Autoriteedid on pikemat aega sugereerinud, et kohalike omavalitsuste (KOV) ja seeläbi presidendivalimistel on vene kodanikel valimisõigus ainult seetõttu, et Eesti põhiseadus nõuab nii...
Veelgi enam, põhiseadus lausa nõuab et AINULT Eesti kodanikud saaksid osaleda KOV valimistel. Panin artikli kirja ja saatsin 20.03.2024 Delfi/Päevaleht avaldamiseks. 31.03.2024 sain viisaka vastuse: "Paraku ta siiski ei mahu meile". 29.03.2024 saatsin ERR-ile, teades ette et ERR-ist ei tule isegi vastust. Nii on. Ajakirjandus peab oma suursponsoreid teenima.
17.01.2024 oli peaminister selgitanud, et hääleõiguse muutmiseks KOV valimistel on põhiseaduse muutmine vältimatu (TV3 artikkel).
Veel 19.03.2024 ehk päev enne minu artiklit viitasid valitsusjuristid takistusena põhiseadusele (ERR/Impulss).
Artikkel, mis peameediasse ei mahtunud:
Mittekodanike valimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel: Põhiseaduse rikkumine?
Arutelukoht hääleõiguse üle
Agressorriikide kodanike
valimisõiguse teema aktualiseerus Eestis seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas.
Kas need, kes on vandunud truudust Vene impeeriumile ning ei ole sellest
vandest vabastatud, peaksid saama valida Eesti kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogusid
ja sedakaudu Vabariigi Presidendi valijamehi?
Kui Putini Eesti alalisest elanikust sõjaväelane teostab Ukrainas agressiooni, siis saab ta samal ajal hääletada Eesti KOV ja seeläbi Vabariigi Presidendi valijameeste valimistel (e-hääletuse kaudu...).
Kui Putin peaks alustama agressiooni ka Eesti vastu, siis eesti alalisest elanikust Vene sõjaväekohustuslane valib samal ajal endiselt oma vastase, s.t Eesti riigikaitse kõrgeima juhi valijamehi. See ei ole normaalne, see ei ole põhiseaduse mõte.
KOVVS kollisioon põhiseadusega
oli iseseisvuse taastamisel aktsepteeritav, aga enam mitte
Näiteks 1992 septembris elas
Narva linnas 7000 Eesti kodanikku, 1300 Vene kodanikku ja 80 000 kodakondsuseta
isikut. KOVVS oli pragmaatiline kompromiss.
Kollisioonis põhiseadusega
olukorra kestmine oleks olnud õigustatud ehk dekaadi peale iseseisvuse
taastamist, aga hiljem oleks tulnud KOVSS viia kooskõlla PS III peatükiga.
Sellelaadseid pragmaatilisi
näiteid kollisioonide tekitamisest kui üleminekuaja paratamatusest on rohkem.
Näiteks 1992 põhiseadusega ühtpidi kehtestati topeltkodakondsuse keeld ja
teisalt taastati sünnijärgne kodakondsus enam kui 100 000-le välismaal elavale
Eesti emigrandile – millised enamasti juba omasid mõnda
välisriigi kodakondsust.
KOVVS laiendab valimisõiguse
välismaalastele, kes nii satuvad valima Eesti Vabariigi Presidenti
Kohaliku omavalitsuse volikogu
valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 2 laiendab valimisõiguse aga ka pikaajalise
elamisloa ja alalise elamisõigusega isikutele, sõltumata tema kodakondsusest.
PS III peatükk „RAHVAS“ kehtis
juba 1938 aasta põhiseaduses, V peatükk lisab valimiskogud
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)
kolmandas peatükis „RAHVAS” sätestatakse selgelt kõrgeima võimu kandja Eesti
Vabariigis:
- Paragrahv 56: „Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“ Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu.
- Paragrahv 57: „Hääleõiguslik on Eesti kodanik".
- Paragrahv 79 sätestab, et kui Riigikogu pole kolmes voorus Vabariigi Presidenti ära valinud, siis liigub valmisõigus valimiskogudele. Valimiskogudes on riigikogulased ja igast omavalitsusest üks esindaja, nemad valivadki Vabariigi Presidendi.
· Vabariigi President on riigipea ja riigikaitse
kõrgeim juht – kui tema või tema valijamehe valija pole piiratud PS § 57 sätestatuga, siis kes on kõrgeima riigivõimu mittelegitiimseks kaasteostajaks Eestis?
Lahenduse otsing
Vastuolu kaotamiseks
põhiseadusega tuleks Riigikogul muuta KOVVS nii, et hääletada saavad ainult
Eesti kodanikud.
Põhiseadust ennast ei ole vaja
muuta. Isegi ei saa muuta, sest puhtalt normitehniliselt oleks ebakohane lisada
põhiseadusesse välistavaid klausleid – põhiseadus loetleb õiguste andmisi, mitte
välistamisi.
KOVVS muutmist põhiseadusega
kollisiooni kaotamiseks peaks algatama Valitsus või Riigikogu. Muidugi saaks vastuolu tuvastada ka õiguskantsler ja kohus, kuid Justiitsministeerium kui õiguspoliitika täitevvõim ja Riigikogu kui seadusandja on otsesed õiguskorra eest riigis vastutajad.
Tulevikuperspektiiv
Juhul kui soovitakse kaasata mittekodanikest elanikke kohalike võimuorganite valimistesse, siis saaks lisada põhiseadusesse valimisõigus kodakondsuseta isikutele.
Samuti saab põhiseaduses sätestada võimaluse sõlmida riikidevahelisi lepinguid hääleõiguseks kohelikel valimistel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar