Eesti keskmine
vanaduspension 2017 aastal oli Rahandusministeeriumi finantsandmete põhjal ise
arvutades 393.70 eurot. Ametliku statistikana avaldatud 405.40 eurot on
suuruseks koos eripensionidega.
Vanaduspensionäre
oli 2017 aasta algul koos ennetähtaegsete vanaduspensionäridega 306 586
inimest ja neile maksti kokku 1443.8 mln eurot. Eripensionäre oli 4667 inimest.[1]
Kuni 2026 aastani jääb vanaduspensionäride arv suurusjärguna püsima, kuivõrd
iga-aastaselt tõstetakse vanaduspensionile minemise vanust. Kui Eesti kulutaks Euroopa Liidu riikide keskmise protsendi SKP-st vanaduspensionidele, siis Eesti keskmine vanaduspension 2017 aastal oleks olnud 631.19 eurot kuus.
Eesti 2017 SKP oli
23.62 miljardit eurot. Rahandusministeerium kajastas kontol 410000 (vanaduspensionid)
1340.1 mln eurot kulu ja kontol 410010 (ennetähtaegsed vanaduspensionid) 103.8 mln
eurot kulu. Seega kokku kulutas Eesti 2017 aastal vanaduspensionideks 6.1%
SKP-st.
EUROSTAT uusimad
koondandmed on 2014 aasta kohta. Euroopa Liidu riigid kulutasid keskmiselt 9.8%
SKP-st vanaduspensionideks[2].
Eesti 2017 aasta SKP-st 9.8% on 2314.8 mln eurot, mis võimaldaks maksta
keskmiseks vanaduspensioniks 631.19 eurot kuus.
Kui lisaks tõsta miinimumpalk Saksamaa tasemele, siis oleks Eesti keskmine vanaduspension 2017 aastal olnud 707.61 eurot kuus.
Äripäevas
22.08.2018[3]
autor leidis, et alampalk ei ole mitte niivõrd riigi jõukuse näitaja, kuivõrd
riiklike nõuete sätestamine tööandjate kvalifikatsioonile. Vaatame, mida tooks
kaasa alampalga tõstmine Saksamaa 2017 aasta tasemele (1498 eurot kuus)
vanaduspensionidele?
2012 aastal USA
teadlased David Cooper ja Douglas Hall, tuginedes Moody’s peaökonomisti Mark
Zandi arvutustele – leidsid mõttekoja Economic Policy Institute uurimuses alampalga
tõstmisest tekkivaks SKP võimenduskordaja väärtuseks vahemiku 0.53..0.74. S.t
et iga alampalga tõstmisse suunatav dollar tekitab SKP tõusu 0.53..0.74
dollarit.[4]
Võttes aluseks
Statistikaameti 2014 aruande PA629 töötasugruppide 200-eurosed vahemikud ja
korrigeerides vahemikke 2014-2017 keskmise palgatõusu kordajaga 1.22, saame
alampalga tõstmisest tekkivaks SKP tõusuks 2166.6 mln eurot. Mis tõstaks Eesti
keskmist pensioni Euroopa Liidu keskmise - 9.8% SKP määra juures SKP
võimenduskordajat 0.64 rakendades 689.08 eurole kuus. Lisaks arvestades sama
võimenduskordajaga juurde keskmise vanaduspensioni tõusust tekkiva SKP tõusu,
saame 2017 aasta tingimustele vastavaks keskmiseks vanaduspensioniks 707.61
eurot kuus.
Järgnevate aastate SKP kasvuprognoosile saame aluseks võtta Rahandusministeeriumi 2018 aasta SKP kevadprognoosi. Eesti keskmine vanaduspension tõuseks 2022 aastaks 828.27 euroni kuus.
Aasta
|
SKP kasvuprognoos
|
SKP
eurodes
|
Vanaduspension
9.8% SKP-st
|
2017
|
26 479 841 415
|
707,61 €
|
|
2018
|
4,0%
|
27 539 035 072
|
735,91 €
|
2019
|
3,2%
|
28 420 284 194
|
759,46 €
|
2020
|
3,0%
|
29 272 892 720
|
782,25 €
|
2021
|
2,9%
|
30 121 806 609
|
804,93 €
|
2022
|
2,9%
|
30 995 339 000
|
828,27 €
|
Siiski peab tõdema,
et OECD raporti[5] järgi
Eestil (andmed Sotsiaalministeeriumilt?) on pikaajaline plaan pensione hoopis
vähendada – 2060-ndal aastal kõikide pensioniliikide summaarse kogukuluni 6.3% SKP-st. Võrdluseks - Soome
plaanib 2060-ndaks aastaks tänast taset 12.9% SKP-st, Saksamaa aga suurendamist
12.7% SKP-st tasemeni.
Ettevõtluskeskkonnale on vanaduspensionide suurendamine pigem hea - see tekitab täiendavat maksujõulist nõudlust ja hoiab ametnikud eemal liigsest sekkumisest vanurite toimetuleku juhtimisse.
Kui Eesti jääb aga väikese
väärtusega vanaduspensionide eesmärgi juurde, siis võib oodata riigi raha järjest
sagenevaid suunamisi ametnike kaudu jagatavateks dotatsioonideks
vanadekodudele, sihtotstarbelisteks vanakestele suunatud toetusteks ja –teenusteks
ning vanakeste taotluspõhisteks ravihüvitisteks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar