Robbie Lawrence for Education Week |
Haridus- ja
Teadusministeeriumi andmekogu massandmete 2018 aasta analüüs[2]
väidab, et „vene õppekeeles õppinud valivad eesti õppekeeles põhihariduse
omandanutest sagedamini haridustee jätkamiseks kutseõppeasutuse (41% vs 26%)“.
Statistika seega näitab, et põhihariduses venekeelse õppevormi lõpetajad omavad
edaspidi de facto madalamat
konkurentsivõimet.
Põhikooli
rahvusepõhiselt õppeklassidesse jagamise suhtes on Euroopa Inimõiguste Kohus
teinud huvipakkuva lahendi 2010 aasta kaasuses Oršuš and Others vs Croatia.
15 roma (mustlase) rahvusest endist õpilast nõudsid kohtu kaudu kompensatsiooni
määramist selle eest, et nad olid põhikoolis paigutatud tulenevalt nende
kehvast Horvaatia keele oskusest ainult romadest koosnevatesse klassidesse.
Segregatsioon põhjustas neile emotsionaalse ja psühholoogilise kahju nii
enesehinnangule kui ka identiteedile. Nad muutusid vähem
konkurentsivõimelisteks. Horvaatia valitsus väitis vastu, et nende endi vanemad
olid passiivsed ja ei olnud avaldanud soovi laste segaklassidesse
paigutamiseks. Otsusena asjas kohus tuvastas rikkumise ja mõistis Horvaatia
riigilt iga endise õpilase kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 4500 eurot.
Eestikeelsele
põhiharidusele ülemineku peamiseks takistuseks pole õpilaste õppimisvõime,
vaid pigem õpetajate kvalifikatsioon ja koolisüsteemi inertsus, järeldub MEIS raportist.
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi valguses peaks koolisüsteem tagama õpilaste
konkurentsivõime täiskasvanuks saamisel ja tööturule sisenemisel. Koolisüsteemi
takerdumine inertsi või poliitilistes huvides rahvuslike emotsioonidega
mängimisse möödunud aastakümnetel ei ole vabanduseks. Täna de facto ei ole eestikeelne põhiharidus endiselt kättesaadav
olulisele arvule eestimaalastest. Kui riik on inimese vastu võtnud ja
tunnistanud omaks passi või isikutunnistust andes, siis peab ta hoolitsema ka
talle riigikeelse põhihariduse tagamise eest, tagamaks teiste kodanikega
võrdset konkurentsivõimet tööturul.
Täiendus 19.09.2023:
EL kohtulahend 14.09.2023 Läti keelereformi suhtes HUDOC.
ERR refereering lahendist 19.09.2023 ERR
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar