Mittekodanike valimisõigus KOV valimistel: Põhiseaduse rikkumine?

Autoriteedid on pikemat aega sugereerinud, et kohalike omavalitsuste (KOV) ja seeläbi presidendivalimistel on vene kodanikel valimisõigus ainult seetõttu, et Eesti põhiseadus nõuab nii... 

Peaminister Kallas jutlustamas.

Foto: Matti Kämära

Otsustasin õigusteaduste magistrina teemat analüüsida ja tulemus oli, et põhiseaduse ei anna mittekodanikele Eestis valimisõigust. Väide sellisest sõltuvusest on olnud eksitav.

Veelgi enam, põhiseadus lausa nõuab et AINULT Eesti kodanikud saaksid osaleda KOV valimistel. Panin artikli kirja ja saatsin 20.03.2024 Delfi/Päevaleht avaldamiseks. 31.03.2024 sain viisaka vastuse: "Paraku ta siiski ei mahu meile". 29.03.2024 saatsin ERR-ile, teades ette et ERR-ist ei tule isegi vastust. Nii on. Ajakirjandus peab oma suursponsoreid teenima.

17.01.2024 oli peaminister selgitanud, et hääleõiguse muutmiseks KOV valimistel on põhiseaduse muutmine vältimatu (TV3 artikkel). 

Veel 19.03.2024 ehk päev enne minu artiklit viitasid valitsusjuristid takistusena põhiseadusele (ERR/Impulss). 

Kuidas on aga mittekodanike valimisõigusega teistes riikides? Venemaal, mille kodanikele Eesti massilist valimisõigust pakub - ei saa mittekodanikud (seega ka seal elavad eestlased) KOV valimistel valida. 

Samamoodi nagu Venemaal ei saa mittekodanikud valida Lätis, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, USA-s... Saavad valida Soomes, Rootsis ja Eestis. Seega rahvusvaheline praktika siin midagi ei dikteeri ja iga riik lähtub enda kaalutlustest.

Artikkel, mis peameediasse ei mahtunud:

Mittekodanike valimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel: Põhiseaduse rikkumine?

Arutelukoht hääleõiguse üle

Agressorriikide kodanike valimisõiguse teema aktualiseerus Eestis seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Kas need, kes on vandunud truudust Vene impeeriumile ning ei ole sellest vandest vabastatud, peaksid saama valida Eesti kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogusid ja sedakaudu Vabariigi Presidendi valijamehi?

Kui Putini Eesti alalisest elanikust sõjaväelane teostab Ukrainas agressiooni, siis saab ta samal ajal hääletada Eesti KOV ja seeläbi Vabariigi Presidendi valijameeste valimistel (e-hääletuse kaudu...). 

Kui Putin peaks alustama agressiooni ka Eesti vastu, siis eesti alalisest elanikust Vene sõjaväekohustuslane valib samal ajal endiselt oma vastase, s.t Eesti riigikaitse kõrgeima juhi valijamehi. See ei ole normaalne, see ei ole põhiseaduse mõte.

KOVVS kollisioon põhiseadusega oli iseseisvuse taastamisel aktsepteeritav, aga enam mitte

Näiteks 1992 septembris elas Narva linnas 7000 Eesti kodanikku, 1300 Vene kodanikku ja 80 000 kodakondsuseta isikut. KOVVS oli pragmaatiline kompromiss.

Kollisioonis põhiseadusega olukorra kestmine oleks olnud õigustatud ehk dekaadi peale iseseisvuse taastamist, aga hiljem oleks tulnud KOVSS viia kooskõlla PS III peatükiga.

Sellelaadseid pragmaatilisi näiteid kollisioonide tekitamisest kui üleminekuaja paratamatusest on rohkem. Näiteks 1992 põhiseadusega ühtpidi kehtestati topeltkodakondsuse keeld ja teisalt taastati sünnijärgne kodakondsus enam kui 100 000-le välismaal elavale Eesti emigrandile – millised enamasti juba omasid mõnda välisriigi kodakondsust.

KOVVS laiendab valimisõiguse välismaalastele, kes nii satuvad valima Eesti Vabariigi Presidenti

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 2 laiendab valimisõiguse aga ka pikaajalise elamisloa ja alalise elamisõigusega isikutele, sõltumata tema kodakondsusest.

PS III peatükk „RAHVAS“ kehtis juba 1938 aasta põhiseaduses, V peatükk lisab valimiskogud

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kolmandas peatükis „RAHVAS” sätestatakse selgelt kõrgeima võimu kandja Eesti Vabariigis:

•  Paragrahv 56: „Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“ Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu.
•  Paragrahv 57: „Hääleõiguslik on Eesti kodanik".
•  Paragrahv 79 sätestab, et kui Riigikogu pole kolmes voorus Vabariigi Presidenti ära valinud, siis liigub valmisõigus valimiskogudele. Valimiskogudes on riigikogulased ja igast omavalitsusest üks esindaja, nemad valivadki Vabariigi Presidendi.

·   Vabariigi President on riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht – kui tema või tema valijamehe valija pole piiratud PS § 57 sätestatuga, siis kes on kõrgeima riigivõimu mittelegitiimseks kaasteostajaks Eestis?

Lahenduse otsing

Vastuolu kaotamiseks põhiseadusega tuleks Riigikogul muuta KOVVS nii, et hääletada saavad ainult Eesti kodanikud.

Põhiseadust ennast ei ole vaja muuta. Isegi ei saa muuta, sest puhtalt normitehniliselt oleks ebakohane lisada põhiseadusesse välistavaid klausleid – põhiseadus loetleb õiguste andmisi, mitte välistamisi.

Tulevikuperspektiiv

Juhul kui soovitakse kaasata mittekodanikest elanikke kohalike võimuorganite valimistesse, siis saaks lisada põhiseadusesse valimisõigus kodakondsuseta isikutele. 

Samuti saab põhiseaduses sätestada võimaluse sõlmida riikidevahelisi lepinguid hääleõiguseks kohelikel valimistel.

Lisa / diskussioon

Nagu igal õiguslikul teemal, võib ka käesolevas üritada tõstatada palju aga'sid. Kuid kõigile neile on selgitused.

- Küsida, et vene kodanikud ei vali presidenti otse vaid volikogudesse valitavate saadikute kaudu, siis on vastuseks et ka kaudne valimine on valimine. Ka USA-s ei valita presidenti otse, vaid kodanike poolt valijameeste kaudu.

- Kui küsida, et PS § 56 sätestab rahva poolt võimu teostamise Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu, järelikult presidendi valimisi ei pea teostama põhiseaduse järgi "rahvas". Ka selline on ekslik tõlgendus. Selle PS sätte eesmärgiks on rõhutada Riigikogu ja rahvahääletuste ERILIST rolli riigivõimu teostamisel, kuid see ei anna allpool asuvatele regulatsioonidele õigust ignoreerida "rahva" ainuõigust kõrgeima riigivõimu kandjana. Faktiliselt teostab "rahvas" kõrgeimat riigivõimu ka Europarlamendi valimistel, jne. Ja see, et KOVVS-ile kui alamale õigusaktile on külge sünnitatud initsiatiiv anda hääleõigus välismaalastele, ei ole põhiseaduse süü ega ole puutumuses põhiseadusega. See on KOVVS enda viga ja kollisioon põhiseadusega.

- Lõpetuseks võib lugeda PS kommenteeritud väljaannet 2020, mida seal mõistetakse "rahvas" all, lk 613: 

§ 57 lg-s 1 on üldnormiga määratletud hääleõiguslikud isikud. Asjaolu, et nimetatud norm on sõnastatud piirava iseloomuga, andes hääleõiguse vaid Eesti kodanikule, ei tähenda siiski, et selline piirang tuleneks otseselt siit. Kodakondsuse nõue tuleneb rahva mõistest, seega riigivõimu teostamise suhtes §-st 56. Kodakondsus, mis on oma olemuselt mõistetav mitmeti (ühelt poolt õigussuhete kompleks, mis seob isikut ja riiki, teiselt poolt kogum õigusi, mis isikul on; vt § 8 komm-d), sisaldab juba oma olemuselt poliitilisi põhiõigusi (poliitilises elus osalemise ja sellega seonduvad õigused) ning välistab printsiibina nende õiguste olemasolu mittekodanikel. Seetõttu, kui soovida lubada teatud poliitilisi õigusi ka mittekodanikele, tuleks seda PS-s väljendada. Hääleõigust ei oma ka § 8 lg-tes 2 ja 3 nimetatud kodakondsuseta (nt välismaal sündinud ning sünnikohajärgselt selle riigi kodakondsuse omandanud ja Eesti kodakondsust mitte taotlenud) isikud, sest neil ei ole kodakondsust, vaid üksnes õigus selle taastamisele. Seega puuduvad neil nõutavad õigussuhted riigiga poliitiliste õiguste suhtes, sealhulgas hääleõigus. Erandiks on Euroopa Parlamendi valimised, kus nii hääletamis- kui ka kandideerimisõiguse puhul on EL õigusega ette nähtud erisused EL kodanike hääleõiguse osas (ELTL art 20; EL põhiõiguste harta art 39).