Valitsusjuristid ja ministrid on pikemat aega sugereerinud, et KOV ja seeläbi presidendivalimistel on vene kodanikel valimisõigus ainult seetõttu, et Eesti põhiseadus nõuab nii...
Veelgi enam, põhiseadus lausa nõuab et AINULT Eesti kodanikud saaksid osaleda KOV valimistel. Panin artikli kirja ja saatsin 20.03.2024 Delfi/Päevaleht avaldamiseks. 31.03.2024 sain viisaka vastuse: "Paraku ta siiski ei mahu meile". 29.03.2024 saatsin ERR-ile, teades ette et ERR-ist ei tule isegi vastust. Nii on. Ajakirjandus peab oma suursponsoreid teenima.
Kuid muutused hakkasid tulema kiiremini kui avaldamine oleks esile kutsunud. 17.01.2024 olid ministrid selgitanud, et hääleõiguse muutmiseks KOV valimistel on põhiseaduse muutmine vältimatu (TV3 artikkel).
Veel 19.03.2024 ehk päev enne minu artiklit vandusid valitsusjuristid ja ministrid vajadust eeltingimusena põhiseadust muuta (ERR/Impulss), siis peale minu analüüsi 1.04.2024 tegid nad kannapöörde ja lubasid ise esitada põhiseaduse muutmist mittevajava eelnõu (ERR).
Minu artikkel, mis peameediasse "ei mahtunud":
Mittekodanike valimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel: Põhiseaduse rikkumine?
Arutelukoht hääleõiguse üle
Agressorriikide kodanike
valimisõiguse teema aktualiseerus Eestis seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas.
Kas need, kes on vandunud truudust Vene impeeriumile ning ei ole sellest
vandest vabastatud, peaksid saama valida Eesti kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogusid
ja sedakaudu Vabariigi Presidendi valijamehi?
Isegi mittekodanike elamise
kestus omavalitsuses pole seejuures määrav, loeb vaid hääletaja Eesti
rahvastikuregistri veebis märgitud elukoht omavalitsuse valijanimekirjade
sulgumise tähtajal.
Kui Putin on kutsunud vastava
sõjaväekohustuslase tegevteenistusse ja saatnud Ukrainasse agressiooni
teostama, siis see saab samal ajal hääletada Eesti KOV ja seeläbi Vabariigi
Presidendi valijameeste valimistel e-hääletuse või posti teel hääletusega. Kui
Putin peaks alustama agressiooni ka Eesti vastu, siis Vene sõjaväekohustuslane
võideldes Vene okupatsiooniarmee ridades Eesti okupeerimiseks valib samal ajal
endiselt Eesti Vabariigi Presidendi valijamehi. See ei ole normaalne.
KOVVS kollisioon põhiseadusega
oli iseseisvuse taastamisel aktsepteeritav, aga enam mitte
Näiteks 1992 septembris elas
Narva linnas 7000 Eesti kodanikku, 1300 Vene kodanikku ja 80 000 kodakondsuseta
isikut. KOVVS oli pragmaatiline kompromiss.
Kollisioonis põhiseadusega
olukorra kestmine oleks olnud õigustatud ehk dekaadi peale iseseisvuse
taastamist, aga hiljem oleks tulnud KOVSS viia kooskõlla PS III peatükiga.
Sellelaadseid pragmaatilisi
näiteid kollisioonide tekitamisest kui üleminekuaja paratamatusest on rohkem.
Näiteks 1992 põhiseadusega ühtpidi kehtestati topeltkodakondsuse keeld ja
teisalt taastati sünnijärgne kodakondsus enam kui 100 000-le välismaal elavale
Eesti emigrandile või tema järglasele – millised enamasti juba omasid mõnda
välisriigi kodakondsust.
KOVVS laiendab valimisõiguse
välismaalastele, kes nii satuvad valima Eesti Vabariigi Presidenti
Kohaliku omavalitsuse volikogu
valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 2 laiendab valimisõiguse aga ka pikaajalise
elamisloa ja alalise elamisõigusega isikutele, sõltumata tema kodakondsusest.
PS III peatükk „RAHVAS“ kehtis
juba 1938 aasta põhiseaduses, V peatükk lisab valimiskogud
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)
kolmandas peatükis „RAHVAS” sätestatakse selgelt kõrgeima võimu kandja Eesti
Vabariigis:
·
Paragrahv 56: „Kõrgeimat riigivõimu teostab
rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“ Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste
kaudu.
·
Paragrahv 57: „Hääleõiguslik on Eesti
kodanik".
·
Paragrahv 79 sätestab, et kui Riigikogu pole
kolmes voorus Vabariigi Presidenti ära valinud, siis liigub valmisõigus valimiskogudele.
Valimiskogudes on riigikogulased ja igast omavalitsusest üks esindaja, nemad
valivadki Vabariigi Presidendi.
·
Vabariigi President on riigipea ja riigikaitse
kõrgeim juht – kui tema valija või tema valijamehe valija pole (ainult) rahvas
PS tähenduses, siis kes on kõrgeima võimu kaasteostajaks Eestis?
Lahenduse otsing
Vastuolu kaotamiseks
põhiseadusega tuleks Riigikogul muuta KOVVS nii, et hääletada saavad ainult
Eesti kodanikud.
Põhiseadust ennast ei ole vaja
muuta. Isegi ei saa muuta, sest puhtalt normitehniliselt oleks ebakohane lisada
põhiseadusesse välistavaid klausleid – põhiseadus loetleb õiguste andmisi mitte
välistamisi.
KOVVS muutmist põhiseadusega
kollisiooni kaotamiseks saaks algatada ka õiguskantsler või kohus, kuid
Riigikogule kui seadusandjale on see kohustus.
Tulevikuperspektiiv
Edaspidi, kui soovitakse kaasata rohkemate riikide kodanikke kohalike võimuorganite valimistesse Eestis, siis tuleks aga küll muuta põhiseadust ja sätestada võimalus sõlmida riikidevahelisi lepinguid vastastikuseks hääleõiguse andmiseks kohalikel valimistel. Või lisada PS III peatükki täiendavalt valimisõigus ka kodakondsuseta isikutele.