Kriminaalanalüütik: Mis oli Portogate ajastamisel justiitsminister Raivo Aegi roll?

Faktid juhivad kriminaalanalüütikuid vabalt ja emotsioonitult. Fakte aegteljel ja kontekstis vaadeldes tekib muster. Just mustritel kriminaalanalüütikud töötavadki. Nii ka profileeritakse. Samas iga uurimisversioon võib olla ka tupiktee, mis aga ei õigusta ühegi uurimisversiooni kontrollimata jätmist... 

Mulle ei anna rahu justiitsminister Raivo Aegi rolli väljaselgitamine 12,5 tunniga valitsuse lahkumiseni viinud Portogate kriminaalasja AJASTAMISEL. Midagi on siin valesti.

Pressiesindajate hädavale, mis saab aluseks ahelvaledele ajakirjanduses

Kapo on teinud uurimisel head tööd. Aga pressiesindajad ju fantaseerivad? Vaatame väljavõtet pressikonverentsist Portogate avalikustamisel 12.01.2021. Puusepp: ".. et need inimesed oleksid sel ajal tõepoolest Eestis, see võib-olla tingis ..". 

Tegelikkuses oli ju olukord teine. Kahtlustatavad ei olnud mingid hullud välismaal sõitjad, eriti COVID kriisi ajal (!). Riigiametnikud Kraft ja Korb ei olnud. Retsidivist Keskerakond ei olnud. Ehk ainsana ärimees Hillar Teder, kuid ka tema oli loobunud välismaa-sõitudest COVID kriisi ajal. Seega on avalikustamise ajastuse põhjendus pressikonverentsil ilmselge VALE.

Mis on olnud justiitsminister Raivo Aegi tööstiil?

Minu isiklik "kogemus" Aegi tööstiiliga algas 2007 aastal. 

1)Olin politsei katusorganisatsiooni pearaamatupidajaks-talituse juhiks läbi 5 konkursivooru tööle võetud 2004 Antropovi ajal ja nüüd oli politseipeadirektoriks saanud Raivo Aeg. Ühel päeval tuli minu juurde Aegi personaliülem kolonelleitnant Nelis. Ma olin talitusse parasjagu uut töötajat värbamas. Nelis ulatas mulle ühe CV ja ütles, et see on Raivo Aegi ühe tuttava CV - kelle töölevõtmist Aeg soovib. Võtsin CV vastu, aga selle inimese töölevõtmise välistasin (mida Nelisele muidugi viisakusest ei öelnud). Minu hinnangul oli väidetavalt Aegi pakutud kandidaat ametikohale täiesti sobimatu. Kahtlustasin, et sobimatu inimese töölevõtmiseks sokutamise abil tahab keegi Nelise kaudu mind asutuses kompromiteerida ja tekitada muljet - et Seeder ei oska inimesi värvata... Hiljem Nelis küsis tulemust, aga ma ütlesin - valisin teise inimese.

2)Ühel õhtupoolikul kutsus kolonelleitnant Nelis mind Raivo Aegi kabinetti. Kabinetis oli ümarlaua ümber 5 kõrget tsinovnikut, Aegi ennast ei olnud. Mulle pandi lauale ette tühi paberileht ja paluti lahkumisavaldus kirjutada. Keeldusin. Peale tsinovnikute luhtunud korduvaid katseid mind avaldust kirjutama sundida läksime laiali. Hiljem Nelis omavahel koridoris kohtudes kiitis mind, et ma kuhugi kaebama ei läinud. Ja märkis: Mida me nüüd sellele inimesele ütleme, kellele me talitusejuhi koha olime ära lubanud?

3)Nüüd olid mind kui kõrgemalseisva asutuse talitusejuhti Ida Prefektuuri pearaamatupidaja süstemaatiliselt "ründama" hakanud. Kurjad keeled rääkisid, et ta tahab minu ametikohta endale. Mitmel korral läks meil asi selleni, et tegin tema käitumise kohta Raivo Aegile ettekande. Siis tulid asutuse suvepäevad ja keegi tuli ning palus mul (vabas looduses kahekesi olles) selle prefektuuri pearaamatupidaja juurde mingit asja vestlema minna. No mis seal ikka, läksin ja vestlesin sõbralikult vajaliku teema ära. Kuidas ma ikka oma "koordineeritavaga" muudmoodi saaks käituda... Ka tema oli sõbralik, käisime naisterahvaga peaaegu käsikäes. Kuid siis märkasin ehmatusega - läheduses puudesalu varjus jälgis meid seal üksinda luurav Raivo Aeg... Nojah, hästi läks, käis mõte läbi.

"Aeg vaikis eluloos punamineviku maha".
Õhtuleht 2008. Foto Arno Saar

4)Lõpuks oli Ida Prefektuuri pearaamatupidaja sunnitud töölt lahkuma. Mis oli asjade loomulik käik. Aga mis pani mind imestama ja pikalt mõtlema - tema uueks töökohaks sai Urmas Sõõrumaa pearaamatupidaja ametikoht... Ma ei usu, et ta konkursi korras sinna tööle kandideeris...

Järgmisel päeval valetas Riigiprokuratuur ka mulle

Järgmisel päeval peale kriminaalmenetluse ajatamise suhtes avalikkusele valetamist sain ka mina Riigiprokuratuurilt valetava kirja (13.01.2021). Olin kandideerinud konsultandi ametikohale. Riigiprokuratuur vastas äraütlevas kirjas - et kandideerimisel said otsustavaks teadmised ja motivatsioon. Vale seisneb selles, et kuna Riigiprokuratuur ei olnud minu teadmisi mitte ühelgi viisil hinnanud, siis neil polnud ka võimalik hinnangut teadmiste puudumisele anda. Ja nagu näha, motivatsiooni ka mul ülearugi - isegi vabal ajal viitsin analüüse kirjutada. Riigiprokuratuuri 13.01.2021 vale minule:

Aga selle ajastamise taga ju ei pruugi olla Raivo Aeg, vaid keegi teine?

Tõepoolest, on üsna kindel - et selle ajastuse taga ei saagi olla üksainus inimene. Reeglina Kapol pole sellistes asjades võimalik kaasa rääkida, nemad võivad ainult ettepanekuid teha. Menetlust juhib Riigiprokuratuur, kust väljuvad otsused. Ka Riigiprokuratuuris, on selge, et nii kriitilises asjas ajastamise suhtes otsus sai tulla ainult prokuratuuri juhiga (Andres Parmas siis) kooskõlastatult või tema poolt (kirjutamata Code of Conduct, mida mõned kutsuvad veel subkultuuriks ja mõned süvariigiks). Teame ka, et kes seda viimast seadustele ja moraalile ei eelista - see välistatakse tollest seltskonnast. Aga praegu pole märke, et midagi seal süsteemis oleks toimima hakanud vabalt Code of Conduct'ist.

Kokkuvõte

Minu kahtlus jääb püsima. Justiitsminister pidi ajastamisest olema vähemalt teadlik ja ajastamise vähemalt vaikimisi heaks kiitnud. Tema enda paikapandud on praegune riigi peaprokurör Parmas ja pole eluliselt usutav, et nad ajastamist omavahel ei koordineerinud. Raivo Aeg kui endine Kapo ja Politseiameti peadirektor, tänane eripensionär ja justiitsminister - pidi omama ka piisavalt muid infokanaleid plaanitavast teadmiseks. Täpset otsustajat ja otsustuskohta meil pole aga olemasoleva informatsiooni põhjal võimalik tuvastada. Küll on meil võimalik väita:

• Riigiprokuratuur valetas, et menetluse ajastamine oli tingitud sellest - et tol hetkel olid kõik asjaosalised Eestis.
• Riigiprokuratuur oli ajastamisel teadlik Riigikogus järgmisel päeval lõpphääletusele tulevast käesoleva sajandi emotsionaalseimast vaidlusest, ja seeläbi eriti tundlikuks muutunud sisepoliitilisest olukorrast.
• Riigiprokuratuuris on valetamine tavapärane, nagu näitab 13.01.2021 mulle saadetud e-kiri.
• Samas, Kapo läbiviidav uurimine ei ole fiktiivne ja tegemist on uurimist vajavate kuritegudega. Samas, poliitiliselt motiveeritud ajastamine on ka kuritegu - kuid viimase kuriteo uurimine jääb ilmselt ära - sest isegi Ekre või Isamaa ministri saamisel ametipostile algab jälle vaid sisutu puntratants subkultuuriga, nagu viimase kahe aasta praktika osaliselt näitas ...

Koalitsiooni jaoks teostus 12-13.01.2021 see, mille eest olin koalitsiooni korduvalt hoiatanud:

• Ebaausa kaadri paikajätmine või isegi täiendav edutamine saab teile endale ükskord Trooja hobuseks.
• Raivo Aeg on vaja justiitsministri kohalt tagasi kutsuda.
• e-hääletus on vaja ausaks ja läbipaistvaks muuta.

Järgneb reklaam - autori veebikaupluse külastamiseks kliki pildil:

Seeder: töörühm hääletas e-valimiste kontrollitavuse ettepanekud välja

Töörühm moodustati MKM 21.06.2019 käskkirjaga koalitsioonileppe eesmärgi „3.20.Säilitame e-hääletamise võimaluse, kuid süsteem peab olema kontrollitav, turvaline ja läbipaistev“ täitmise esimese ehk analüüsietapi läbiviimiseks raporti tähtajaga 12.12.2019. 

MINISTER KINGO VALIS TÕE VÄLJASELGITAMISE METOODIKA

• Väliskaubandus- ja IT minister Kingo nimetas lisaks i-hääletust pikaajaliselt vedanud isikutele töörühma ka kaks süsteemi suhtes varem kriitiliselt sõna võtnut - Märt Põderi ning minu, Heldur-Valdek Seederi. Mõlemad olid osalenud RK2019 i-hääletusel* vaatlejatena. Põderi RK2019 vaatlemise artikkel SIIN ja Seederi artikkel SIIN.

• Tegelikult oli see hea kombinatsioon. Minister Kingo pani oponendid omavahel vaidlema ja väljendas selgelt, et enne töörühm ei lõpeta, kui kõik turvaaugud süsteemis ja ebaselgused selle käitamisel on lahti räägitud ja teaduslike meetoditega konsensuseni tões jõutud. Minister osales ise ka koosolekutel.

Töögrupi koosolek 28.08.2019. Tallinn, Tartu ja Hispaania online.

Neli kuud hiljem oligi valmimas Google Docsis ühisdokument raportis avaldamiseks. Konsensusest oli asi kaugel, kuid kirja läksid poolt- ja vastuargumendid, viimastele kommentaarid. Selline metoodika täitis hästi raporti eesmärki - fikseerida juhtimistasandi jaoks ARGUMENTE järgneva otsustusprotsessi eesmärgil. Selle "ajurünnaku" mitteametlik tulemus on SIIN (docx).

Kantsler Raul Rikk, vastavalt minister Kingo suunistele, selgitas nõuded lõpparuande vormistamisele ja teavitas, et ajurünnaku tulemus ongi avalik lõppdokument.

1. VIDEO kantsleri selgitusest 2min 156MB MP4.
2. Kantsler täiendavalt: Ma ei näe, et me saaksime osade inimeste arvamusi raportist välja jätta (1min 61MB):

Seega ministri vahetuse ajaks oli töögrupp sisuliselt jõudnud seisu, kus eesmärk oli saavutatud.

MINISTER KARU FOOKUSES OLI TUGINEMINE TÖÖRÜHMA ENAMUSELE

Siis asus IT- ja väliskaubandusministri ametisse Kaimar Karu. Koosolek uue ministriga toimus 11.11.2019. Toimus tutvustamine ja diskussioon, kus ametnike pool tugevalt survestas, et ajurünnak avalikuks ei läheks ja koostataks (poliitkorrektne) lõppraport, mis inimestes suurendaks usaldust i-hääletuse vastu. Minister Karu andis uued juhised lõppraporti koostamiseks: kui (lõppraportis) on väga erinevad stiilid koos, siis seda gruppi ei ole ju tegelikult vaja.

1. VIDEO minister Karu selgitusest 2min 113MB MP4.
2. VIDEO 2min 133MB MP4. Minister täiendavalt: põhjalikumad selgitused võib talle lugemiseks saata, aga need pole raporti osa.

Nii saigi lõppraport "parketikõlbulikuks". Selgitused, kommentaarid ja eriarvamused a viis rida aga jäid originaalkujule - nii nagu mingi töögrupi liige ise kirjutas. Lahenduste ja edasiste sammude alapealkirjade alla ettepanekud otsustasid ametkonnad (MKM, RIA, RVT) kui töögrupi enamus:

Lõppraport oligi 12.12.2019 valmis, selle leiab MKM veebilehelt SIIN.
Oma hinnangu süsteemi turvalisusele annab 11.11.2019 koosolekul Märt Põder (1min 11MB):

SEEDER: TÖÖRÜHM HÄÄLETAS KONTROLLITAVUSE ETTEPANEKUD MAHA

• Minu hinnang: olemasolev i-hääletuse süsteem on ebaturvaline (eelkõige) siserünnakute vastu. Ei ole võimalik võltsimisi või võltsimiste puudumist avastada ega tõendada. Kui sellise olukorra põhjustanud turvaauke ära ei lapita, siis tuleks i-hääletused peatada. Nii nagu tegi Šveits 2019 aastal (Šveitsi peatamise põhjendused). Peatumise ajal võiks lubada kirja teel hääletamise  ka siseriiklikult.
  
  Turvaaukude lappimise eelduseks on "tõendamatuse" dogmast** loobumine, milleks soovitasin paluda Vabariigi Valitsust teha vastav otsus. Ettepanek kustutati lõppraportist ja soovitati "murekohta 11" tudengite mõtteharjutusena praktiseerida. 

• Ilma avalikkuse kontrollita (seega dogma jätkuvuse tingimustes) ei ole välistatud ekslikud valimistulemused ka inimese või tehnika eksimuse tagajärjel. Eksimuse näitena vaatame RK2019 valimistulemusi VVK veebis (11.12.2019 seis):
• Järva maakonnast sai Jürgen Ligi (RE) 2529 häält ja Helmen Kütt (SDE) 296 häält;
• Viljandi maakonnast sai Ligi 3471 häält ja Kütt 1872 häält;
• Hääli välisriigist sai Ligi 14 häält ja Kütt 5 häält;
• Kokku (liidame ise) seega sai Ligi 6014 häält ja Kütt 2173 häält. Kuid VVK lehel "Detailne hääletamistulemus" on kirjas, et:
• Ligi on saanud kokku 6069 häält ehk 55 häält rohkem, kui liitmistulemus.
• Kütt on saanud kokku 2194 häält ehk 21 häält rohkem, kui liitmistulemus.
• Kust tuli Ligile 55 ja Kütile 21 lisahäält, mis ei kajastu analüütikana?

• Mind pani (lisaks töögrupi enmuse vastuseisule turvaaukude sulgemisel) mõtisklema vastuseis privaatsuse tagamisele seadusandlike meetmetega (ajurünnak mrk 20, lõppraport mrk 18). Mis võiks olla soovimatuse taga seadusi täiustada?
  
  I-hääletuse privaatsusnõuete puudumine töötab a la visiooni kasuks: Vanaduspensionid olgu pisikesed, kuid hooldekodud doteeritud. Siis vanurid lähevad ära hooldekodudesse. Sotsiaalärimehed tagavad seotud poliitikutele vastuteenena klientide hankimise eest vabaduse oma patsientide i-hääletamise mõjutamiseks ja suunamiseks. Mistõttu seadusandluse tõhustamine jällegi piiraks hooldekoduäri ja poliitikute sümbioosi, see osapooltele ei meeldi.

----------------------------

*) Siin ja edaspidi on kasutatud Eesti elektroonilise hääletuse terminina i-hääletus. Rahvusvahelises kasutuses tähistatakse isiklike nutiseadmete abil hääletamist suvalisest asukohast "i-vote" (internet voting). E-hääletuseks (e-voting, electronic voting) kutsutakse jällegi elektroonilist või osaliselt elektroonilist hääletamist, mis toimub valimisjaoskondades asuvatest e-hääletuse kabiinidest.
**) "Tõendamatuse dogma" on Eestis praktiseeritav metafüüsiline tees i-hääletuse süsteemide disainist viisil, mis välistaks hääletajal võimaluse oma hääle andmist tõendada. Võttes aga i-hääletajalt ära võimaluse oma hääle liikumisi jälgida, on tulemuseks avalikkuse kontrolli kaotamine i-hääletuse süsteemis toimuvate võimalike pettuste üle.

Kriminaalanalüütik: analüüs suunab pagulaskeskuse süütajate otsingu sisejulgeolekuasutuste ridadele

Vao Pagulaskeskuse otsaseina 03.09.2015 süütamise lühike analüüs avalike allikate põhjal näitab, et süütamise organiseerijaid tuleks otsida (eelkõige) tollaste sisejulgeoleku asutuste (PPA (juht Elmar Vaher), SiM (juht Hanno Pevkur), SMIT, SKA (juht Katri Raik)) ridadest. Kriminaalmenetluse lõpetamine on olnud ennatlik, kuid täpsemalt pole võimalik midagi öelda PPA keeldumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamise materjalidega tutvumisest.

Kõige tõenäolisemaks süütamise motiiviks saab pidada siseriiklikku katset suunata avalikku arvamust vihakõnevastase seaduse vastuvõtmisele soodsas suunas, misjärel oleks olnud võimalik rakendada tsensuuri ja repressioone vaba sõna vastu. Seega analüüsitulemus viitab Mary Krossi tüüpi provokatsioonile. Uus siseminister peaks kaaluma uurimise taaskäivitamist.

Fotolt on näha, et süütamiseks tekitati vundamendiosa katvate kiviplaatide ülemisse osasse avaused ja sealtkaudu valati vundamendi ja kinnijäetud plaadiosade vahele kütusevedelik ning süüdati. Plaatidesse augu tegemine nõuab eritööriistu, eelteadmist plaatide taga olevast konstruktsioonist, ja hoolikat kavandamist – seega on erioperatsiooni või staabi planeerimisvõimekuse tase. 

Süütamisest teatati Häirekeskusele kell 4:31 varahommikul, päike tõuseb kell 6:19. Seega ka kellaaeg on valitud, mil eriüksused tavaliselt viivad läbi ootamatuid operatsioone.

Välistused:

1)Pagulased ise ei saanud süüdata, sest nad oleks jäänud valvekaamerate pildile või nende puudumine avastatud.

2)Süüdata ei saanud ka emotsionaalsed rassistid või häiritud kohalikud elanikud, sest pagulaskeskus paikneb lokaalselt maanurgas ja ka ümbruskonna valvekaamerate läbivaatamine ei andnud tulemusi. Ka oleks need visanud aknasse kivi, süütepudeli, uksele värvipoti, tallanud lilli, või kõige tõenäolisemalt lihtsalt asukaid solvanud. Emotsioonidest ajendatud isikud ei ole võimelised sellisel professionaalsel tasemel operatsiooni läbi viima.

Asukoht

3)Välisriigi erioperatsioon on välistatud, kuna mitte ükski välisriik ei rutanud sündmust oma huvides ära kasutama (ainult Prantsusmaa suursaadik Eestis tegi avalduse oma „häiritusest“). Eriüksused niisama, lihtsalt lõbuks, selliseid „operatsioone“ ei tee.

4)Võimaliku „kõrgeltharitud“ ja metoodiliselt tegutsevate rassisti või rassistliku organisatsiooni versiooni välistab asjaolu, et nii metoodiliselt eriväljaõppe tasemel tegutsejad oleksid mõistnud ka oma teo tagajärgi (kasutatud metoodika KÕLBMATUST nendele sobiva eesmärgi saavutamiseks). Tulekindla kivipaneelidest välisseina taga mittesüttivast materjalist vooderdisele tule tegemine ei ohusta mitte kedagi füüsiliselt. Ka pole võimalik hellitada lootust, et tuhandete kilomeetrite tagant sõjakolletest Eestisse hulljulge reisi ette võtnud pagulasi oleks võimalik provokatiivse lõkke tegemisega hirmutada.

Kust siis süütajat ikkagi otsida? 

Eesti Ekspress 07.10.2015: Praegu tegelevad Rakvere politseinikud ennetus-menetlustalituse juhi Joel Alla eestvedamisel info kogumisega (nii otse kui varjatult) ning töötlemisega. Muuhulgas on uurijad kogunud kokku ümbruskonna valvekaamerate failid ja vaadanud neid salvestusi üksikasjalikult, et tuvastada, kes liikusid tol saatuslikul ööl. Aga ka enne seda ööd, sest kurjategija võis varem sündmuskohaga tutvuda. Nimelt jälgisid keskuse ümbrust valvekaamerad. Kuid mitte toda otsaseina, mis põlema pandi.

Rakvere politseinikud on lasknud teha ekspertiise ja vaadanud ümbruskonna kaamerate videofaile, nii et silm sinine, aga pole süütajat veel tabanud.

Seega süütaja pidi teadma nii pagulaskeskuse valvekaamerate asukohti ja valvamise operatiivset korraldust, kuid ka ümbruskonna valvekaamerate asukohti. Vastav info on kättesaadav ainult sisejulgeoleku asutuste piiratud arvule töötajatele. Lisaks, nagu juba kirjeldatud, valdas süütaja võimekust erioperatsioonide professionaalseks kavandamiseks ja läbiviimiseks.

Oli teadlik konkreetse hoone ehitusarhitektuurist (et terrassiitplaatide taga on kütusevedelikku kinnihoidev tühimik ja vedelikku põlenguks säilitav klaasvatt ning mitte ei ole tegemist süütamise kontekstis sobimatute soojustamata betooni või penoplastiga).

Seega, kogu avalikest allikatest kättesaadav info viitab, et suure tõenäosusega süütajat (või süütamiseks vajaliku info andjat) tuleks otsida sisejulgeolekuasutustest. Millised isikud tegid vaadeldaval ajavahemikul hoone turvasüsteemide kohta ja ümbruskonna valvekaamerate kohta andmebaasidest päringuid? Millistel tolle aja teenistujatel võis olla motiiv antud operatsioonis osalemiseks?

Kindlasti on avalikkusele vajalik anda ka piisav ülevaade toimunud uurimise jooksul tegelikult toimetatust ning käivitada uurimine uuesti. Kuriteosündmusest on möödunud 4 aastat, see ei ole täna veel menetluseks aegunud. Lõpetamine on olnud ennatlik, enneaegne, isegi kuritegelik. Uurimine lõpetati oktoobris 2016. Kuu aega hiljem kukkus Taavi Rõivase valitsus ja siseministri kohalt pidi lahkuma Hanno Pevkur, keda tuli asendama sots Andres Anvelt.

Kui on vormistatud "kriminaaluurimise lõpetamise määrus", siis õiguspraktika kohaselt on selle uurimise taaskäivitamine väga-väga komplitseeritud. Menetluse lõpetamise vormistamine seega teenis süütajate huve jääda anonüümseks.

Kas uus siseminister Mart Helme reageerib ja käsib selgitada asjas tõe?

Mõned kommentaarid, kuidas reageeris tollal sündmusele rahvas:

... ja kuidas reageerisid tollased valitsusametnikud:

Peaminister Rõivas sõitis viivitamatult sündmuskohale.
President THI nõudis kõigilt parlamendierakondadelt hukkamõistu.

Niisuguste sõnavõttude peale oleks küll oodanud, et siseminister Hanno Pevkur ja PPA peadirektor Elmar Vaher suunavad asja KAPO uurimisalluvusse kõige kõrgema prioriteediga. Kuid võta näpust, suunati lokaalse prefektuuri menetlus- ja ennetustalituse (politseipoolne uurimisjuht teadmata) uurimisasjaks !

Uurimise üldjuht vanemprokurör Sirje Merilo.

Riik kühveldab II sambaga vanaduspensionäride raha eripensionäride kontodele

Vaatame PPA peadirektori Elmar Vaheri näitel, kuidas see käib.

Elmar Vaher, foto Scanpix

• Elmar Vaher on sündinud 1.05.1975, nimetati PPA peadirektoriks 2.05.2013. Tema teine ametiaeg algas 2.05.2018 ja on tähtajaga 1.05.2023.
• 2019 aastal on tema põhipalk 6000 eurot, millest maksab igakuiselt 120 eurot (s.t 2%) II sambasse ja I samba ehk tänaste vanaduspensionäride arvelt tõstetakse talle igakuiselt 240 eurot (s.t 4%) lisaks.

Kas Elmar Vaher vajab ikka tõesti tänaste vanaduspensionäride raha?

Juhul kui Elmar Vaher suudab oma teise ametiaja lõpuni ametis püsida, siis määratakse talle (48 aasta vanuselt [i] ja sõltumata sellest, kas ta samas või mõnes muus ametis jätkab töötamist) eripension 75% tema ametipalgast. Mis tänase seisuga oleks 4500 eurot kuus.

Juhul kui Elmar Vaheril ei õnnestu tähtaja lõpuni peadirektori ametis püsida, siis hakkab ta saama ikka sedasama eripensioni. Kuid siis mitte 48 aasta vanuselt ja staaži arvestamata, vaid 55 aasta vanuselt ja staažinõudega 30 aastat.

Elmar Vaheri enda eripensioni suurust I sambast ehk tänastelt vanaduspensionäridelt temale äratõstetav raha ei mõjuta. Seega puudub põhjus ka karta, et II samba vabatahtlikuks muutmisel mees sealt lahkuma kipuks.

Kas tõesti Elmar Vaher vajab peatsele 4500-le eurosele eripensionile kuus lisaraha II samba näol, et seda tänaste vanaduspensionäride arvelt I sambast ära võtta ja tema kontole kanda?

II samba ja eripensionite juurutamise juht
Eiki Nestor on ka ise eripensionär.

Foto Sander Ilvest, Eesti Meedia/Scanpix

Ka siis, kui riik mõtleb mitte vanaduspensionäridele vaid hoopis majanduse ergutamisele, oleks need 240 eurot õigem kanda mitte Elmar Vaheri vaid tänaste vanaduspensionäride kontodele. Kuna vanaduspensionäridel on rahaga kitsas ja see läheb kohe tarbimisse, siis raha ergutaks riigi majandust. II samba kaudu selle raha ärasuunamine hoopis Elmar Vaherile on raiskamine.

Raha äratõstmine vanaduspensionäridelt Elmar Vaheri kontole jätkub ka peale Elmar Vaherile eripensioni määramist

Kogumispensionite seaduse alusel lõpetatakse I sambast raha tõstmine II sambasse isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel. Seejuures ei võeta arvesse, kas ja kui palju saab isik eripensioni. Seega kui Elmar Vaherile määratakse eripension tema 48-aastaseks saamisel, siis saab ta igakuiselt eripensioni 4500 eurot. Mida tõstetakse (indekseeritakse) iga aasta 1. aprillil sama protsendiga kui vanaduspensione. Näiteks 1.04.2019 indekseeriti pensione 8,4%, seega 2019 oleks Elmar Vaheri eripension tõusnud 378 eurot kuus  ja olnud 4878 eurot kuus. Ja niimoodi jätkab tõusu igal aastal.

Ja paralleelselt järgmised 17 aastat tõstetakse vanaduspensionäridelt ehk I sambast ära Elmar Vaheri II samba kontole 4% tema igakuisest töötasu maksustatavast summast.

Eripensionite korruptsioon ei ole jätkusuutlik.

---

[i] PPVS § 101 (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori väljateenitud aastate pensioni suurus, sõltumata tema üldisest politseiteenistuse staažist ja vanusest, on alates tema teise täieliku ametiaja lõppemise päevast 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

Miks peaks Riigikogu jätma 3 riigikohtunikku ametisse nimetamata

Peatselt jõuab Riigikogu ette otsuse eelnõu kolme uue riigikohtuniku ametisse nimetamise kohta[1].

See on Riigikogul harvaesinev ja õige moment alustada nõukoguliku pärandina saadud tõejärgse kohtusüsteemi korrastamisega.

Nimetamise OTSUS oleks õige toetuseta jätta, sest riigikohtunikeks kohtusüsteemi poolt pakutavad kandidaadid SATUKSID AMETISSE LIIGA KAUAKS. Ehk ligi 30-ks aastaks!

Miks presidendile ja mitmetele tippotsuseid tegevatele ametikohtadele on kehtestatud ametisoleku piiratud aeg või isegi kogupiirang 2 ametiaega? Aga selleks, et ühel ametikohal püsimine pikka aega nõuab ebainimlikke isiksuseomadusi, kui tahetakse vastata rahva ootustele. Nendel ametikohtadel ka ei kontrollita ametisolija tervist ega vormi ei füüsiliste, vaimsete ega kutsealaste testidega. Aastakümneteks ametikohale nimetamine viib isiksuse kõlbelise ja moraalse allakäiguni.

Veelgi hukutavam on aga uute riigikohtunike ametisse nimetamine ligi kolmeks aastakümneks Eesti õigussüsteemile. Järgmiselt juristide põlvkonnalt võetakse ära võimalused arenguks, väljakutseteks. Sest ametikohad kõige kõrgemal professionaalsel tasandil ehk Riigikohtus on usurpeeritud. Kas me tahamegi breznevismi külvata? Rooma riik hävis just siis, kui ta oli saavutanud oma kõige kõrgema tipu.

Seega riigikohtuniku ametisse nimetamisel peaksime suutma teha lihtaritmeetilise arvutuse – mitmeks aastaks jääb see isik ametisse?

Kuigi seadusesse ei ole riigikohtunikule ametiaja piirangut kirjutatud, siis ametisse nimetamisel oleks Riigikogul õige siiski järgida põhimõtet – et nimetamise läbi ei satutaks ametisse kauemaks kui 10-12 aastaks.

Seega oleks õige riigikohtunikeks nimetada vaid tunnustatud juriste, kelledel on riigikohtuniku pensionivanuse ülempiirist (72 aastat) puudu 10-12 aastat.

Ainult sellise põhimõtte – et riigikohtuniku amet jääks juristi karjääri viimaseks ja kõrgeimaks - järgimine tagaks eesti õigussüsteemile sisulise toimimise ja suhtelise sõltumatuse. Siis võiksime hakata rääkima dialektilise ehk tõejärgse õiguse rakendamise asemel juba püüdlemisest õigluse poole.

Otsuse eelnõuga taotletakse Riigikogu heakskiitu järgmiste isikute nimetamiseks riigikohtunikeks, eeldatava ametikohale jäämise tähtajaga:

•        Kai Kullerkupp (sünd 1975) – ametiaeg kuni aastani 2047;
•        Kalev Saare (sünd 1974) – ametiaeg kuni aastani 2046;
•        Kaupo Paal (sünd 1977) – ametiaeg kuni aastani 2049.

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ja tema
abikaasa "doktor" Kai Kullerkupp. Foto Andres Putting 2015.

Seega kui Riigikogu praegu kummitemplina organite poolt pakutud kandidaadid heaks kiidab, saame kolm uut riigikohtunikku eeldatud ametiaegadega 27-30 aastat (!). 

Statistikast on teada, et kogu taasiseseisvunud Eesti ajaloos on kõik süsteemi poolt esitatud Riigikohtu kandidaadid heaks kiidetud, v.a üks (tagasi lükati Jüri Ginter 1994). 

Kokku on Riigikohtus 19 kohtunikukohta, milledest hetkel on täidetud 18. Käesoleval aastal lahkuvad pensionile Malle Seppik (Ain Seppiku abikaasa) ja Eerik Kergandberg, mõlemad sündinud 1953. Riigikohtunikest 4 on praegu naised.

Kalev Saare. Foto Juridica.

Kaupo Paal. Foto Juridica.

Riigikohus peaks ka kuvandina näima eetiline.

Praegune vanim ametisolev riigikohtunik ja ühtlasi riigikohtunike kandidaatide valikukomisjoni asendusliige on Peeter Jerofejev (sündinud 1952). Meest on süüdistatud 1988 aastal teisitimõtlejate represseerimises nõukogude võimu esindava kohtunikuna. Jutustab üks represseeritutest – tollane bussijuht ja hilisem ettevõtja Johannes Sirel:[2]

"Kohal oli hulk miilitsaid koerte ja kilpidega. Jalutasin paari tuttavaga zooloogiamuuseumi auditooriumi, kus Tõnu Anton (s.t hilisem riigikohtunik 1993-2016 ja tänase õiguskantsleri Ülle Madise isa – autori märkus) püüdis nõukogude võimu esindajana partei seisukohti seletada, kuid lõpuks kujunes nõukogude propagandaüritusest hoopis nõukogudevastane üritus".

Sirel pandi arestikambrisse ja veeti Tartu linnakohtusse, kust tal õnnestus teda konvoeerinud miilitsa eest plehku panna. Viis päeva varjas Sirel end Tallinnas, enne kui usaldas Tartusse tagasi minna. Kuid miilits jälitas teda endiselt ja sai töölt kätte.

"Mulle pandi süüks, et olen kisanud ja huligaanitsenud – mida absoluutselt polnud," meenutab Sirel. "Kuna süüdistus oli vene keeles, küsisin, miks see nii on. Jerofejev (tänane riigikohtunik) vastas mulle, et nõukogude inimene peab oskama vene keelt."

Pall on Riigikogu käes – kas kummitemplina või maailmaparandajana?

Kui nüüd süsteemi poolt esitatud absurdselt pika eeldatava ametiajaga kandidaadid ametisse nimetatakse, siis eesti õigussüsteemis puhastumist on raske oodata. Jääb subkultuurne ringkäendus, kus otsused sünnivad süvariigi kuluaarides.

"Ta (tänane riigikohtunik Jerofejev) on mulle öelnud, et pidi toona tegema seda, mida kästi" ütleb Johannes Sirel. Kas see on lõpp … Ei, kõik kestab edasi!

Riigikogul on nüüd võimalus selline valikuline õiguse rakendamine (siin näitena minu Riigikohtus subkultuurselt ja räpaselt lahendatud kaasus[3]), mis toimub läbipaistmatutel ajenditel ja süvariigi märguannete peale, lõpetada.

Riigikohus moodustati 1993 aastal uut rolli otsivatest NLKP-lastest

25.02.1993 andis endine TRÜ politruk Rait Maruste Riigikogule ametivande Riigikohtu esimehe ametikohale asumiseks ja esitas riigikohtunike kandidaatide nimekirja. Kõik kandidaadid olid endised NLKP liikmed. 27.05.1993 toimus tegevust taasalustanud Riigikohtu esimene avalik istung Tartu raekojas. Väljavõte RiigiKOGU stenogrammist 25.02.1993, millisel istungil nimetati ametisse RiigiKOHTU "algkoosseis":

---

[1] https://www.err.ee/932177/riigikohtus-asub-toole-kolm-uut-kohtunikku

[2] https://www.ohtuleht.ee/252500/1988-aasta-miitingulisi-vangi-saatnud-mees-on-nuud-riigikohtunik

[3] http://valdekseeder.blogspot.com/2018/04/kaasus-eripensionaride-suvariigiga.html

E-hääletuse vaatlejana Riigikogu 2019 valimistel

1) AUSATE VALIMISTE TUNNUSEKS ON VAADELDAVUS

Olin Riigikogu 2019 valimiste e-hääletusel vaatlejana, soovides selgust saada - kas osa rahva seas jätkuval umbusul e-hääletuse aususe suhtes on reaalne alus või pole muretsemiseks põhjust.

Seadsin eesmärgiks tuvastada, kas e-hääle liikumine alates hääletajast kuni kokkulugemiseni on täies ulatuses vaadeldav. Süsteem seda ei olnud ja vaatlejale hääle liikumise jälgitavuse asemel pakuti arvutiekraanile süsteemi poolt kuvatavaid teateid. Enamasti a la, et kõik on õige ja süsteem tõendab süsteemi töötulemuse õigsust. Seega ei saanud vaatleja kindlust, et manipulatsioone ei esinenud. Kuid ei ole teada ka fakte, et hääletamistulemusi oleks võltsitud.

"Usume Veerpalu"? E-hääletamise komisjon 4.03.2019 VVK-s e-häälte kokkulugemist kontrollimas.
Kuid kes komisjoniliikmetest tunnetab missiooni ja kes näeb komisjoni liikme rolli
häälte dekrüpteerimise kaardi kohaletoomise postiljonina? Autori foto. 

2) USALDUSVÄÄRSUSE JA PRIVAATSUSE KOLLISIOON

Küsisin e-hääletuse juhilt, kuidas vaatlejal oleks võimalik tutvuda Koguja logidega (Koguja on server RIA-s, kuhu e-hääled laekuvad). Juht vastas, et vaatlejal ei olegi võimalik Koguja logidega tutvuda. 13.03.2019 esitasin RIA-le teabenõude koguja logidega tutvumiseks. 19.03.2019 edastas RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Alo Einla teabenõude täitmiseks VVK-le, kuna logid on üle antud VVK-le. 22.03.2019 sain riigi valimisteenistuse asejuhilt Arne Koitmäelt keelduva vastuse:

"Teie soovitud teabenõuet ei ole võimalik täita, sest viidatud logid sisaldavad elektrooniliselt hääletanute isikuandmeid, sh võimaldab logide analüüs saada hääletamisinfot individuaalse valija kohta. Nende avaldamine läheb vastuollu hääletamise salajasuse põhimõttega".

Teine kord jälle tegin riigi valimisteenistusele ettepaneku Miksija vahelt ära jätta. Ka seda ettepanekut ei rahuldatud - ettekäändega tagada hääletajatele privaatsuse "backup" juhuks, kui keegi töötlemiselt hääled nii allkirjadega kui ka dekrüpteeritult omale (salaja ja ebaseaduslikult) ära kopeerib. Kuigi hääletamise privaatsust on võimalik tagada ka administratiivsete vahenditega (mitte võimaldades andmelekkeid), loob vähene usaldus VVK administratiivsete abinõude vastu olukorra - kus me peame valima e-hääletuse suurema usaldusväärsuse ja suurema -privaatsuse vahel.

Olukorras, kus ühe põhiõiguse tagamine võib riivata teise põhiõiguse tagamist, jääb üle panna mõlemad õigushüved kaalule:

• E-hääletuse USALDUSVÄÄRSUSE kompromiteerimine on oht valitsusele ja riigi iseseisvusele (vt tabel e-hääletuse osakaalu kasvu dünaamika). Rahaliselt pole selline kahju hinnatav, kuid kui võtta aluseks ärisektori praktika ettevõtete hindamisel, siis ehk on maksumus 20 aasta SKP ehk ca 700 miljardit eurot.
• E-hääletuse PRIVAATSUSE kompromiteerimine võimaldab autoriseerimata isikul saada teada, millise kandidaadi poolt e-hääletaja hääletas. Ka hääletamissaladuse avalikustamine ei ole enamasti rahaliselt hinnatav. Kuid saame vaadata karistusseadustikust hääletussaladuse rikkumise eest määratavat karistust (karistus on seadusandja väärtushinnang, milline suurus tagab hüve puutumatuse). Ja KarS § 166 näeb hääletussaladuse rikkumise eest ette rahatrahvi kuni 400 eurot või aresti.

Seega e-hääletamise usaldusväärsuse kompromiteerimise hind 700 miljardit eurot ja privaatsuse kompromiteerimise hind 400 eurot pole võrreldavad suurusjärgud. Kuid praegune e-hääletamise süsteem eelistab suuremat privaatsust suuremale usaldusväärsusele. 

Mis on täiesti vale lähenemisviis! Alati on hääletajal ka võimalus hääletada paberil traditsioonilise sedeliga, kui hääletajale on mingil põhjusel absoluutne privaatsus tähtis (kui näiteks tegeliku valiku teadasaamine võiks põhjustada peretüli või tööandja poolt repressioone).

E-hääletuse mõju kasv. Autori tabel

3) Milline oleks usaldusväärne e-hääletamise süsteem?

• Kliendirakendusest serverini RIA-s ei vaja süsteemi arhitektuuris suuri muutusi. Norra eeskujul rakendas Eesti esmakordselt KOV2013 valimistel e-hääle kontrollimise võimaluse mobiiltelefoni kaudu (Norra hiljem loobus e-hääletuste korraldamisest).
• Loobuda tuleb identifikaatori lisamisest hääle krüpteeringusse.
• Vaatlejatele tuleb kättesaadavaks teha RIA serveri logid.
• Seatakse sisse e-hääletamise protsessi ülevaatlik protokollimine. Protokolli kantakse koondandmed olulisematest sündmustest ja statistilistest tulemustest. Esinenud probleemid ja lahendamise tulemused. Protokoll allkirjastatakse ja avalikustatakse.
• Loobutakse Miksija kasutamisest.
• Kogujasse laekunud häältelt eraldatakse digiallkirjad (s.t seosed isikutega). Häälte seosed valimisringkonnaga säilitatakse.
• Hääled dekrüpteeritakse.
• MS Excelis avatakse (ainult) dekrüpteeritud häälte ja valimisringkondade veerud. Need saadetakse MS Exceli Pivot tabelisse (see on võimas ja usaldusväärne tööriist), mis kuvab analüütilised ja summeeritud tulemused ekraanile. Igat summat saab visuaalselt üle kontrollida andmete lehelt. Töötlemisvigade suuremaks usaldusväärsuseks teevad sama protseduuri paralleelselt 3 sõltumatut isikut ja otseülekande võiks teha ka televisioon.
• Kogujasse laekunud häälte faili ja selle avamise võtmed antakse üle säilitamiseks turvalises seifis. Praegu hävitatakse e-häälte fail (tegelikult selle avamise võtmed) 30 päeva jooksul peale valimisi.

4) Ohukohti e-hääletusel, kus vaatlemine ei olnud võimalik.

• Miksija

12.02.2019 kirjeldasin riigi valimisteenistusele "miksija" turvanõrkuse ja tegin ettepaneku miksija kasutamisest loobuda. Juhendid näevad ette, et kogu häälte kogumise ja töötlemise protsess toimib täisautomaatselt ja vaatlejatel on visuaalselt võimalik jälgida vaid automaatnäitajate toimimist

Väljavõte ettepanekust riigi valimisteenistusele.

vastavalt juhenditele ning peale automaatprotsessi lõppemist masina poolt esitatavaid koondtulemusi. Juhul kui vaatleja siiski soovib visuaalselt ka hääletamise tulemuste ekraanile kuvamist, siis tohib seda vaatlejale näidata ainult peale häälte eraldamist digiallkirjadest, lahtikrüpteerimist ja "miksijas" segamist. Miksija on selline programmijupp, mis segab kõik sinna sisestatud hääled ja kuvab need hiljem ekraanile segatult teistsuguses järjekorras. Saamaks kindlust, et tulemus on õige ja segamisel ei tehtud sohki, trükib masin vaatleja jaoks välja tulemuse õigsuse tõendi. Misjärel võib vaatleja hakata miksijast tulnud tulemust ekraanil vaatama. Miksija kasutamine ei anna mõtlevale inimesele mitte mingisugust kindlust. Valimistulemus on masina üle kontrolli omava isiku poolt täies ulatuses manipuleeritav.

• Organiseeritud e-hääletused hooldusasutustes kasutavad ära patsientide sõltuvust administratsioonist.

Riik ei monitoori e-hääletamisel kuritarvituste ohtu haiglates, hooldus- ja kinnipidamisasutustes, milliste juhatajad või juhatajate sõbrad on kandideerimas. Tehniliselt oleks see IP ja MAC kaudu võimalik, aga ei rakendata.

Väljavõte ettepanekust riigi valimisteenistusele

Kui administratsioon pakub patsientidele võimalust hääletada nende asutuste arvutite kaudu, siis ei ole hääletamisvabadus ega -saladus tagatud, patsiendid on nii otse kui kaudselt administratsiooni mõju all. Ainuõige lahendus on vastavalt seadusele kutsuda hooldusasutusse valimiste jaoskonnakomisjonist hääletuskast kohapeale ja sedakaudu võimaldada hääletamine. 

Minu ettepanekule hooldusasutustele teavituskiri saata sain vastuse ja kirja näidise, et teavituskirja juba saadetaksegi. Kuid ettepanekule küsida valimiste jaoskonnakomisjonidelt peale valimisi tagasisidet, kuidas nende piirkonnas toimis hääletamine hooldusasutustes, haiglates ja kinnipidamisastustes, pole reageeritud.

• Kliendirakendus ja RIA server

11.02.2019, olles RK2019 e-hääletuse vaatlejaks, kirjeldasin FB-s RIA serveris asuva turvanõrkuse (edaspidi TN1) tööpõhimõtet. Nädalaga sai see postitus 579 FB-jagamist.

"Niikaua kui mina loen hääli, mida saad sa muuta?"
Thomas Nast'i karikatuur.

TN1 põhineb hääletaja poolt valitud kandidaadi numbrile lisatava ja e-hääle sisse krüpteeritava identifikaatori ideel (nimetagem identifikaatorit edaspidi loendajaks). Loendaja lisatakse süsteemselt ja seda saab hiljem häälte kokkulugemise protsessis kasutada igale häälele soovitud kaalu andmiseks, kui hääled automaatlugemisel mitte loendada, vaid matemaatiliselt häältele lisatud loendajad liita. Kas automaatprotseduur hääled liidab või loendab, pole vaatlejale kehtivatest protseduurireeglitest tulenevalt jälgitav. Kui oleks digiallkirja ümbrikku krüpteeritud ainult hääl, siis oleks turvaline. Kuid loendaja lisamine krüpteeritavale häälele on ette nähtud VVK otsusega 08.10.2018 nr 57. E-hääletamise tehnilisest dokumentatsioonist ei selgu, et seda krüpteeringusse lisatavat loendajat mingil legaalsel moel hiljem kasutatake (mitte ajada segi juhenditest nähtuva juhuarvu genereerimisega QR-koodi tarvis kontrollrakendusele, kuivõrd viimane on kasutatav ainult paiknemise korral väljaspool krüpteeringut). Kuivõrd viidatud VVK otsus loendaja formaati ja kasutamisotstarvet ei spetsifitseeri, siis jääb kasutamine sekkuja (serveri üle kontrolli omaja) otsustada. Isegi kui juhendid spetsifitseerivad, ei ole juhendid õigusaktid (vt Riigikohtu otsus Raamatupidamise Toimkonna juhendite kohta). Neid võib mitte järgida, neid võib muuta. Sekkuja võib kontrollida ka hääletaja valijarakendust. Seega e-hääletus on rünnatav eelkõige seestpoolt. Tõe tooks päevavalgusele ainult VAADELDAVUS, mis on aga puudulik.

Näide. Hääletaja valis kandidaadi nr 1084 (Seeder), millele süsteem lisas loendajaks näiteks 1-RK2019. "1" ees on hääle väärtuse loendaja, sekkujal on võimalus „1“ üle kirjutada „0“ või „361“-ga. Kui seejärel peale digiallkirjastamist hääletaja kontrollib mobiili abil, kas serveris on tema õige valik salvestatud, siis mobiilirakendus leidis õigesti üles QR-koodi abil ainult temale kättesaadava õige hääletamistulemuse. Seejärel dekrüpteeris allkirjaümbrikus oleva faktilise valiku ja kuvas hääletajale tema tehtud valiku „1084“. Kuid hääletajal jääb igavesti teadmata, kas sekkuja võis tema antud hääle väärtuse „1“ olla asendanud hoopis väärtusega näiteks „0“ või “361“. S.t kas häälte automaatsel kokkulugemisel saab hääletaja antud ühe hääle eest saadikukandidaadile liidetud 1, 0 või 361 häält.

Idee kasutamine juba praktikas. Eelkirjeldatud "loendaja" idee leidis juba 3.03.2019 kasutamist häälte kokkulugemisel Narva jaoskonnas nr 7,  loe Põhjarannik 4.03.2019. Ja seda paberhääletuse kontekstis. Valimiskomisjon märkis EKRE kandidaadile Kersti Krachtile tegelikult saadud 8 hääle asemel häälte arvuks tema kandidaadinumbri 743 ja Eesti200 kandidaadile Ahti Puurile tegelikult saadud 10 hääle asemel tema kandidaadinumbri 868. Pettuse avastas linna valimiskomisjon, kuhu jaoskonnad saadavad oma töötulemused vastavalt valimiste korraldusele ülekontrolliks. Pole teada, kas jaoskonnakomisjon võis saada inspiratsiooni minu varem avaldatud idee kirjeldusest.

• Koguja logide salastamine.

Koguja (server RIA-s, kuhu hääled laekuvad) logisid VVK väitel vaatlejal ülekontrollimiseks pole võimalik küsida. Järgnevad paar kolmandate isikute postitust FB-st piltidena. Esimene pilt on utoopia valimisi reaalajas kajastanud (vist Delfi) veebilehest 03.03.2019 kell 21:19, mille järgi reformierakondlane ja eripensionär Laanet on esimestelt 20333 hääletajalt saanud juba 2299 e-häält. Loodame, et ekraanipilt on ehtne ja mitte võltsing, aga nii seda jagatakse FB-s. 

Esinenud tehniliste probleemide ja nende parandamise kohta peaks VVK avaldama reaalajas selgitused. Ja logid avalikustama või vähemalt vaatlejatele tegema kättesaadavaks. 

FB-s ringlev pilt e-hääletuse veebikajastusest 3.03.2019 21:19.

Jagatud kahtlustes FB-s saaks vastuse Koguja logidest.

Veel üks FB-arvamus, millele vastus peitub Koguja logides.

----------------

"Teate, seltsimehed," ütleb Stalin. "Ma pean täiesti ebaoluliseks, kes ja kuidas meil parteis hääletab. Kuid on erakordselt oluline, kes loeb hääled kokku ja kuidas" (Boris Bazhanov "Stalini endise sekretäri mälestused" peatükk 5, Pariis 1980).

Keskmine vanaduspension võiks tõusta 828.27 euroni 2022 aastal

Käesolevas analüüsis vaatame, milline on Eesti vanaduspensioni tõstmisel tehniline piir. Artikkel ilmus Äripäevas 06.11.2018 ja seda refereeris ka Delfi Ärileht 07.11.2018.

Eesti keskmine vanaduspension 2017 aastal oli Rahandusministeeriumi finantsandmete põhjal ise arvutades 393.70 eurot. Ametliku statistikana avaldatud 405.40 eurot on suuruseks koos eripensionidega. 

Vanaduspensionäre oli 2017 aasta algul koos ennetähtaegsete vanaduspensionäridega 306 586 inimest ja neile maksti kokku 1443.8 mln eurot. Eripensionäre oli 4667 inimest.[1] Kuni 2026 aastani jääb vanaduspensionäride arv suurusjärguna püsima, kuivõrd iga-aastaselt tõstetakse vanaduspensionile minemise vanust. 

Kui Eesti kulutaks Euroopa Liidu riikide keskmise protsendi SKP-st vanaduspensionidele, siis Eesti keskmine vanaduspension 2017 aastal oleks olnud 631.19 eurot kuus.

Eesti 2017 SKP oli 23.62 miljardit eurot. Rahandusministeerium kajastas kontol 410000 (vanaduspensionid) 1340.1 mln eurot kulu ja kontol 410010 (ennetähtaegsed vanaduspensionid) 103.8 mln eurot kulu. Seega kokku kulutas Eesti 2017 aastal vanaduspensionideks 6.1% SKP-st.

EUROSTAT uusimad koondandmed on 2014 aasta kohta. Euroopa Liidu riigid kulutasid keskmiselt 9.8% SKP-st vanaduspensionideks[2]. Eesti 2017 aasta SKP-st 9.8% on 2314.8 mln eurot, mis võimaldaks maksta keskmiseks vanaduspensioniks 631.19 eurot kuus.

Kui lisaks tõsta miinimumpalk Saksamaa tasemele, siis oleks Eesti keskmine vanaduspension 2017 aastal olnud 707.61 eurot kuus.

Äripäevas 22.08.2018[3] autor leidis, et alampalk ei ole mitte niivõrd riigi jõukuse näitaja, kuivõrd riiklike nõuete sätestamine tööandjate kvalifikatsioonile. Vaatame, mida tooks kaasa alampalga tõstmine Saksamaa 2017 aasta tasemele (1498 eurot kuus) vanaduspensionidele?

2012 aastal USA teadlased David Cooper ja Douglas Hall, tuginedes Moody’s peaökonomisti Mark Zandi arvutustele – leidsid mõttekoja Economic Policy Institute uurimuses alampalga tõstmisest tekkivaks SKP võimenduskordaja väärtuseks vahemiku 0.53..0.74. S.t et iga alampalga tõstmisse suunatav dollar tekitab SKP tõusu 0.53..0.74 dollarit.[4]

Võttes aluseks Statistikaameti 2014 aruande PA629 töötasugruppide 200-eurosed vahemikud ja korrigeerides vahemikke 2014-2017 keskmise palgatõusu kordajaga 1.22, saame alampalga tõstmisest tekkivaks SKP tõusuks 2166.6 mln eurot. Mis tõstaks Eesti keskmist pensioni Euroopa Liidu keskmise - 9.8% SKP määra juures SKP võimenduskordajat 0.64 rakendades 689.08 eurole kuus. Lisaks arvestades sama võimenduskordajaga juurde keskmise vanaduspensioni tõusust tekkiva SKP tõusu, saame 2017 aasta tingimustele vastavaks keskmiseks vanaduspensioniks 707.61 eurot kuus.

Järgnevate aastate SKP kasvuprognoosile saame aluseks võtta Rahandusministeeriumi 2018 aasta SKP kevadprognoosi. Eesti keskmine vanaduspension tõuseks 2022 aastaks 828.27 euroni kuus.

Aasta	SKP kasvuprognoos	SKP eurodes	Vanaduspension 9.8% SKP-st
2017		26 479 841 415	707,61 €
2018	4,0%	27 539 035 072	735,91 €
2019	3,2%	28 420 284 194	759,46 €
2020	3,0%	29 272 892 720	782,25 €
2021	2,9%	30 121 806 609	804,93 €
2022	2,9%	30 995 339 000	828,27 €

Siiski peab tõdema, et OECD raporti[5] järgi Eestil (andmed Sotsiaalministeeriumilt?) on pikaajaline plaan pensione hoopis vähendada – 2060-ndal aastal kõikide pensioniliikide summaarse  kogukuluni 6.3% SKP-st. Võrdluseks - Soome plaanib 2060-ndaks aastaks tänast taset 12.9% SKP-st, Saksamaa aga suurendamist 12.7% SKP-st tasemeni.

Ettevõtluskeskkonnale on vanaduspensionide suurendamine pigem hea - see tekitab täiendavat maksujõulist nõudlust ja hoiab ametnikud eemal liigsest sekkumisest vanurite toimetuleku juhtimisse.

Kui Eesti jääb aga väikese väärtusega vanaduspensionide eesmärgi juurde, siis võib oodata riigi raha järjest sagenevaid suunamisi ametnike kaudu jagatavateks dotatsioonideks vanadekodudele, sihtotstarbelisteks vanakestele suunatud toetusteks ja –teenusteks ning vanakeste taotluspõhisteks ravihüvitisteks.

---

[1] Statistikaameti aruanne SK110.

[2] https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Social_protection_statistics_-_pension_expenditure_and_pension_beneficiaries

[3] https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/08/22/heldur-valdek-seeder-alampalk-voiks-tousta-kolm-korda

[4] https://www.epi.org/publication/ib341-raising-federal-minimum-wage/

[5] Pensions at a Glance 2017. OECD and G20 Indicators. OECD 2017 (tabel lk 147).