Euroopa kohus - õpilaste rahvuspõhiselt klassidesse paigutamine on inimõiguste rikkumine

Hariduse eesmärk ei ole õppimine, vaid saamine heaks inimeseks ja võimekamaks - kui oldi õppimist alustades. Nii arvab Google esiletõstetud otsing[1]. Seega ka otsustamised – kui kiiresti ja millises ulatuses peaks toimuma üleminek eestikeelsele põhiharidusele, peaks lähtuma hariduse eesmärgist.

Robbie Lawrence for Education Week

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmekogu massandmete 2018 aasta analüüs[2] väidab, et „vene õppekeeles õppinud valivad eesti õppekeeles põhihariduse omandanutest sagedamini haridustee jätkamiseks kutseõppeasutuse (41% vs 26%)“. Statistika seega näitab, et põhihariduses venekeelse õppevormi lõpetajad omavad edaspidi de facto madalamat konkurentsivõimet.

Põhikooli rahvusepõhiselt õppeklassidesse jagamise suhtes on Euroopa Inimõiguste Kohus teinud huvipakkuva lahendi 2010 aasta kaasuses Oršuš and Others vs Croatia. 15 roma (mustlase) rahvusest endist õpilast nõudsid kohtu kaudu kompensatsiooni määramist selle eest, et nad olid põhikoolis paigutatud tulenevalt nende kehvast Horvaatia keele oskusest ainult romadest koosnevatesse klassidesse. Segregatsioon põhjustas neile emotsionaalse ja psühholoogilise kahju nii enesehinnangule kui ka identiteedile. Nad muutusid vähem konkurentsivõimelisteks. Horvaatia valitsus väitis vastu, et nende endi vanemad olid passiivsed ja ei olnud avaldanud soovi laste segaklassidesse paigutamiseks. Otsusena asjas kohus tuvastas rikkumise ja mõistis Horvaatia riigilt iga endise õpilase kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 4500 eurot.

Eestikeelsele põhiharidusele ülemineku peamiseks takistuseks pole õpilaste õppimisvõime, vaid pigem õpetajate kvalifikatsioon ja koolisüsteemi inertsus, järeldub MEIS raportist. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi valguses peaks koolisüsteem tagama õpilaste konkurentsivõime täiskasvanuks saamisel ja tööturule sisenemisel. Koolisüsteemi takerdumine inertsi või poliitilistes huvides rahvuslike emotsioonidega mängimisse möödunud aastakümnetel ei ole vabanduseks. Täna de facto ei ole eestikeelne põhiharidus endiselt kättesaadav olulisele arvule eestimaalastest. Kui riik on inimese vastu võtnud ja tunnistanud omaks passi või isikutunnistust andes, siis peab ta hoolitsema ka talle riigikeelse põhihariduse tagamise eest, tagamaks teiste kodanikega võrdset konkurentsivõimet tööturul.

Täiendus 19.09.2023:

EL kohtulahend 14.09.2023 Läti keelereformi suhtes HUDOC.

ERR refereering lahendist 19.09.2023 ERR

---

[1] Google answer for “What is the goal of education” on 26.09.2018

[2] Serbak, K. (2018). Mis mõjutab keskhariduseni jõudmist Eestis? Analüüs EHIS andmetel. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.