teisipäev, 12. september 2017

- ID-kaardi HOAX ja Presidency saladokumendi leke

Kas EU Presidency internetitsensuuri lekkinud saladokumendil ja ID-kaardi HOAX-il on ühisosa?
I. Eesti (EU) Presidency saladokument lekib.
6.09.2017 avaldab Euroopa digitaalvabaduste eest seisev European Digital Rights Association (EDR) oma veebilehel skandaalse artikli “Lekkinud document – EL Presidentuur kutsub üles massiivsele internetikontrollile1. Artiklile on lingitud Eesti salastatud (“LIMITE”) ettepaneku dokument EU liikmesriikidele2.
EDR süüdistab artiklis Eestit teistele EL riikidele Hiina-tüüpi totaalse internetitsensuuri kehtestamiskava pealesurumises (“Estonia (current EU Presidency) has been pushing the other Member States to strengthen indiscriminate internet surveillance, and to follow in the footsteps of China regarding online censorship”).
EDR märgib lekkinud dokumendis tehtavate ettepanekute ohtlikkust EL riikidele, kui nad peaks heaks kiitma Presidency ettepanekud. Tagajärgi saab ära hoida ainult tsiviilühiskonna ja EL kodanike kindla astumisega vastu tsensuurimasina kehtestamisele EL-is. ADR kutsub kodanikke üles pöörduma oma esindajate poole ja peatama tsensuurimasina juurutamine. Stop the #censorshipmachine.
Järgmise päeva 7.09.2017 artiklis 3 mainib EDR endise EK asepresidendi ja Eesti peaministri Andrus Ansipi laialdasi võimalusi lobitööks digivabadustele ohtliku direktiivieelnőu läbisurumisel.
II. Eesti ministrid, PPA ja RIA avalikustavad turvariski.
Foto pressikonverentsilt Taavi Sepp
5.09.2017 korraldatakse üliesinduslikul tasemel pressikonverents, kus avalikustatakse (nimetu) teadlasgrupi poolt avastatud ID-kaardi turvalisuse ohud. On kohe näha, et midagi on selle pressikonverentsiga valesti. Peaministri nägu ei peegelda murelikkust. Mitte ühtegi sertifikaatide lahtimurdmist ei ole esinenud. Veelgi enam - teadlastel ja spetsialistidel pole ka laboritingimustes (test)sertifikaatide lahtimurdmine õnnestunud. Pangad ei kavatse külmutada ID-kaardiga tehingute võimaldamist ja peale asjaolude kaalumist teatab ka Vabariigi Valimiskomisjoni juht kohtunik Meelis Eerik, et oktoobris e-valimised toimuvad. Maailma suurim ja Eesti kaardid valmistanud ID-kaartide tootja Sveitsi firma Gemalto, kes väidetavalt ka ise osaleb turvariski Eestile teatanud Tsehhi teadlaste töörühmas4, aga isegi ei avalda pressiteateid kaartidega seotud ohtudest. Teadlaste rühma töötulemused on plaanis avaldada oktoobris.
Kui tavapäraselt tippjuhid isiklikult edastavad vaid häid uudiseid ja delegeerivad ebaõnnestumiste edastamise erialaspetsialistidele, miks seekord toimus kõik vastupidi? Avalike võtmete serveri juurdepääsu oleks saanud sulgeda märkamatult, viitega muutustele turvapoliitikas.
III. PPA pakub kõlbmatut soovitust ID-kaardi asemel Mobiil-ID-d kasutada.
PPAsoovitab turvalisuse tagamiseks ID-kaardi asemel kasutada Mobiil-ID-d.5 Sellelaadsed soovitused on eesmärgiks kõlbmatud ja ebaloogilised - kuivõrd teadaolevalt ID-kaardi (potentsiaalne) turvarisk ei avaldu mitte kaardi kasutamise käigus, vaid tuleneb teoreetilisest võimalusest kaardi salajast krüptovõtit lahti muukides hakata ilma kaardita ja kaardiomanikuta digiallkirju teise nimel andma. Seetõttu Mobiil-ID kasutamine tagaks turvalisust vaid juhul, kui eelnevalt on tühistatud ID-kaardi turvasertifikaadid (ID-kaart muudetud elektrooniliselt kasutamiskõlbmatuks).
IV. Miks oli vaja HOAX'ina mõjuvat avaldust?
Hoaxiks kutsutakse selliseid tavaliselt digitaalselt levitatavaid hoiatusi, mille taga tegelikke ohte pole või on need ohud hoiatusega levitatavast tunduvalt väiksemad. Näiteks hiljuti levitati Facebookis ringkirja, milles hoiatati koeraga pildil oleva naise sõbraks võtmise eest. Kuna naine on tuntud häkker ja tahab teie konto üle võtta, nii kui sõbraks saab. Tegelikkuses aga sõbraks võtmine ei suurenda võimalusi konto kaaperdamiseks. Nii ka praegusel juhul peaminister hoiatas ohu eest, mida mitte kellelgi pole õnnestunud tegelikkuses esile kutsuda ja millele järgnevalt PPA andis soovituse, mis eesmärgi saavutamiseks ei toimi.
Mis on avalduse tagajärjed?
  1. E-valimiste toimumine seati küsimärgi alla.
  2. PPA sai võimaluse Mobiil-ID turustustegevuseks konkureeriva Smart-ID vastu.
  3. Peaminister ja Eesti e-riik said eelkõige riigisisest tähelepanu (rahvesvaheline tähelepanu jäi nõrgaks - pole ju turvariskides midagi nii erilist. Microsoft avastab Windows operatsioonisüsteemis igal aastal mitmeid turvaauke, millede kaudu saaks kogu arvuti koos ID-kaardiga üle võtta, ja parandab need tarkvarauuendustega. Nii digimaailm toimibki, ilma selleks pressikonverentse tegemata).
  4. Küsimuseks jääb, kas ID-kaardi turvariski jõulise "reklaami" eesmärgiks võis olla punktis I kirjeldatud Eesti EU Presidency salastatud dokumendi, millega seoses EDR süüdistab Eestit euroopale internetitsensuuri pealesurumises, leke. Teatavasti juba 2.09.2017 oli teada dokumendi lekkimine6.
  5. Turvariski olemasolu avalikustamine ilma töötavate juhisteta sellest ülesaamiseks (PPA juhised ei tööta, vt punkt 3). Milleks oli vaja riskida turvariski suurendamisega?
Vastused küsimustele annab aeg. 

Kuid juba praegu ootame valitsuselt selgitust punktis I kirjeldatud EDR süüdistuse kontekstis.

Viited:
1 Leaked document: EU Presidency calls for massive internet filtering. By Diego Naranjo. https://edri.org/leaked-document-eu-presidency-calls-for-massive-internet-filtering/.
2 Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on copyright in the Digital Single Market. Presidency compromise proposal regarding Articles 1, 2 and 10 to 16. From Presidency 30.08.2017 to Delegations. LIMITE. http://www.statewatch.org/news/2017/aug/eu-council-copyright-directive-estonian-compromises-11783-17.pdf.
3 Estonia loves digital – why is it supporting the #censorshipmachine? By Joe McNamee. https://edri.org/estonia-loves-digital-why-is-it-supporting-the-censorshipmachine/.

esmaspäev, 31. juuli 2017

- Õigusaktide (tellitud) vead

Õiguselt (õigusteaduselt) eeldatakse nii õiglust kui kvaliteeti. Kobarseaduste trükkimise vohamine või kampaania korras seadusloome vähendamine (millega tekitatakse hulgaliselt uusi seaduseauke) ei ole Eestis piisavalt kvaliteetset seadusandlust võimaldanud tekkida.

http://www.lawyer-group.com/chewinggum.html
Näitena vaatame, kuidas Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsioon (Konventsioon) vigaseks sai. 1950-ndal aastal allkirjastatud konventsioon oli juba pikki aastaid pinnuks silmas Nõukogude Liidu võimudele, kes konventsiooni ei tunnistanud. Eesti iseseisvumisejärgselt seadustati esialgu õige tõlge (RT II 1996, 11, 34).

Kuid sisuline tõlkeviga sätestati juba 2010 aastal (RT II 2010, 14, 54) ja tõlkevea sisestamisega loodi KrMS § 2 nõrkust ära kasutades õigusametnikele võimalus seaduse kaitset rakendada valikuliselt (igakordselt uurimisülemus või kohtunik otsustab konkreetse rakendamise viisi -  millel puudub õigusallika (pretsedendi) tähendus järgmiste samalaadsete otsuste suhtes ...). 

- Nii oli kuni 2010 konventsiooni § 11 ametlik tõlge https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654
Artikkel 11. 1. Igaühel on õigus rahumeelsete kogunemiste ja ühinemisvabadusele, kaasa arvatud õigus oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda.2. Nende õiguste kasutamist ei või piirata muude kitsendustega peale nende, mis on ette nähtud seaduses ja on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Käesolev artikkel ei takista nende õiguste kasutamisel seaduslikke piiranguid isikutele, kes kuuluvad relvajõududesse, politseisse või riigiaparaati.

- Ja 2010 võeti kodanikelt kaitse olulises osas "maha" (nüüd tohib ainult koguneda ja ühinguid moodustada, aga puudub kaitse liikmelisusest lahkumise sunni ja "ühingute laialipeksmise" vastu). Uus ametlik tõlge SIIN:
Artikkel 11. Kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus. 1. Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ja ühinguid moodustada, sealhulgas õigus oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda.2. Nende õiguste kasutamist võib piirata üksnes seaduses ette nähtud alustel, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Käesolev artikkel ei keela õiguspäraste piirangute seadmist isikutele, kes on relvajõududes, politseis või riigiteenistuses.

Ingliskeelne originaaltekst näitab, et õige on esialgne (1996) tõlge, SIIN:

ARTICLE 11 Freedom of assembly and association 1. Everyone has the right to freedom of peaceful assembly and to freedom of association with others, including the right to form and to join trade unions for the protection of his interests. 12 13 2. No restrictions shall be placed on the exercise of these rights other than such as are prescribed by law and are necessary in a democratic society in the interests of national security or public safety, for the prevention of disorder or crime, for the protection of health or morals or for the protection of the rights and freedoms of others. This Article shall not prevent the imposition of lawful restrictions on the exercise of these rights by members of the armed forces, of the police or of the administration of the State.

Konventsiooni vea sisestamisele järgnevalt võeti kodanike ühinemisvabaduse kaitse välja kriminaalõigusest. KarS revisjoni käigus kehtivusega alates 1.01.2015 aastast tunnistati kehtetuks (konventsiooni tõlke muutmisega samasisuline) erakonnaga ühinemise vabadust olenemata ajahetkest ühtlaselt kaitsenud (väärteonorm) KarS § 159, mis oli olnud jõus alates KarS kehtimahakkamisest 1.09.2002. Seletuskirja 554 SE järgi on ühinemisvabadus laiemas mõttes kaitstud tsiviilõiguslikult (MTÜ-d, ärisektor). Kui MTÜ-sse kuulumise takistamine on seotud veendumustega (erakond, usuorganisatsioon, ametiühing), siis on tegemist ühiskonnas ebaõiglaselt tajutud ja põhiõiguse kasutamist intensiivselt ründava rikkumisega, selline rikkumine peab jääma karistatavaks kriminaalkorras (lk 53, KarS § 155 selgitused). Seletuskirjast ei ilmne, et seadusandjal oleks olnud tahet ühinemisvabaduse kaitsevõimalusi jaotada ajahetkedele (rikkumine ühinemisprotsessis või juba toimunud ühinemine). Vastupidi, seletuskiri ütleb et veendumustega seotud takistamine peab olema kriminaliseeritud. Seletuskirjas on eeldatud, et veendumustega seotud ühinemisvabadus peab olema kaitstud kriminaalkorras ja majanduslike huvidega seotud ühinemisvabadus tsiviilkorras.

KarS § 155 kaitses kuni 31.12.2014 ainult usuorganisatsiooni ja erakonna sundliikmelisuse eest, 1.01.2015 alates lisaks kaitseb ka ametiühingu sundliikmelisuse eest või ühingu liikmeks astumise takistamise eest (aga ainult liitumise ajahetkel) ning KarS § 159 on tervenisti kehtetu. Juba toimunud ühinemise osas seega kaotati kaitse ühinemisvabaduselt, ilma et oleks seletuskirjas seda motiveeritud ja selgitatud, kuidas ühinemisvabadust kaitsta peale liitumise ajahetke.

Õigusloome kvaliteet vajab parandamist, ja kõigepealt tuleb välistada ja tühistada õigust rikkuvad "tellimustööd". Isegi kui meie ajastut nimetatakse tõejärgseks ajastuks, ei tohi hoolimatu suhtumine tõesse laieneda õigusorganitele. Meile püütakse tõe pähe müüa tänapäeva narratiivina vasak- ja parempoolsust, kuid tegelik tänapäeva (Eesti) narratiiv on diskussioon kambakraatia ja seaduslikkuse teljel.

neljapäev, 4. mai 2017

- Rail Baltica toetuseks

Rail Baltica vajalikkuses veenab kõige paremini selle kritiseerijate argumentide ebamäärasus. Ei saa nii, et teeme suured algatused maatasa lihtsa ülekarjumisega. Kui kritiseerid, pead tegema omapoolsed arvutused ja esitama neid tõendavad faktid. Küsigem RB kritiseerijatelt, et kui raudteedest ei ole kasu, võtaks üles ka idasuunalise raudtee? Jahmunud kritiseerija kogelev vastus on, et idasuunalised raudteed peavad jääma :).

Kui Läti ja Leedu on suutnud projekti oma kasuks pöörata - trassi rajamise kavasse on lisatud ka haruteed Riiga ja Vilniusse - siis meil keskenduti esmalt vaid kogu projekti mõtte vastandamisele ja hilisemalt selle Pärnu trassi vastandamisele, nõustudes projektiga ainult monopoolse Tartu trassi (+120 km) saamise korral. Positiivne programm kriitikutel puudus. Kriitika positiivne programm võiks olla aga selline:

  • Rajatakse niikuinii uus otsetrass Pärnu kaudu Riiga.
  • Lisaks küsitakse raha Tartu harutrassi EL laiusele viimiseks (analoog Vilniuse harutrassiga).
  • Juhul kui kunagi hyperloop tehnoloogia kättesaadavaks ja tasuvaks muutub, siis kaalutakse relsside asemele hyperloobi paigaldamist (niikuinii vajavad mõlemad muldkeha, sest tunnel või sild on kordades kallimad).
  • Projekti realiseerimise eeltingimuseks on EL rahastuse saamine.
Joonis: Läti ja Leedu saavutused haruteede lülitamiseks projekti rahastusse:
RB rajamist motiveerib visioon Eestist kui taibukast ja kaasaegsest riigist, mis on ühendatud moodsasse ja odavasse taristusse Euroopa Liiduga. 

Kuid püüame sõnastada ka huvigrupid, millised on Rail Baltica vastu. See loetelu ei ole kindlasti täiuslik, aga igaüks võib pakkuda kommentaarides õigemat jaotust huvigruppidesse.

1. Moskva strateegilistes huvides on blokeerida Balti riikide integratsiooni Lääne-Euroopaga ning samal ajal säilitada raudteeühendused ja tihe sidusus Venemaaga.

2. Euroskeptikute see osa, kelle motoks on: lihtsam on kogu EL-I vastastada, sest see on oma nahale ohutu ja mingil ajal mingeid vigu nad teevad niikuinii. Selles huvigrupis annavad tooni nn poliittehnoloogid.

3. Tartu patriootidest tõsised inimesed, kes kardavad Pärnu trassi sündimise korral Tartu jäämist “õitsengust” kõrvale.

4. Ilmselt ka mingi grupp inimesi, kes kardavad et RB on tõesti negatiivne koormisprojekt nagu kommunistide poolt meile asutatud eripensionid.

5. RB kritiseerijate propagandast mõjutatud ise projektis mitteorienteeruvad inimesed, kes kipuvad kartma alati kõike uut.

6. Majandusliku kasu mõttes on RB suurim kaotaja linnadevaheline maantee- ja lennutransport (rekkad, bussiliinid, lennuühendus). Nende mõjutusi peaks tegelikult uurima organid, mida nad magavad.


RB on tõepoolest taristu sajandi projekt meie mõistes, selle vastastamiseks ei sobi hägune ning ebapädev kriitika. Kasvõi näide - kui räägitakse projekti maksumusest, siis kogu Eestist-Poolani maksumusest, kui aga selle mõjust riigieelarvele - siis näidatakse einult Eesti riigieelarve suurust.

Projekti riskid tuleb maandada, aga selleks on teised vahendid. Näiteks kui EL toetust ei tule piisavalt, projekti ei realiseerita. Tuleb paljastada projekti ümber toimuvat iga korruptsiooni, hangeldamist maadega ning nõuda õiguskaitseorganitelt asjaga tegelemise kohta kinnitust. Kui õiguskaitseorganite praegused juhtkonnad seda ei soovi, siis tuleb need välja vahetada. Kui mingil ajahetkel raudtee kui tehnoloogia moraalselt vananeb (ise ma ei usu, et see meie ajal toimub), siis paigaldame muldkehale hyperloobi või muu tulevikutehnika. Kui RB kasumlikkust arvutatakse, siis nõutakse selle isetasuvust - aga vaikitakse, et muu transport on ju ka praegu doteerimisel. RB-lt nõutakse raamatupidamislikult täpseid tulususarvutusi - kuid isegi ükski valitsus ei suuda samas öelda, kas viie aasta pärast on majandusbuum või -kriis. Lõpuks, RB-l on suur mõju riigi julgeoleku tugevdamisse ja rohelise majanduse arengusse.

Praegu teadaolev info näitab, et RB projektiga on õige edasi minna.

neljapäev, 20. aprill 2017

- Suhkrumaks on rumal

Riigi rumalad kulutused algavad rumalatest seadustest. Riigikogule esitatakse eelnõud, millede sisust otsustajatel pole võimalik aru saada. Kodurahu huvides tõstavad saadikud tuimalt kätt ... Rumalad seadused nõuavad rumalaid kulutusi, rumalad kulutused lisaraha. Nii on sündimas suhkrumaks, millega prisked kontori-inimesed soovivad maksustada Coca-Cola taolisi laste spordijooke.

Suhkrumaksu kehtestajad vs maksjad. Fotod: Siim Lõvi; ERR; Tallinna Saksa Gümnaasium.
Mõned (eesmärgipärasemad) ideed valitsusele ülekaaluliste vähendamiseks:

  1. Ravikindlustuse sotsiaalmaksu diferentseerimine terviseriskikäitumiste korral;
  2. Tervislike jookide ja toitude käibemaksuvabastus;
  3. Söögikohtadele kohustus väikesi portsjone menüüs omada.
Terviseriskikäitumisega seotud maksustamine on õige anda sotsiaalministri valdkonnale. Muidu ongi nii, et kui rahandusministriks saab just dieeti alustanud isik, kehtestab see suhkrumaksu. Kui rahandusministriks saab laktoositalumatusega isik, kehtestab see piimatoodete maksu. Ja laekuv raha peaks minema täies ulatuses ravikindlustusele vastavate riskide maandamiseks ja ravimiseks.

Karikatuur DarylCagle.com
- Daryl Cagle: Get Your Hands Off My Soda!
- PeakPerformance: Is Coca-Cola an effective sports drink?

Aga nüüd tehtud märkused PPVS muutmisele 416 SE kui näitele, kuidas ametnikud tekitavad kunstlikult vajadusi suhkrumaksude järele põhjendamata kulutuste seadustamise eelnõuga:

Punkt 2) Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu KILP asutamine. Eelnõust ega seletuskirjast ei saa selgitust, millised probleemid uue suure andmekogu asutamine lahendab. Seletuskirja lk 4 on öeldud, et praegu kantakse andmed politsei andmekogu POLIS erinevatesse moodulitesse, aga siis hakatakse kandma KILP-i. Kahjuks komplekssest ja funktsioonipõhisest tervikust mingi osa samaliigiliste andmete eraldamine eraldi loodavasse andmekogusse tekitaks hoopis uue probleemi - et politsei funktiooni täitjad hakkavad omama eraldi infot ja piirivalve funktsiooni täitjad eraldi infot. Tekib info killustatus ja infoliikumise häired kahe erineva süsteemi vahel, samas eelnõuga ühtegi olemasolevat probleemi ei lahendata.

Isegi kui küsida, kas piirivalvele uue eraldi suure infosüsteemi tekitamine on esimeseks sammuks piirivalve lahutamisel politseiorganisatsioonist ja iseseisvuse taastamisel, siis see ei ole nii - POLIS andmekogu(sid) kasutavad kõik siseturvalisuse organisatsioonid, lisaks PPA-le nii KAPO, välisluure jne. Läheme detailidesse:

Eelnõu järgi KILP-I kantakse (minu selgitus iga taga sulgudes):

1) riigipiiri valvamise toimingute andmed (need on praegu infosüsteemis TEPLA, mis on 2011 käivitatud infosüsteem);
2) riigipiiri valvamise toimingutega seotud isikute andmed (need on praegu infosüsteemides SAP ja TEPLA, esimene käitivati 2010);
3) riigipiiri valvamise tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo (iga valve- ja seiresüsteem tuleb oma tarkvara ja liidesega ja eraldi andmete sisestamine kolmandasse (tootjavälisesse) andmekogusse on nonsens, kahjurlik asendustegevus);
4) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed (ebaselge kirjeldus – siia kuuluvad ka paha tuju, halb ilm, külapidu, piirivalvuri haigus. Nii ebaselgelt ei saa seaduse tekstis väljenduda. Kuid operatiivandmestik on praegu POLIS alamsüsteemis KAIRI ja menetlusandmestik alamsüsteemis MIS, igasugune andmestiku tükeldamine sealt vaid tekitaks operatiivtöös probleeme).

Kõikide POLIS infosüsteemi osade andmeid on võimalik analüüsiks kasutada andmelaost aruandegeneraatori abil (muidugi on kõik päringud piiratavad kasutajaõigustega).

Lisaks on praegu töös üle kümne piirivalve funktsioone täitva sihtotstarbelise infosüsteemi (näiteks pis, pvk, yphis, skeeld, BRIIS, illegaal, etr, politsei-kais, jne, muidugi ka Interpoli ja Scengeni infosüsteemide liidesed…).

Kokkuvõtteks võib vaid öelda, et andmekogu asutamise eelnõu ja seletuskiri ei väljenda asutamise kava läbimõeldust ega põhjendatust. Nii jääb üle kahtlustada, et organisatsioon tajub praegu võimalust ükskõik millise raha küsimiseks kriitikavabalt, viidates vaid piirivalve nimetusele. SE-416 olemasolev eelnõu ja  seletuskiri ei anna Riigikogule vajalikku infot sisuliseks otsustamiseks. 

Punktid 3 ja 4. Kadettide ametikohale nimetamine õppepraktika ajaks. Muudatus taastab regulatsiooni, mis kehtis enne 2015 aastat. Mina isiklikult peaks põhjendatuks kadettide praktikandi staatus lahendada eraldi “kadeti” või "praktikandi" instituudi loomisega, mis võimaldaks ka selgemat ja õigemat palga- jm statistikat.

Punkt 5. Sellega parandatakse seadusest varasem trükiviga (sõnade kordus). OK

Punktid 6 ja 7 – OK.

Punkt 10 ja 11. Ajutine teenistusastme ülendamine rahvusvahelise koostöö raames. Probleemiks on siin esiteks, et seletuskiri ei räägi sellisest instituudist nagu “rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale”, aga seaduses on see defineerimata õigusterminina sees olemas. Niimoodi saab selle termini alla paigutada paljud, ka siseriiklikud ametikohad. Eelnõu ei too ka ühtegi näidet, millistel juhtudel välisorganisatsioonid niisugust nimetamist nõuavad – viidatud on vaid, et kaitseväe seadusesse on selline asi juba sisse viidud. Mistõttu tuleks seletuskirja lisada näited organisatsioonidest ja ametikohtadest, milliste kontekstis see institutsioon on vajalik. Praegu jääb mulje, et politseijuhid püüavad sellega vaid pettemuljet tekitada … Lisaks ei ole piisav argument, et kaitseväe seaduses on selline punkt olemas. Tuleks mõtestada lahti – millistes riikides niisugust instituuti veel kasutatakse ja kas sellest ei tule Eesti rahvusvahelisele mainele tagasilööki kui seadusandja poolset teadlikult kavandatud pettust rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes.

Punkt 12. Politsei auastmete andmise toomine siseministri pädevusest peadirektori pädevusse. See punkt on sisulise tahte küsimus. Aga oma mõjult see kapseldab politseiorganisatsiooni, viib tsiviilkontrollist kaugemale, suurendab subkultuursust … Millega see ei lähe minu hinnangul kokku vaba ja demokraatliku tsiviilühiskonna põhimõtetega ja on oma sisult tagurlik. EI.

Punktid 14-15. Puudutavad muutusi punktides, kuidas politseiametnikku mittepolitsei ametikohale nimetada – nii et tema soodustused ja staaz kasvaks. Selline võimalus tuleks aga üldse ära kaotada, isiku staatus peab sõltuma ülesannetest mida täidab. Kui lahkub politseitöölt, siis peaks katkema ka politseiniku staatus (repliik).

Eelnõu ülejäänud punktid. Paljuski juba täpsustavad eeltoodut või on muu pisi-tehniline kribu-krabu. Sisulisem osa on eelpool juba ära toodud, sellega lõpetan J. See eelnõu tuleks tagasi saata parandamiseks.

Eelnõud tuleks täiendada vanusepiirangute regulatsiooni tühistamisega seaduses. Vanusepiirangud on diskrimineerivad ja ressurssi raiskavad, sest ametnike võimekust ametikoha ülesandeid täita kontrollitakse regulaarsete füüsiliste katsetega. Õiguskantsler Ülle Madise:

(Teenistusest vabastamine vanuse tõttu. Palusime 2011 ja 2015 analüüsida, kas kaasaja oludele ja vajadustele vastab lahendus, mis kohustab vabastama politseiametnikku ainuüksi 55a/60a vanuseks saamise tõttu. Leidsime, et on olemas isiku jaoks leebemaid alternatiive. Piirvanusesse jõudnud isiku puhul ei tule alati politseiülesannete täitmine täielikult keelata, kui ta on võimeline ülesandeid täitma. Ka siseminister kirjeldas 2009.a-l võimalust jätkata teenistust organisatsiooni sees muul ametikohal. PPVS § 96 lg 3 võimaldab teenistusaega pikendada ühe aasta kaupa kuni üldise vanaduspensioniea saabumiseni. Kriteeriumeid, millest lähtuda teenistusaja pikendamisel/pikendamata jätmisel, seaduses kirjas ei ole (vrdl vangistusseaduse § 152, kohtute seaduse § 991). Palume kaaluda eelnõu raames ka selle probleemi lahendamist).

-----------------------
Eelnõu dokument asub https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fe51cb57-eaa8-4017-b58e-7279c9dd1377/Politsei%20ja%20piirivalve%20seaduse%20ning%20p%C3%A4%C3%A4steteenistuse%20seaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(416%20SE).

neljapäev, 30. märts 2017

- Politseipensione 15 aastat (analüüs)

Artikli avaldas Rahvusringhääling 29.03.2017 ja oli loetuim arvamuslugu 30.09.2017.

Politseipensionid sätestati Mart Laari teise valitsuse ajal 10.11.2001 vastuvõetud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadusega. Sotsiaalministriks oli Eiki Nestor. Meedia tähelepanu oli raudtee erastamisel ja elektrijaamade erastamiskatsel. Paralleelselt toimunud eripensionide asutamine politseile jäi piisava tähelepanuta.

Hetk filmist "Politseiakadeemia". Foto www.filmiveeb.ee.
·Vahemikus 31.03.1991 kuni 31.12.2001 pensionile läinud endistele politseiametnikele kehtestati tagasiulatuv õigus nõuda oma senise vanaduspensioni ümberarvutamist politseipensioniks.
·Politseiteenistus vahemikus 1.03.1991-1.09.1994 hakkas andma politseistaaži kolmekordselt.
·Politseistaaži hulka arvati ka miilitsa teenistus nõukogude ajal.
· Politseiametnike pensioniõiguse tekkimise vanus alandati 50-le eluaastale.

Politseipensionide faktiline määramine algas 1.01.2002. Valitsus astus tagasi 28.01.2002, elektrijaamade erastamise toimingud peatati. Raudtee riigile tagasiostmine allkirjastati 5 aastat hiljem - 9.01.2007, kusjuures 66% Eesti Raudtee aktsiate tagasisaamiseks kandis riik üle 2,35 miljardit krooni. Politseipension aga on jäänud. Vaatame nüüd 15 aastat hiljem – mis on tulemused arvudes.

Suurim politseipension 3863.02 eurot, keskmine 722.05 eurot

Seisuga 23.02.2017[i] oli Eestis 1841 (elusolevat) politseipensionäri keskmise pensioniga 722,05 eurot. Võrdluseks, 2016 aastal oli keskmine vanaduspension Eestis 386 eurot - vahe seega 1,87 korda politseipensioni kasuks.

Suurim politseipension oli 3863,02[ii] eurot, väikseim 229,85[iii] eurot. Järgnevas tabelis on politseipensioni saajad jaotatud pensioni määramise aasta alusel, keskmised ja mediaansummad on seisuga 23.02.2017.

Esmase määramise aasta
Politseipensionäride arv
 Keskmine politseipension 23.02.2017
 Mediaan politseipension 23.02.2017
2002
544
          641,36 €
           603,34 €
2003
105
          718,14 €
           603,34 €
2004
80
          710,51 €
           603,34 €
2005
72
          694,58 €
           603,34 €
2006
53
          706,35 €
           603,34 €
2007
66
          741,41 €
           610,05 €
2008
73
          740,72 €
           660,81 €
2009
113
          760,46 €
           660,81 €
2010
95
          733,99 €
           681,08 €
2011
73
          730,14 €
           683,83 €
2012
98
          728,86 €
           657,74 €
2013
99
          781,58 €
           800,98 €
2014
147
          767,06 €
           767,36 €
2015
102
          856,72 €
           776,90 €
2016
105
          802,81 €
           749,03 €
1.01-22.02.2017
16
          968,34 €
           776,48 €
KOKKU:
1841
         722,05 €
           653,82 €

Keskmine näitab raha summalt keskmist suurust, mediaan näitab saajate pingerea keskpaigas paiknevat suurust. Keskmise ja mediaani võrdluses kõikumised viitavad erinevatele aastakäikudele rakendatavate regulatsioonide mõjule või iseloomustavad vastava aasta kontingendi kunagisi positsioone hierarhias.

Mood järgnevas tabelis näitab enim kordi esinevat suurust. Järgnevas tabelis on mood kahaneva pingereana.

Politsei-
pensionäride arv
145
94
89
86
79
32
18
Politseipensioni suurus eurodes
  603,34
  574,61
  660,81
  804,45
  517,15
  919,38
  1 149,22

Mis saab edasi?

1.04.2017 toimub seaduse alusel iga-aastane pensionide indekseerimine, pensionid tõusevad keskmiselt 5,1%:

·       Keskmine vanaduspension tõuseb 19,69 eurot
·       Keskmine politseipension tõuseb 36,82 eurot
·       Suurim politseipension tõuseb 197,01 eurot.

Võrdluseks keskmine palk tõusis 2016 IV kvartalis võrreldes 2015 IV kvartaliga 7% ehk 77 eurot ja oli 1182 eurot. Seega võib öelda, et sotsiaalsüsteemi kaudu kihistumine kasvab.

Arvusid vaadates on ka arusaadav, miks politseiametnikud on huvitatud 2002 aastast kehtestatud politseipensionide jätkumisest. Praegu kehtivas politsei ja piirivalve seaduses on koguni 152 korda mainitud sõna „pension“, kuid kõigest 70 korda mainitud sõnu „ülesanne“ või „ülesanded“.

Seisuga 1.01.2011 töötas Politsei- ja Piirivalveametis 144 politseipensionäri ja 163 vanaduspensioniealist teenistujat, seisuga 1.01.2016 töötas 150 politseipensionäri ja 165 vanaduspensioniealist teenistujat. Politseipensionäride töötamisest muudel avaliku teenistuse ja valitavatel ametikohtadel statistika ei ole kättesaadav.

Eripensionide saajatel tekib palju vaba aega, raha ja subkultuursus, mis võimaldab neil aktiivselt osaleda poliitikas ning valitavatel ametikohtadel. See on probleem, mis olemuslikult nõrgestab nende edasist huvitatust riigi üldisesse vanaduspensionide süsteemi panustamisest. Niimoodi ongi kõrgemal tasemel tehtud küll palju otsuseid ja peetud kõnesid, aga olukord on pigem halvenenud.

Ehk tasuks kaaluda kõikide eripensionäride saatmist vanaduspensionile nende vanaduspensioni ea täitumisel?




[i] Arvandmete aluseks on Sotsiaalkindlustusameti kirjaga 23.02.2017 nr 4-10/31181 väljastatud andmed siin ja edaspidi. Sotsiaalkindlustusamet keeldus väljastamast üle 2000 euroste politseipensionide (16 tk) suuruseid, mistõttu arvutustesse on need lisatud suurustena a 2500 eurot. Tippsummade täpsemat väljastamist põhjendati andmekaitselise eesmärgiga, et need isikud on äratuntavad. Andmed sisaldavad ka tänaseks politseiga ühendatud piirivalve eripensione.
[ii] Suurim politsei eripension on tuletatud Rahandusministeeriumi 2015 bilansist suurima isikupõhise politseipensioni lühiajalise kohustise summa jagamisel 12 kuuga ja suurendamisel 1.04.2016 toimunud indekseerimisega 1,057.
[iii] Vanaduspensioni ea täitumisel võib politseipensioni saaja vahetada politseipensioni vanaduspensioni vastu. Väikseima politseipensioni määramine toimus 2009 aastal, mistõttu isik pole praegu tõenäoliselt vanaduspensioni eas.