Heldur-Valdek Seeder: usa lahkumine afganistanist

NSVL tungib Afganistani

1978 võttis Afganistanis riigipöördega võimu marksistlik-leninlik rühmitus, kus aga kaks juhti - Idi Amin ja Babrak Karmal - omavahel rivaalitsesid. Mis viis rühmituse jagunemiseni kaheks. Presidendi ametikoha sai omale Amin. Moskvasse jõudsid jutud, et Amin võib pöörduda ära hoopis USA mõjusfääri. Moskva arvates vajas olukord kohest sekkumist. 24.12.1979 hõivasid salaja Kabuli presidendipaleesse afgaani vormides imbunud NSVL Alfa-eriüksuslased presidendipalee, tapsid selle kaitsjad ja Amini ning panid 'troonile' Moskvas ustavaks hinnatud Karmali. Moskva aastakümneid viljeletud tüüpstsenaariumi järgi pöördus Karmal seejärel NSVL poole palvega saata appi väed. Oli alanud Afganistani sõda.

Kuid marksist-leninist Karmal ei suutnud saavutada kontrolli Afganistani üle, järjest rohkem pidid sõjategevusse sekkuma riiki tema toetamiseks sisse viidud NSVL väed. Karmal ja Nõukogude okupatsiooniväed kontrollisid olukorda küll linnades, kuid maapiirkondades kohtasid järjest rohkemat ja sageli järjest islamikesksemaks radikaliseeruvat vastupanu. Ja maapiirkondades elab 3/4 rahvastikust. NSVL püüdis end kehtestada maapiirkondade masspommitamise ja küüditamistega. Selle tulemusena oli 1982 aastaks tollasest 13.41 miljonist riigi elanikust [1] 2.8 miljonit põgenenud Pakistani ja 1.5 miljonit Iraani. Kokku tekkis NSVL sõjategevusest ca 6 miljonit põgenikku.

Afgaani tüdruk National Geographicu esikaanel

Juunis 1985 ilmus afgaani pagulasneiu pilt ajakirja National Geographicu esikaanel. Kaanepilt levis kiiresti üle terve maailma. See sai läbi aegade kõige levinumaks NG kaanepildiks. Afgaani põgenikust pildil sai aga maailma tuntuim pagulane - pagulase sümbol. Afganistanis endas hakati tüdrukut kutsuma ka 'Afgaani Mona Lisa'.

Tüdruku isik jäi aga saladuseks, ta jäi nimetuks 'afgaani tüdrukuks', keda NG fotograaf Steve McCurry oli pildistanud Pakistanis Peshewaris põgenikelaagris 1984. Alles 2002 aastal suutis Steve McCurry Pakistani ajakirjanike abiga sama tüdruku Afganistani-Pakistani piiri lähedalt uuesti üles leida [3]. Tüdruku nimeks selgus Sharbat Gula. Isikusamasuse kontrollisid FBI analüütikud [4]. Afgaani tüdrukul endal polnud seni aga aimugi, et ta on maailmakuulus tundmatu kaanetüdruk.

NSVL langemine ja USA sõjakuulutus Afganistanile

1986 vahetas Karmali riigijuhi kohalt välja Najibullah. 1989 aastal lahkusid viimased NSVL sõdurid Afganistanist, kaks ja pool aastat hiljem lakkas NSVL eksisteerimast. 1992 aprillis ründasid mässulised pealinna Kabuli ja kukutasid viimase kommunistliku 'presidendi' Najibullah.

Sõda oli aga riiki maha jätnud tohutu segaduse, hõimupealike rivaalitsemise, tohutud relvakogused, ligi 6 miljonit pagulast - mis kõik tuli kasuks kindla käega riiki juhtida soovivale islamistlikule Talibanile. Viimane haaras oma kontrolli alla järjest suuremaid maa-alasid ja oli lõplikku võitu saavutamas - kui toimus 11 septembri 2001 terrorirünnak USA vastu - mis kõik muutis.

9/11 terrorirünnakute peaorganiseerijaks oli Osama bin Laden, kes NSVL-vastase sõja kangelasena varjas end Afganistanis. Rahvusvahelise õiguse ja praktika kohaselt see riik, kelle territooriumilt on pandud toime rünnak teise riigi vastu - kohustatud ründajad vastutusele võtma või välja andma. Kui riik seda ei tee, siis teda loetakse ise ründaja territooriumiks. Afganistanis oli Taliban (tõlkes 'Õpilased') väidetavalt olnud vastu bin Ladeni kavatsusele USA-d rünnata, kuid ei suutnud-tahtnud ka bin Ladeni rünnakuid takistada.

Üheksa päeva peale terrorirünnakuid (20.09.2001) esitas USA president Bush Afganistani valitsevale Talibanile ultimaatumi bin Ladeni ja al Qaeda teiste juhtide väljaandmiseks 'või jagate nende saatust' ähvardusel. Taliban algul eitas al Qaeda kohalolekut ja hiljem keeldus väljaandmistest. 7.10.2001 alustasid USA ja GB sõjategevust Talibani vastu koostöös Afganistani mõõdukate hõimupealike Põhja-Alliansiga. Novembri keskpaigaks oli enamus riigist ja pealinn Kabul Talibanilt ära võetud. 6.12.2001 langes Talibani viimane suurem tugipunkt Kandahar ja al Qaeda järelejäänud liidrid pidid riigist põgenema. Sõda oli lõppenud USA võiduga, kuid uus võim püsis ainult USA vägede kohalviibimisel. 17.04.2002 USA president Bush kuulutas välja Afganistani 'Marshalli plaani', mille järgi eraldati enam kui 38 miljardit USD humanitaareesmärkidel ja kohalike julgeolekujõudude väljaõpetamiseks [5]. Kuid USA fookus oli juba Afganistanilt ära liikumas Iraagile.

Osama bin Ladeni tapmine ja Afganistani võimude võõrandumine

1-2.05.2011 ründasid USA Navy SEAL Team Six eriüksuslased sügaval Pakistani territooriumil selle pealinna Islamabadi kõrval asuva Abbottabadi linna sõjaväebaasi ääres hoonet, kus luureinfo järgi redutas bin Laden [6].

1.05.2011 13:25 (Eastern Daylight Time) USA president Obama annab nõusoleku operatsioon "Neptuni oda" alustada.

1.05.2011 13:51 kaks Stealth Black Hawk helikopterit tõusevad Afganistanis õhku 25 sõjaväelasega.

1.05.2011 15:30 helikopterid maanduvad Abbottabadi hoonel, üks helikopter hävineb ilma ohvriteta.

1.05.2011 15:39 bin Laden on maha lastud, hukkunud on ka tema poeg ja veel 3 hoone elanikku.

1.05.2011 15:53 President Obamale antakse esialgne info, et bin Laden on tabatud ja tapetud.

1.05.2011 16:10 Avariiline helikopter on hävitatud ja lahkutakse allesjäänud helikopteriga.

1.05.2011 17:53 Helikopter sõjaväelaste, bin Ladeni surnukeha ja läbiotsimisel äravõetud asjadega maandub Afganistanis.

1.05.2011 23:35 President Obama teatab avalikkusele bin Ladeni tabamisest.

2.05.2011 12:59 bin Ladeni surnukeha maetakse teadmata kohas merre kooskõlas islamitraditsioonidega.

Seega rahvusvahelise õiguse mõttes sai 2.05.2011, peale bin Ladeni tapmist, läbi USA Afganistani-sõjakäigu õigustatud põhjendused 9/11 terrorirünnakutest lähtuvalt. Kuid USA jäi endiselt Afganistani, kuivõrd oli selge - lahkudes naaseks Taliban võimule. Ja nii möödus veel teinegi aastakümme.

Kuid juba aasta-paar tagasi ilmus ka eesti perioodikas uudisenupukesi, et üks või teine kõrge A ametnik süüdistab USA-d tegemistes või tegematajätmistes. Sai tajuda, et suhted on üsna jahedad. Ühistest patrullidest kohalikega oli loobutud, ka heitis A liitlastele ette sõjaliste operatsioonide info edastamata jätmist.

USA sõjakäik oli pikaks veninud, kohalikud ülemused ebausaldusväärsed või korrumpeerunud. A-s puuduvad USA-l olulised huvid, pigem kaitsti seal (peale bin Ladeni tapmist) Venemaa geopoliitilisi huve... Olukord vajas muutmist.

USA (Trumpi administratsioon) allkirjastas 29.02.2020 Dohas Qataris Talibaniga kokkuleppe [7], mille järgi kõik USA väed viiakse välja hiljemalt 31.05.2021. Kokkulepe ei näinud ette tulevast A valitsemisviisi ega seadnud garantiisid olemasoleva valitsuse püsimajäämiseks. Kokkulepe nägi ette ka 5000 vangis oleva Talibani võitleja vabastamist. A viimane president Ashraf Ghani protestis selle - et pole USA õigustes kokku leppida A vanglatest vabastamise üle... 10.03.2020 Ghani käsib vanglatest vabastada 1500 Talibani võitlejat [8]. 3.09.2020 Ghani käsib vabastada viimased kokkuleppega ette nähtud Talibani võitlejad.

14.04.2021 teatas uus USA president Biden uueks vägede lahkumise lõplikuks tähtajaks 11.09.2021 (sümboolne täpselt 20 aastat 9/11 terrorirünnakutest). 8.07.2021 president Biden teatas uueks lõpliku lahkumise tähtajaks 31.08.2021 ja avaldas vastupidiselt USA julgeolekujõudude seisukohale arvamust, et USA lahkumisel ei pruugi A valitsuse kokkukukkumine olla vältimatu [8]. 15.08.2021 Talibani võitlejad sisenevad Kabuli. A president Ghani põgeneb riigist. USA jätkab vastavalt kokkuleppele Talibaniga vägede ja USA-d aidanud tsiviilisikute evakueerimist kuni 31.08.2021.

Afgaani tüdruk deporteeritakse Pakistanist

9.11.2016 teatab ElMostrador [3] afgaani tüdruku deporteerimisest Pakistanist: "Peale kolme aastakümmet Pakistanis, Gula koos oma nelja lapsega ületas Afganistani piiri kolmapäeval, olles deporteeritud Pakistani ametivõimude poolt nagu rohkem kui pool miljonit teist afgaani pagulast käesoleval aastal".

Gula kuritegu Pakistanis seisnes ebaseaduslikus isikutunnistuse hankimises endale ja oma kahele lapsele ning hankimiseks kolmele ametnikule altkäemaksu andmises. Tema potentsiaalne karistus oli kuni 14 aastat vanglas ja kuni $5000 trahvi [9]. Kuid islamikohus määras 15 päeva vanglas ja deporteerimise. ElMostrador märgib [3], et ainult umbkaudu pooled 2.5 miljonist praegu (2016) Pakistanis viibivast afgaani pagulasest on seaduslike dokumentidega.

Foto El Mostrador: Sharbat Gula 2016

Valitsus kingib Afgaani tüdrukule maja ja eripensioni ('stipendiumi')

See maja (3000 ruutjala suurune pealinnas Kabulis - HVS) on kingitus Afgaani valitsuselt Sharbat Gulale, praegu 45, koos ümmargustel $700 igakuise stipendiumiga elamis- ja meditsiinikulude katteks - refereerib National Geographic 12/2017 A Kommunikatsiooniministeeriumi kõneisikut Najeeb Nangual'i [9].

Gula abikaasa vennapoeg Gul selgitab, et nad on ettevaatlikud inimeste sisselaskmisega oma tuppa. See tähelepanu, mida Gula on saanud peale tema tuvastamist 'afgaani tüdrukuna' 2002 aastal, tekitab neile riskiohu konservatiividelt - kellede uskumuse järgi naised ei peaks saama meedia tähelepanu [9].

'Afgaani tüdruku' fotograaf Steve McCurry [9]

Mis hakkab toimuma peale 31.08.2021 (USA vägede lahkumist)?

Kes teab, aga midagi saab siiski ette näha...

USA ja Taliban hakkavad saama omavahel üllatavalt hästi läbi.
Naistele rakendatakse täiel määral konservatiivset islamiõigust.
Venemaa hakkab tundma ohtu oma lõunapiiril.
USA vabaneb sõjapidamise kohustusest piirkonnas, kus tal tegelikke huve pole.
Afganistani oopiumitoodang ujutab üle niigi alkoholismiga hädas oleva Venemaa (viimasel viiel aastal on Afganistan andnud ligi 84% maailma oopiumitoodangust [10]).

Kuid ikka see küsimus - kes ikka võitis ja kes kaotas USA sõja Afganistanis?

Küsime vastu, kas Julius Caesari konflikti Sitsiilia mereröövlitega võitis esimene või teine? Kui Julius Caesar 75 aastal E.Kr kaaperdati piraatide poolt, siis ta pakkus piraatidele enda vabastamise eest hüvitist. Piraadid küsisid 20 ühikut. Caesar puhkes naerma ja tõstis määra vabatahtlikult 50-le. Kuid ühtlasi lubas ta piraadid risti lüüa, kui vabaneb. Vabanemisel ta tõepoolest mehitas kiiresti mõned laevad, tabas piraadid ja nagu lubatud, lasi nad risti lüüa. Kuid enne (ega ilmselt ka pärast) roomlased ei saatnud oma laevu Sitsiilia piraatide vastu - sest need piraadid müüsid ühtlasi Rooma senaatoritele orje - ja senaatorid vajasid orje tööde ärategemiseks Itaalias [11].

Nii oli ka USA sõjakäik Afganistani ainult vastuaktsioon 9/11 rünnakutele ja Afganistanist eemaldumine kergendusohe USA-le endale.