1) "Pagulased". Peame küsima, kellele on (pseudo)pagulaste illegaalsele massimmigratsioonile tee avamine Euroopasse kasulik?
- Ilmselt kõikidele strateegilistele rivaalidele s.h Venemaale
- Ehk ka Iisraelile (et meelestada Euroopa araabia ja islami vastaselt)
- Siseriiklikele eripensionäridele (et viia tähelepanu siseriiklikelt probleemidelt ja tegevusetusest seakatkuga toimetulemises ära)
- Inimkaubitsejatele (ühe "pagulase" importimine toob väidetavalt tulu umbes 3000 USD)
- Palgatõusude allasurumist soovijatele (saab odavat tööjõudu piiramatult sisse vedada ja riikide majandus minevikku tagasi paisata)
- Ka osale"pagulastele" endile (saab paariks aastaks Euroopasse muretule elule seiklema ja kui hästi läheb, ka tasuta naise pealekauba). Kui ei lähe hästi, saadetakse peale paari aastat prii küüdiga kodumaale tagasi. Midagi pole niimoodi mõeldes pagulast mängides kaotada.
Rahvas on valitsejate korraldatud tsirkuses ka naljasoont leidmas. SIIN muusikavideo "Võõravere traktorijaam" nägemusest, kuidas Eestis "pagulased" harivad põldu jaanipäeval aastal 2016.
Rahvusvaheliste reeglite kohaselt ei tohiks Lähis-Ida ja Aafrika põgenikud mitte ühegi valemi järgi Euroopasse jõuda. Assüüli ei anta ju mitte tavalise tagakiusamise või probleemide tõttu koduriigis, isegi poliitilise korruptsiooni ohvritele mitte. Assüüli antakse vaid riigi valitsuse toetatud poliitilise, rassilise, rahvusliku või usulise tagakiusamise korral, kui selline tagakiusamine on dokumentaalselt tõestatud ja assüülitaotleja elu endiselt ohus (!). Ja ka siis peab assüüli andma kõige esimene riik, kuhu põgenik piiri taga jõuab ja kus tema elu enam ohus ei ole. Seega näiteks Süüria põgenikud saaks (ilma inimkaubitsejate sekkumiseta) rahvusvaheliste reeglite kohaselt jõuda vaid Süüriat vahetult ümbritsevatesse riikidesse (Türgi, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Saudi Araabia) ja mitte kuidagi Euroopasse. Uuendatav ISIS territooriumiga maakaart 25.08.2015 http://isis.liveuamap.com/:
Aasta 1995. Alexanderiga Los Angelese immigratsioonikontoris läbi WC silti kandva lukustatud topeltuste WC sildi taga asuvas ametiruumis. Immigratsioonikontori ametnikes mingi kõhn ja piinatud välimus. Ehk nemad olidki kunagised assüüli saanud pagulased ise. Kui erinev meie välislähetusi pidi sõitvatele lapsenäo ja pehme tagumikuga toa-ametnikele. Euroopa Liidu lapsametnikud - reisides ja omandades kogemusi lektoritelt konverentsidel ja omamata kogemusi iseenda assüülist - ei ole võrdväärsed partnerid L.A. immigratsioonikontori elu näinud ametnikele. Ühed suudavad assüülitaotlejatega ühte keelt rääkida, teised kuulavad ammulisui ja kuuletuvad nii õigele kui valele (või "hüppavad pähe" mõlemale). Esimestele ei saa "pagulane" end assüülitaotlejana "maha müüa" ega "pähe määrida". Seega - inimkaubanduse ja ebaseadusliku immigratsiooni tõkestamiseks peab Euroopa Liidu (ja Eesti) ametnikkond arenema.
Rahvusvaheliste reeglite kohaselt saadetakse ebaseaduslikud immigrandid tagasi selle riigi piirile, mille kaudu nad sisenesid.
2) Tõelised assüülitaotlejad. Need on need, kes ei tule Euroopasse "pagulasi" täistuubitud inimkaubitsejate laevadel. Nemad liiguvad üksi või kitsas ringis ja omapäi. Vahel ehk põgenevad nii nagu seda tehti filmis "Helisev Muusika". Neil on nende valitsuse seisukohtadega mittenõustuvad seisukohad, nad esinevad ja võtavad sõna. Neil on väärtused. Nad on poliitilised tegelased, nad võivad olla tagakiusatud. Nemad ei ole tursked täies elujõus mehed - õnneotsijad. Neid on üksikuid. Nemad on need, kellele rahvusvaheliste nõuete kohta tegelikult laieneb assüüli saamise õigus. Näiteid: Dalai Lama, Nyima. Foto https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1037175566306814&set=a.1037175262973511.1073742166.100000431428061&type=1&theater (Tiibeti põgenik Nyima):
3) Laenude ja immigrantide võtmine ei tohi olla kohustus. Juba kümmekond aastat tagasi tabasid mitmed madala moraaliga tippjuhtidest ametnikud ära, et alluvusse tööle tuleb võtta, välislähetusi anda, eripensione määrata ja edutada vaid endast sõltuvaid inimesi. Neid, kes on isiklikus toiduahelas ja isiklikult ustavad, või kellel on suured laenud või kellede kohta teatakse komprat. Ülejäänud töötajaid pole vaja! Jah, kuid selliste tippjuhtideks pugenud ametnikega riik kaugele ei jõua. Kes vaatavad vihkava pilguga inimesi, kes keelduvad endale laene ja ebaseaduslikke immigrante võtmast.
4) Kuidas rahvast meedias hurjutada. Kui inimestele oleks tutvustatud tegelikke assüülis olevaid inimesi nagu Nyima ja räägitud nende eluloost ja assüülis olemise põhjustest, siis vaevalt küll keegi oleks olnud vastu tegelikele põgenikele assüüli andmisele (vastupidi, oleks toetatud). Kuid kellegi huvides (vt ka punkt 1) on olnud näidata rahvast rumala ja rassistlikuna, mistõttu rahvale ei tutvustatud ega räägitud üksikutest tegelikest assüülitaotlejatest, vaid käidi välja terve armaada Euroopa Liitu tungivaid täisjõus meestest majandus- ja olmeimmigrante. Ja saavutatigi see mida oli taotletud - "pagulaste" teema on uputanud meediat nädalaid ja kuid ja summutanud isegi valitsuse saamatu tegevuse seakatkuga toimetulemisel, kuid mitte mingi lahenduseni pole jõutud. Rahvale on aga tema koht järjekordselt kätte näidatud. Vaatame veelkord, kelle huvides see võiks olla (vt ka punkt 1).
5) Mineviku ja tänapäeva emigrandi erisus. Veel aastal 1995 kui poolteist aastat USA-s elasin, toimus kõik usaldusväärse info puuduses. Siiski keskraamatukogust leidsin natuke väliseesti ajalehti ja mingist atlasest sai teha maakaardi koopiaid. Internetti ja meile siis kasutada veel ei olnud. Paberkiri läks kohale kuu ja vastus tuli tagasi kuu aega (kui kaduma ei läinud).
Ja nüüd tänapäeva emigrandid - kõik on internetis peopesal, online saab suhelda isegi reisil olles kodustega edasi. Tänapäeva emigrant, kel tõsist poliitilist põhjust ei ole - on siiski võrreldamatult mugavamates tingimustes kui seda olid kangelaslikud põgenikud minevikus. Siiski ei ole ka tänapäeva emigrandi elu kaitstud - sest neid transportivaid inimkaubitsejaid huvitab vaid ülikasum ja mitte emigrandi elu.
Vabaerakonna ühe juhtidest, Riigikogu saadik Külliki Kübarsepa kõnest Hirvepargis 25.08.2015 tsitaat:
"Teine suur väljakutse on pagulaste pealetung Itaalia ja Kreeka kaudu. Eestil on siin võimalik pakkuda suurt abi neile, kes on ära unustanud Euroopa Liidu, meie ühise väärtusruumi kaitsmise. Jah, meie piiril on nii mõndagi ligadi-logadi, kuid me oleme lõpuks valmis piiri kaitsmisse panustama. Paraku on siin üks suur ühine nimetaja - tagajärgedega võitlemine".
Täiendus 4.09.2015.
Punkt 4 - kuidas rahvast meedias hurjutada - sai provokaatori abil mahlakat täiendust eile. Öösel oli Vao pagulaskeskuse tagumise seina taha lõke tehtud, nii et seina viimistlus sai tugevalt kahjustada. Foto Madis Veltman:
Kuivõrd tegemist on kivipaneelist majaga ja selle välise mineraalse soojustuse alla lõkke tegemisega, ei saa sellise lõkke tegemine tekitada tulekahju. Selline tuletegemine sai kanda vaid provokatsiooni sõnumit - kas siis et "ärge rohkem siia tulge" või siis "vaadake Eesti on rassistlik".
Mis juhtus, ületas kõik provokaatorite ootused. Mõned vastutustundetud poliitikud - ootamata politsei või ekspertide infot - tõttasid provokaatorite sõnumit võimendama ja konkurentide ründamiseks sõnumit ära kasutama. Kostus nõudeid tsensuuri kehtestamiseks meedias. Mida küll veel oodata nendelt valitsevatelt poliitikutelt - kes eripensionide kolosaalse suurendamisega just said hakkama, aga probleemide lahendamisega jällegi kukkusid läbi ?
Täiendus 11.10.2016.
On tunda selguse saabumist. Kaamerate eest varjatult liikuda oli süütajatel võimalik vaid siseringi inimestel. Edasi võib mõelda juba igaüks ise, miks peale tuhandeid tunde politseitööd uurimine sellise põhjaliku info olemasolul lõpetati.
Artikkel err.ee poolt kopeeritud alla. Juhtpoliitikute vihahüüatuste tsitaate SIIN.
Tundmatu autori foto Mustad Uudised VEEBIST |
Vao keskuse süütamise uurimine lõpetati tulemuseta
Mullu septembris süüdati põlema Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuse sein. Aasta hiljem lõpetati uurimine süüdlasi tabamata.
Aktiivne menetlus lõpetati tegelikult juba juulis, kuid sel nädalal lõpetati ka mõni kuu kauem kestnud jälitusmenetlus, kirjutab Postimees.
Hoolimata kümnete tunnistajate ülekuulamisest, jutuajamistest külaelanikega, mitmest ekspertiisist, tuhandete tundide videomaterjali ülevaatamisest ja muudest kogutud tõenditest, ei suutnud uurijad jõuda jälile kurjategijatele, kes süütas maja, milles magas parasjagu ligi 70 inimest.
Menetluse käigus suutsid uurijad tuvastada, et maja sein süütati kell 4.25 varahommikul bensiiniga.
Hoolimata sellest, et maja ümber oli mitu videokaamerat, ei jäänud süütajad ühelegi salvestisele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar