mis käib kõigi kohalolnud politseinike suhtes. Selga tulistamisel paarimehe poolt võib vaadelda KarS § 291 võimuliialdusena, kuivõrd olukorda juhtis laskevalmis relvaga esimene politseinik (kelle suhtes imiteeriti rünnakut). Paarimees ei olnud õigustatud tulirelvaga tapvat lasku tegema, sest sellise otsuse oleks olnud õigustatud (hädavajaduse korral) tegema ainult esimene politseinik. Kes seda aga ei teinud.

TEGEVUSED TULISTMISE EPISOODIS:

F5. Noormees on jõudnud vanalinnast jalutada Vabaduse väljakule ja eemaldumas, tema teekonna blokeerivad politseinikud. Filmimise käivitamisel kestev tegevus - püstoliga sihtiv politseinik karjub "Pane maha".

F6. Noormees tõstab rünnaku imiteerimiseks noa ja alustab politsei püstoli suunas jooksu.

F7. 3 sek peale imiteerimisjooksu alustamist kuuldub esimene lask.

F8. Kostub teine lask, laskja politseinik posti varjus, noormees kõveras selg laskja poole

F9. Kostub kolmas lask, noormees kõveras selg laskja poole. Hetk hiljem laseb parempoolne politseinik noormehele kuuli selga.

F10. Kostub neljas lask. Noormees posti kõrval maas.

TEGEVUSED PEALE TULISTAMISE LÕPPEMIST:

F11. Politseinike asend peale tulistamist, noormees lamab vasakpoolse posti kõrval.

F12. 9 sek hiljem politsei on kahe mehega lähenenud uuesti noormehele, kes lamab selili käed vertikaalselt.

F13. 6 sek hiljem politsei haarab lamavat noormeest kätest.

F14. 3 sek hiljem sama jätkub, keeratakse kõhule. 

F15. Veel 2 sek hiljem on noormees kõhule maha keeratud. 

F16. Järgnevad 10 sek püüab noormees ise end kätel üles ajada ja keerata.

F17. 11 sek hiljem. Noormees veelkord surub käega. Aga mida võtab politseinik maast?

F18. Noormees jääb liikumatult lamama kiirabi saabumiseni. Kopsuhaavaga oleks tulnud paigutada/jätta selili.

F19. Neli pool minutit hiljem tiritakse noormeest kanderaamile.

KOKKUVÕTE

Algselt Postimees vahendas PPA väite, et anti kõrgeima ehk Charlie prioriteedi häire. Selle lükkab hiljem ümber Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, kes teatab prioriteediks kõige madalaima I koos selle tõstmisega hiljem Bravoks.

Raekoja platsile politsei kohale ei jõudnud. Kui noormees oli liikunud Vabaduse platsile, jõuab talle vastu esimene politseipatrull. Kiirabi turvamise eesmärgil saabumas ei olnud. Noormeeest nähes asutakse teda püstoli ja röökimisega ähvardama. Mis ei ole just taibukas tegevus, kui noormees on paljajalu, nöör kaelas rippumas ja otsaette markeriga kirjutatud “LOLL”.

Üks kahest patrulli liikmest läheb autost kaitsekilpe ära tooma. Paarimees samal ajal jätkab "pane maha" röökimist ja asub üksi püstoliga rünnakule, liikudes mõned sammud edasi noormehe peale. Noormees reageerib sellele algul taganemisega ja seejärel imiteeritud/ provotseeritud/ improviseeritud fataalse vasturünnakuga. Paarimees on kilbid käes tagasiteel ja mängust väljas. Sündmuskohale jõudes viskab kilbi maha, haarab püstoli ja teeb tapva lasu selga.

Prefekt hiljem väidab, et nii neil õpetataksegi - kui rünnatakse külmrelvaga siis, vastatakse tulirelvaga. Seega näiteks, kui ründab ülesärritatud perenaine pudrunuiaga, siis politseinik vastab alati püstolitulega. Antud juhul aga tapva lasu teinud politseinikku ei rünnatudki, tulirelvaga sekkus vale isik.

Seljast rindkeresse lasu peale noormees kukub selili, ajades kopsuhaava tõttu käed õhku üles. Lasu teinud politseinik haarab tema kätest, keerab lamama kõhuli. Mis oli vale käitumine (Meedik Mare Liigar, Õhtuleht: "Kui rindkeresse kuuli saanud inimene hingab ja on mingilgi määral teadvusel, peab ta istukile tõstma. Sest kui veri kopsu või rindkereõõnde jookseb, siis see surub kopsu kinni. Kui kannatanu on teadvusel, siis tema ainuke võimalus ellu jääda on istuv asend. Kui aga teadvus kaob, tuleb ta kindlasti pikali panna ning sel juhul on ellujäämisvõimalus väike").

Noormees püüab ennast veelkord kätele upitada, aga paarikümne sekundi jooksul jõud raugeb ja teadvus kaob. Politseinikud tõenäoliselt ei osanud antud olukorras elupäästvat esmaabi anda, isegi ei üritatud. Kiirabiauto saabudes alustab kiirabi koheselt südamemassaaži, aga oli juba hilja. Noormees viiakse siiski kiirabiautosse ja surma kellaajaks teatatakse kell 12.

F20. In memory

Kell 12:33 ehk rohkem kui TUND peale noormehe surma sekundeerib PPA korraldatud meediamürale Põhja ringkonnaprokuratuuri juht Taavi Pern, kes teatab kriminaalasja algatamisest "kriminaalmenetlust alustati tapmiskatse paragrahvi alusel: tundmatu meesterahvas üritas tappa kaht politseiametnikku".

Kriminaalanalüütiku selgitus: kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 4 sätestab absoluutse menetlustakistusena kahtlustatava surma. Antud olukorras oleks prokuratuuril olnud võimalus alustada kriminaalmenetlust "Vabaduse väljakul toimunud tulistamise asjaolude uurimiseks" (näiteks KarS § 113 kvalifikatsiooni ja KrMS § 6 õigusnormiga) - kuid sellise seadusel põhineva soliidse käitumise asemel tegi ka prokuratuur end naeruväärseks PPA juhtide erahuvides propagandamasina toetamisega.

Postscriptum: Jaanuse viimaseid säutse oli "Tehke et see midagi loeks".
Reservatsioon: käesolev analüüs ei asenda kriminaaluurimist ega meditsiinilist ekspertiisi. Kuid käesolev analüüs sai ette võetud vaid objektiivse info puuduse tõttu olukorras, kus prokuratuur ja politsei sisekontroll uurimist ei alustanudki (s.t prokuratuur alustas kõlbmatu legendiga, sest seadus ei võimalda surnule kahtlustatava menetlusseisundit omistada).

LISAD. Täiendavad selgitused ja müüdid.

1. Lahangutulemuste suhtes on lekkinud andmed, et tabas neljas kuul tulistatuna selga. PPA väidab, et esimesed 3 olid hoiatuslasud. Hoiatuslaske ei oleks õige teha rohkem kui 1. Korrakaitseseaduse järgi tulistatakse ründajat võimalikult väheselt kahjustades - määral, mis on vajalik rünnaku peatamiseks (lask kätte, jalga, autorehvidesse). Aja kaotamine ja kuulide raiskamine 3 hoiatuslasu tegemisele on vale käitumine.

2. Elupäästva esmaabi juhis rinnahaava korral (Kaitseliidu meditsiini ja kriisiabi väljaõppegrupp 2007).

3. Surma põhjused. Vere puudumine sündmuskohal viitab, et pigem jäid süda ja olulised veresooned kuulist vigastamata, lasti läbi kops. Kopsuhaava korral tuleb kuuli sisenemis- ja väljumisauk katta õhku mitteläbilaskva kilega (vt juhis eelmine punkt). Kannatanu asetada kaldu selili. Kuid kannatanu pöörati kõhuli elupäästvat esmaabi osutamata. Surm saabus lämbumise tagajärjel. Aeg neljandast lasust tegevusteni:

• 0 min 00 sek - kostub neljas lask.
• 4 min 29 sek - kiirabi peatub noormehe kõrval.
• 5 min 16 sek - kiirabitöötaja alustab maas noormehele südamemassaaži.
• 5 min 36 sek - tõstetakse kanderaamile ja jätkatakse südamemassaaži.
• 6 min 10 sek - kanderaam lükatakse kiirabiautosse.
• 7 min 39 sek - video lõpeb, kiirabi pole veel ära sõitnud.

4. Käesoleva sõltumatu kriminaalanalüüsi tähtsus.

1. Välistasime noormeest halvustava algse propagandateesi nugadega vehkimisest.
2. Viisime diskussiooni eksitavalt viimasele 5-le sekundile keskendumisest ära sündmuse arutamiseks objektiivselt ja kontekstis.
3. Tõendasime faktiliselt, et noormehe eesmärk ei olnud teisi vigastada.
4. Juhtisime tähelepanu politsei juhtimissüsteemi ja väljaõppe kesisusele.
5. Andsime analüüsi tasemel hinnanguid episoodidele.
6. Jätame selle analüüsiga väljatoodud probleemid ja valed käitumised Damoklese mõõgana rippuma prefekt Kristjan Jaani, politseipeadirektor Elmar Vaheri ja siseminister Andres Anvelti kohale.

Otsepostitused Barcelonast: Kataloonia kriis 2017

Hispaania koosneb 17 autonoomsest regioonist ja 2 autonoomsest linnast (viimased asuvad Aafrika rannikul). Mõned nendest (eelkõige Kataloonia ja Baskimaa) levib vähem või rohkem soov eralduda iseseisvaks riigiks. Hispaania keskvõim ei ole sellest vaimustatud. Franko-järgse ajastu suurim separatismipuhang toimus Kataloonias 2017 aasta oktoobris. Elasin sel ajal Barcelonas ja toon siia ära oma tolle aja Facebook postitused olukorra arengutest kohapealt nähtuna.

Nagu enamasti ikka, nii ei olnud ka sel kriisil üheseid põhjusi. Osaliselt isiklikud majandusambitsioonid ja konjunktuursed kaalutlused poliitilise edu saavutamiseks (poliittehnoloogia). Osalt keskvalitsuse tehtud ja aastate jooksul kuhjunud vead, mis andsid võimaluse kohapeal väita - et keskvalitsus on regiooni arengule mõttetu pidur ... Kuid rahvustunnustelt - eile jalgrattaga looduspargis ringi sõites vaatlesin infotahvlilt (autori foto), kuipalju kastellaani keel (hispaania ametlik riigikeel) ja katalaani keel erinevad. Vähem kui Tallinna ja Võru keel, nähtub pildilt.


Ülemisel kirjal (katalaani tekst) on prantsuse keele mõjutusi näha. Alumisel kirjal (kastellaani ehk hispaania tekst) nähtavad prantsuse mõjud puuduvad. Separatistide liidri nimi Charles Puigdemont on prantsuse nimi. Kuid Prantsusmaa on selgelt välja öelnud, et Kataloonia separatismi ei toetata.

2. Meetodid, mille valis Puigdemonti administratsioon ja tema vasakäärmuslastest liitlased, olid bolševistlikud. Bolševism tähendab võimu haaramise meetodit, kus korraks enamuse saavutamisel haaratakse totaalne ja pöördumatu võim väitega, et rahvas on igaveseks mandaadi andnud. Mittenõustujad surutakse alla kompromisse otsimata.

Bolševistliku kuvandiga hääletus
Kataloonia parlamendis.

Sarnaseid meetodeid kasutasid nii bolševikud Venemaal kui ka rahvussotsialistid Saksamaal. Puigdemont kaotas reaalsustaju. Tal oli korduvalt võimalus täpsustada, mida ta keskvalitsuselt või teistelt Hispaania piirkondadelt Katalooniale soovib. Aga vastus oli ainult üks - kuningriigist ühte tükki endale.

3. Hispaania on Eesti liitlane, kelle lennukid valvavad Eesti taevast ja kellelt oodatakse abi siis, kui häda väga suureks läheb. Ei ole tark killustada Euroopat põhjendamatult tagasi jälle nõrkadeks ja ahneteks keskaegseteks feodaalriigikesteks. Vaba ja terviklike riikidega, piiriviisadeta, ühtse turuga Euroopa on Eesti iseseisvuse ainuke garantii, ilma milleta Eesti iseseisvuse kestmine on võimatu.
----------------------
Nüüd postitused ajajoonel. Sputniku all on allegooriliselt mõeldud kõiki õli tulle valajaid-trolle (tuletame meelde, et kriisi alguses oli eesti ajakirjandus suur paanikapuhuja ja minu rahustavad postitused otse Barcelonast teravas vastuolus "ametlike" teadetega).

September 29, 2017 at 12:56pm. Heldur-Valdek Seeder is in Barcelona, Spain. Kataloonia referendum 1.10.2017 (lühiülevaade). K on Hispaania rikkaim provints keskusega Barcelonas. Nagu ikka rikastel pruutidel on palju kosilasi ja advokaate, kes nende "iseseisvuse" eest varmad hoolitsema. 

- - Keel: nii katalaani kui kastiilia (hispaania riigikeel) pärinevad otse ladina keelest Rooma impeeriumi päraldisena. Hispaania keeleks, mis levikult on ehk teine keel maailmas hiina keele järel, on kastiilia keel. Katalaani keelt räägitakse veel Valencias, Baleaaridel ja Andorras ca 9 miljonit inimest kokku. Keeled on suht sugulased-sarnased, kuid ühte ei saa lugeda teise dialektiks (edit: hilisematel vaatlustel olen jõudnud ametlikust erineva tõdemuseni - katalaani keelt saab vaadelda kui piiriäärsete prantsuse mõjutustega hispaania keele dialekti).
- - K ajalugu provintsina algab 11. sajandil, mil seda valitses Aragoni (naaberprovintsi) kuningas. 15. sajandil abiellusid Kastiilia ja Aragoni valitsejate perekonnad ja Hispaania ühendati, araabia vallutajad aeti Hispaaniast lõplikult välja 1492.
- - Referendumi põhjused. Eelkõige majanduslikud. K elab 15% rahvastikust ja toodab 20% tulust. On Euroopale kõige lähemal, suurlinn Barcelona. Geograafilisest asukohast tulenevad eelised. Ametnikud loodavad suuremat võimutäiust ja alati on ka iseseisvuslasi. Keelelisi või rahvuslikke põhjuseid ei näi olevat. Iseseisvumise liikumine sai hoo 2008 aastal, kui kreeka võlakriisile lahvatas nn hispaania võlakriis (mis oli pehmem). K tõi see tööpuudust ja probleeme, ja see tuli Madriidi valitsuse poliitika tottu.
- - Väljavaated iseseisvumiseks: Null. Hispaania ülemkohus ja valitsus on referendumi kuulutanud seadusvastaseks. Nii nagu Eesti on jagamatu ja Tallinna linn ei saa ennast õigussüsteemist eraldada, nii on 1978 aasta põhiseaduse (esimene peale diktaator Franco surma) järgi Hispaania jagamatu. Parandada tuleb juhtimist, mitte jagada territooriume. 

October 1 at 2:34pm. Heldur-Valdek Seeder added 6 new photos — in BaBarcelona, Spain. ·
Otse Barcelona südamest, Catalonia iseseisvusreferendum illegal. Sputnik pingutab nahast välja, jagades fotosid ja videosid teistest kohtadest ja aegadest tänase pähe. Mõned meie kasulikud idioodid jagavad neid nagu ikka ka edasi. Tegelik olukord rahulik, ka ebaseaduslikku hääletust ei takistata. 

Tiirutasin jalgrattaga kesklinnas ja mõned värsked pildid, otse "ahjust". 

Kuumim koht mis leidsin Diagonal ja Cartagena ave'de ristumiskoha hääletuspunkt. Järjekord nagu Tallinna töömessil, 2 unist politseinikku põhiliselt autode ümbersuunamisega tegelemas ja rida meediagruppe midagi põnevat ootamas. Siis tiirutasin ümber ilmakuulsat Sagrada Familia katedraali. Seega üks unine vihmasegune pühapäev, sooja hetkel 21 kraadi. Ei tasu võtta tõsiselt, mida simmid, sputnikud, vellmannid, puussepad ja nende veel ametissejäänud kolleegid püüavad meediasse sokutada. #CataloniaReferendum #ReferendumIllegal #CataloniaReferendumIllegal

October 1 at 10:31pm. Loen inglise kõmuajalehti ja saan teada, et crowd on tänaval ja märatsetakse siin Barcelonas. Miks mina neid ei näe? Tegin jalgrattaga täna veel kolmanda ja pikima sõidu kesklinnast läbi -16 km Tibidabo mäe otsas kloostrini ja tagasi juba pimedas natuke kõrgemalt - Augusta viad pidi. Pilt Tibidabo klooster.

October 1 at 10:33pm. Kolme koha peal linnas nägin rahvakogunemist nüüd õhtul tagasi tulles. Istuvad, lasevad linti või laulavad. Foto sellest.

October 1 at 10:38pm. Ainuke oht avalikule korrale märkasin Tibidabo mäe otsa ronides. Jalgratta spidomeeter näitas tõusunurgaks kohati kuni 35 kraadi ja siis jalutas raja ääres rohus vastu keegi kes nägi välja nagu metssiga. Peale esimest ehmatust haarasin telefoni ja tegin temast sellise foto.

October 2 at 13:37pm. Siin Barcelona, rahulik hommik E 2.10.2017, päike, 26 C sooja. Kooli juures, kus eile õhtul oli üle-eelmises kommis pildil rahvakogunemine, on see laiali läinud ja lapsed kõikjal kilkavad, töö ja koolid omas tavalises rütmis. Peale hommikujooksu 10 km mööda Ronda Verdet ja ujumist meres sõidan jalgrattaga Sant Adriast kontorisse Sagrada Familia juures. Diagonali pidi sõites kuulen Castello tänavale lähenedes sireenide huilgamist ja näen rivis seisvaid töötavate vilkurite ja sireenidega tuletõrjeautosid. Peaaegu hüüatan "Ohei, lõpuks ometi ...! Keeran Castello tänavasse sisse ja sõidan autode juurde. Nende juures on rõõmsad tuletõrjujad askeldamas ja tänaval mööduvad kohalikud ja koerajalutajad plaksutamas. Selgub, et ei olnudki käts vaid tuletõrjujad tegid hommikust ülevaatust oma depoo ees. Pildi sain tehtud alles siis kui hakati depoo uksi sulgema peale ülevaatust.

 October 2 at 1:31pm.  Lõpuks ometi! Silman rahvakogunemist ja lähenen sellele. Lõpuks ometi näen ma mingit rahutust - juba loodan. Pean pettuma - tegemist ei ole rahutusega. Olin jõudnud International Press and Broadcasting Center juurde, kus askeldasid kõmu otsivad ajakirjanikud. Seega võib järeldada, et peale provokaatorite ja provintsi valitsuse organiseeritud üksikute näitemängude ja intsidentside on olukord igavesti rahulik. Inimesed on rahulikud ja rõõmsad nagu alati, mingeid pingeid ei tunneta. Pilt ajakirjanike akrediteerimiskeskusest, millest kirjutasin.

October 3 at 1:42pm. Eile õhtul läksin magama varasemalt kirjeldatud rahulikus linnas, aga öösel nägin und et Tallinn, kus Wiki andmetel on GDP 172% suurem kui ülejäänud Eestis, tahab korraldada iseseisvumise referendumi. Linnapea on kohale kutsunud välisajakirjanikud ja lubanud, et referendumi õnnestumise korral kuulutab 2 päeva jooksul välja Tallinna iseseisvuse ja tõstab tallinnlaste palkasid 172%. Hispaania saadab 2 endist Franco partei liiget ja tänast keskerakondlast ning 3 monarhisti referendumi vaatlejateks. Peaminister Ratas on ilus nagu alati aga täiesti otsustusvõimetu. Siis ärkan. Rahulik Barcelona hommik, vines päike, 26 C sooja. Peale väikest sporditegemist sõidan mööda tähtsaimat tuiksoont - Diagonali - kesklinna. Diagonal on rahulik nagu alati, tavalisest rahvarohkem. Täna on Catalonias "üldstreik" "politseivägivalla vastu" ja Barcelona kesklinnas hinnanguliselt ligi pooled asutused suletud. Inimesed askeldavad tänavatel oma tavalisi toimetusi, rahulikult, tavalises rütmis. Eelmises kommis toodud pildilt rahvusvahelise pressikeskuse ees täna enam ajakirjanikke õues ei ole, on vaikus ja telgid ka maha võetud. Uudiseid lugedes teen järelduse, et kohaks kus vägivaldsed asjad põhiliselt toimuvad, on Girona. Girona on väiksem linn (maakonnakeskus) ligi 100 km siit põhja poole, kuhu lennuväljale Ryanair Tallinnast lendab). Uudistest loen, et mitusada sadamatöölist on asunud miitingule Madridi valitseva Partido Popular Barcelona peakorteri ees, mis on siit Diagonali pidi edasi ca 3,6 km. Ok, sõidan seal läbi ja annan teada, milline on pilt kohapeal.

October 3 at 2:35pm. 

Hispaania valitseva erakonna Partido Popular peakorter Barcelonas. Hiljaks jäin! Maas on näha vedelemas lendlehti hoone ees. Inimesi ei ole. Paremal sõidutee ääres eemaldumas kaks noort, ühel neist Catalonia lipp rätikuna üle selja. Vasakul kõnnitee serval igavlevad kaks Mossose politseinikku. Muud üksikud juhuslikud möödujad.Siin Barcelona.

 October 3 at 9:35pm. 

Barcelona, kell 17:00+, kõikjal rahulik ja lõbus. Otsustan teha jalgrattaga mägedetuuri. Bon Pastor, Sant Andreu. Mida rohkem äärelinnades, seda vähem märke üldstreigist. Isegi linnaliin sõidab siin. Ostan õhtuks kilo viinamarju 99 senti. Sõidan edasi üles mägedele, kunagist akvatrakti pidi. See on tänane Skyline - super vaadetega mägirajad. Vigastan traadiga reielihase veriseks ja luban, et järgmine kord panen vähemasti kiivri pähe. Tagasi pimedas.

October 4 at 12:53pm. Barcelona 4.10.2017, on rahulik ja töötab oma tavalises rütmis. Hispaania kuningas noomis Barcelona provintsiliidreid. “In a rare televised statement, King Felipe said the referendum's organizers had jeopardized national stability. "With their decisions, they have systematically undermined the rules approved legally and legitimately, showing an unacceptable disloyalty towards the powers of the state -- a state that represents Catalan interests," he said.” Seega kuum olukord on suure tõenäosusega selleks korraks maas, aga jätkame mõne päeva veel selle teema ülevaateid. http://edition.cnn.com/.../catalonia-general.../index.html.

October 5 at 1:49pm. Catalonia kriisis on nüüd järgmiseks tähtpäevaks esmaspäev, Cataloonia praegune president Puigdemont on lubanud välja kuulutada iseseisvuse. Raske ennustada edasisi arenguid, minu hinnangul võib kõige tõenäolisemaks pidada ka hoopis Catalonia uute provintsivalimiste väljakuulutamist https://www.economist.com/.../2017/09/economist-explains-17. Iseseisvuse väljakuulutamine oleks juriidiliselt ebaseaduslik. Eelmine riigipöördekatse toimus Hispaanias 1981 kolonelleitnant Tejero (pildil, foto Wikipedia) juhtimisel. Praeguse kuninga Felipe VI isa, tollal troonil olnud Juan Carlos käskis armeel olukord lahendada ja kolonel Tejero istus (veretu) riigipöördekatse eest 15 aastat reaalses vangistuses. Mis iganes, aga hispaanlased tunduvad olema piisavalt targad ja rahulikud, et olukord lahendada rahumeelselt. Kõmumeedia on pigem ässitaja ja võimendaja, nagu olen eelpool täheldanud.

 October 6 at 1:46pm. Mis peaks olema Eesti positsioon? Kindlasti mitte kaagutamine (ma ei mõtle Kadri Simsonit) - vaid Eesti ei peaks kaagutama, et igal rahval on enesemääramisõigus ja sedakaudu pingeid õhutama (enesemääramisõigus on niikuinii, aga seda ka ilma teisele nina peale hõõrumata). Kuigi Eesti mõju sündmustele on ligikaudselt nullilähedane, kujundab Eesti sedakaudu hoopis iseenda mainet. Mõned eripensionäride kleptokraatiaga seotud eneseupitajatest poliitikud kasutavad võimalust enda upitamiseks ja pakuvad end isegi "rahuläbirääkimiste" vahendajateks sinna, kus neid ei vajata. Nende sekkumine ainult õhutab pingeid, see on reaalsus! Eesti õige roll oleks distantseeruda Hispaania peretülisse sekkumast ja olla heasoovlik selle peretüli kõikide osapoolte suhtes. See peretüli on taandumas, viimastel küsitluse andmetel soovib iseseisvumist ca 40% kataloonia elanikest ning erakorraliste valimiste väljakuulutamise korral pole kindel, et Puigdemont enam presidendiks jääb. Referendumil osalesid peamiselt ainult toetajad ning see praeguses versioonis ei näita katalaanide tahet. Laskem katalaanidel ise lahendused leida, ilma oma natsionalismi neile peale surumata! Pilt - Hispaania ja Catalonia autonoomse provintsi lipud koos.

October 6 at 6:23pm. Nüüd korraks tagasi ka algse postituse juurde, mida ma natuke käredas sõnastuses silmas pidasin. http://www.err.ee/.../uuring-vene-taustaga-facebooki.... Professionaalsed masinad, mis toodavad vastuolusid vahel isegi mingit konkreetset kasusaajat silmas pidamata. Analoogiad kooseluseaduse ümber keerutajad, venelaste probleemiga uimastajad, suuremast võrdsusest rääkivad eripensionide varastamise niiditõmbajad...

October 7 at 12:28pm.  Viimane update sama postituse all, vajadusel uuel nädalal alustame uue postitusega. Catalonia näide, kus heateod ei jää karistamata. Euroopa Liit suunas rahad vabanenud Ida-Euroopa riikide modernifitseerimisele ja jättis "vanad" euroopa riigid hooletusse. Vanadelt ainult võeti raha Brüsselisse ja edasi suunati idasse, ka Eestisse. Nüüd Catalonias on tõstnud pead eraldumispüüd just majanduslikel põhjustel, kuna Hispaania võlad on suured ja Catalonia maksab rohkem kui vastu saab. Eestis aga samal ajal on parseldatud nende saadud rahadega, neid on palju kanditud endiste punaparunite nuumamiseks ja eripensionide kleptokraatia tekitamiseks seltsimeeste näpunäidete alusel. Mistõttu imelik on kuulda mõnede Eesti tegelaste suust veel separatismi õhutamist - on nad oma Catalonia ja eripensionide rahade peal jässakaks muutunud keredega just selle kriisi üheks põhjustajateks. Siin Barcelona, laupäev 7.10.2017.

October 11 at 1:25pm.  Catalonia koolitus 2. Homme on FIESTA kogu Hispaanias, aga ka paljudes Ameerika riikides. 12.10.1492 astus Columbus esimese eurooplasena Ameerika pinnale. Samal aastal 1492 langes viimane moslemi vallutajate tugipunkt Hispaania pinnal. Peale Rooma riigi langust oli Hispaania läinud visigootide (eelkõige Skandinaavia germaanlaste) valitsuse alla. Aastal 711 tungisid sinna Aafrikast Gibraltari väina kaudu moslemid, kes vallutasid pea kogu Hispaania. Islami ajal olid kristlased kõige madalam klass, juudid kõrgem ja moslemid kõige kõrgem klass. Väikesed feodaalsõjad kestsid aga ka moslemite ajal. 350 aastat peale moslemite sissetungi pöördus sõjaõnn kristlaste kasuks ning 700 aastat hiljem aastal 1492 võeti üle moslemite viimane tugipunkt Granada. Algas Hispaania kuldaeg selle ühendanud ja abiellunud Kastiilia kuninganna Isabella ja Aragoni kuninga Ferdinandi valitsemisel. Allesjäänud moslemid ja juudid pöörati kas ristiusku või saadeti tagasi Aafrikasse. Pilt: Google.

October 12 at 12:47pm. 

Täna Hispaania rahvuspüha. Barcelona on üle võetud ühtse Hispaania pooldajate poolt. Politsei helikopter ripub hommikust saati õhus. Kõik rahulik. Siin Barcelona. #CataloniaCrisis

October 13 at 12:07pm. Catalonia koolitus 3. Täna puhkame ajaloost. Miks on esmased hinnad Siesta-Hispaanias odavamad kui OdavTööjõu-Eestis? Sest Eesti võtab vaestelt ja kingib rikastele, Hispaania vastupidi. Käisin Barcelonas poes (vt tsekk). Puuvili (pirnid) on maksustatud 4% käibemaksuga, kilone suhkruga kondenspiim 10% käibemaksuga ja ülimoodsad jooksudressid 21% käibemaksuga. Aga Eesti juhib tervisepoliitikat hinnasoodustuste tegemise asemel esmatarbekaupadele suhkrumaksu lisamisega. Eripensionide tõstmiseks ja rikastele turismireiside korraldamiseks EAS poolt Malaisiasse! Et skandaali sattunud Taavi Rõivas ei ole küps muuks kui koosolekute juhtimiseks, seda kirjutasin oma blogis juba peale tema saamist peaministriks 2015 http://valdekseeder.blogspot.com.es/…/olukorrast-riigis-50-…. Samas temalt ei soovitudki muud rolli kui olla eripensionäride tankistiks paar aastat... Fotod: tsekk käibemaksumääradega ja vastavad kaubad Hispaanias.

 October 14 at 10:12am. Catalonia koolitus 4. Täna jälle puhkame ajaloost. Mille poolest erineb eestlane ja hispaanlane? Panin Google otsingusse "kooseluseadus", sain 0,49 sekundiga 84100 vastet. Panin otsingusse "perekonnaseadus", sain 0,54 sekundiga (ainult) 41100 vastet. Palju õnne - hullumeelsus ! Sinna kogu see riigikogu tähelepanu ja tööaeg ongi kulunud, eripensionärid samal ajal kõikjal varastamas ja riigi tegelik töö tegemata! Hispaanias selline lolluste üleskütmine ei õnnestuks - hispaanlane on liiga laisk mõttetustega tegelemiseks - puusliku ümber aastaid järjest tantsu ei lööks. Hispaania uusasukatele mõeldud "guide" ütleb: "Spanish men are world champion hedonists and are mainly interested in five things: sex, football, food, alcohol and gambling (not necessarily in that order)". Pilt epl.delfi.ee 8.10.2015, teine pilt minu: teisel pildil El Besos jõeorg Barcelonas. Sajad ja tuhanded inimesed ronivad nii igal õhtul tõkkepuu alt või pealt läbi, sest linnavalitsus sulgeb tõkkepuud igal õhtul kell 18. Linnapea arvab, et jõeorg ongi lukus ja inimesed jälle lahendavad ise olukorra ...

October 15 at 8:48pm.  

Minu töö Hispaania ühtsuse eest Barcelonas on tehtud, ja kogu aeg kandsin seda Hispaania lipuvärvides La Legion rattapluusi. Võisin (täna) rahumeeli lahkuda Valenciasse, kus peatselt Spartan Race ettevalmistustööd ja start eliitgrupiga.

 October 19 at 5:12pm. Hispaania keskvalitsus hakkab laupäevast põhiseadust eirava Puigdemonti Catalonia provintsivalitsuse autonoomiat piirama. Selle poolt on Madridis nii Hispaania valitsevad konservatiivid kui ka opositsioonilised sotsialistid. Ma ei kahtle, et kõik läheb rahulikult. Vasakäärmuslaste CUP jms võivad küll püüda rahutusi organiseerida, aga jah. Hispaania ja Catalonia rahvas on olemuslikult uhke oma ühise päritolu ja ajaloo üle ja provintsijuhi lubadused tasuta k-kohukesi, küttepuid või mälupulkasid jagada ei viiks siin kedagi võidule. Ilmselt lõppeks keskvalitsus viib Catalonias läbi uued provintsivalimised, nagu septembris pakkusin. Minu foto ühtse Hispaania pooldajate rahvuspüha ürituselt 12.10.2017 Barcelonas Placa Catalonia ääres.