Eripensionide uus laienemine haldusreformi kattevarjus

Täiendus. Riigikogu võttis 1.06.2016 seaduse 56 häälega vastu. Ühtegi vastuhäält ei antud. Alates 2018 hakatakse siis eripensione ka välismaale kolivatele või seal elavatele eripensionäridele maksma - ajal, kui noored kodumaal on laenudes ja tööta, nii mõnedki eluaeg tööd teinud inimesed saavad ühe tööaasta eest vaid murdosa staazi. Kuid endised ülemnõukogulased ja miilitsad hakkavad elama veelgi paremini ning seda sülle langevat "taevamannat" kasutama lobby tegemiseks, et veelgi rohkem omale tõsta. Häbematusel ja riigi raha siseringi tasku kantimisel ei ole piire.
---------------------------

Riigikogu on haldusreformi ja pagulaskriisi kattevarjus kiirkorras läbi surumas seaduseelnõu 199 SE, millise muudatusega hakatakse eripensione maksma ka üle maailma välismaal elavatele eripensionäridele.

Paanilisele kiirusele viitab:

• 14.03.2016 algatati, 
• 13.04.2016 esimene lugemine lõpetatud, 
• 09.05.2016 teine lugemine lõpetatud, 
• 16.05.2016 ettepanek lõpphääletusele viimiseks

Ükskõik millisel moel või viisil eripensione kasvatada ja laiendada on korruptiivne, kuna selliseid otsuseid suruvad läbi ja otsuste tegemisel osalevad vahetult kasusaajad - eripensionärid - ise ja isiklikult.

Eesti poliitikale ja ühiskondlikule elule on aga hävitav eripensionidega seotud lobbygruppide tegevus – stagnatsiooni taotlemine, avalikustamiste vältimine, demagoogia, omakasu, personalikorruptsioon.

http://f6.pmo.ee/f/2008/09/24/77144t232h4a0c.jpg

Tehniliselt seekordne eripensionide laiendamise voor põhineb olulises osas eelnõu punktil 17:
17) seadust täiendatakse §-dega 42²–42⁴ järgmises sõnastuses:
ˮ§ 42². Riikliku pensioni määramise ja maksmise erisused välisriigis elamise korral

(3) Isikule, kellel tekib õigus pensionile eriseaduse alusel, määratakse ja makstakse pension välisriiki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi ja korda ning järgmisi erisusi:

1) eriseaduses sätestatud pensioni, välja arvatud toitjakaotuspensioni, makstakse isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka;

Eelnõu seletuskirjas toodud rahalised kulud:

Eelnõuga kaasneb mõju riigieelarvele tulenevalt sellest, et eelnõu alusel laiendatakse teatud piirangutega pensionide maksmist üle maailma, ligi 180 riiki. See toob kaasa ka suuremad

kulutused pensionidele. Eelnõuga riigieelarve tulusid ei kaasne.

Eelnõu SELETUSKIRJAS toodud arvutusi kuludest ei saa pidada piisavateks. Näiteks on eelnõu lk 25 öeldud: 

"Eurostati andmetel rändas aastatel 2004–2012 Eestist välja kokku 44 341 inimest". "Kolmandatesse riikidesse oli väljarännanuid samal ajaperioodil kokku 1581 (3,6% kogu rändest), kellest 338 (21,4%) olid 50-aastased ja vanemad". "Liites kogu väljarändele juurde Statistikaameti 2013. aasta andmed (kokku rändas välja 6740 inimest, kellest 50-aastaseid ja vanemaid oli 797, s.o 11,8%), saame väljarände suuruseks aastate 2004–2013 kohta kokku 51 081 inimest, kellest 50-aastaseid ja vanemaid oli 6243 (12,2%)".

Kuigi praegu ja tulevikus on formaalne kohustus teatada välismaale elama asumisest, sellist teatamist tehakse harva ja kontrolli selles valdkonnas ei saa pidada tõsiseltvõetavaks. Välismaal elades saab edukalt pangakontole laekuva raha ATM-ist välja võtta. Seega kohustus teatada on praktikas vaid süsteemivõhikutele ja üksikutele heausksetele. Saab eeldada, et välismaale eripensionide maksmise seadustamisel sihtgupi emigreerumine või emigreerumise legaliseerimine hakkab kasvama.

Sellisele võimalustele viidatakse tegelikult ka eelnõu SELELTUSKIRJA lk 26, jättes siiski hindamata eelnõu soodustava mõju eripensionäride rände uuele võimalikule lainele:

"Eelnõuga kaasnevad kulud võivad olla väiksemad ka tulenevalt sellest, et tõenäoliselt elab juba praegu kolmandates riikides Eesti Vabariigi riiklikku pensioni saavaid isikuid, kes pole oma elukohaandmeid Eesti rahvastikuregistris muutnud ning seega nendele isikutele makstavate pensionide kulud eelnõu jõustumisel ei suurene. Statistika aga selliste isikute kohta Eesti Vabariigil puudub".

Tuleb arvestada, et eripensionärile on kasulik välismaale elama asumine jätta vormistamata ka põhjusel, et niimoodi säilib tal haigekassas kindlustus. Juhul kui ta registreerib elukoha ringi ausalt, siis enam Eesti Haigekassa tema ravikulusid ei kata.

MINU HINNANGUL TULEB SEADUSEELNÕU MENETLEMINE VIIVITAMATULT PEATADA JA ERIPENSIONE LAIENDAV OSA EELNÕUST EEMALDADA.

-------------------

Lisan ka sisulise selgitava väljavõtte SELETUSKIRJA lk 1-2:

"Väljateenitud aastate pensionideks on väljateenitud aastate pensionide seaduses sätestatud pensionid ning politsei- ja piirivalve seaduses sätestatud väljateenitud aastate pension.

Eelnõuga hõlmatud eripensionideks on vanaduspensionid, tegevteenistuspensionid, ametipensionid ja toitjakaotuspensionid ning eriseadustes sätestatud pensionilisad ja suurendused. Need on reguleeritud kaitseväeteenistuse seaduses, prokuratuuriseaduses, Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses, kohtute seaduses, päästeteenistuse seaduses, riigikontrolli seaduses, õiguskantsleri seaduses ja avaliku teenistuse seaduses. Ka politsei- ja piirivalve seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensioni võib liigitada eripensioniks.  Käimasoleva eripensionide reformiga eripensionid järk-järgult kaotatakse ning pensione makstakse üleminekusätete alusel. Vastavad üleminekusätted on kohtute seaduses,

päästeteenistuse seaduses, õiguskantsleri seaduses, riigikontrolli seaduses ja avaliku teenistuse

seaduses.

Pensionide eksportimisele kohalduvad mitmed piirangud. Esiteks eksporditakse Eestis enne vanaduspensioniiga makstavaid vanaduspensione, väljateenitud aastate pensione ja tegevteenistuspensione kolmandatesse riikidesse alates üldisest vanaduspensionieast. Teiseks ei maksta pensioni kolmandatesse riikidesse endise NSV Liidu territooriumil omandatud staažide eest. Kolmandaks kaasneb pensioni eksportimisega kohustus tõendada üks kord aastas oma elusolekut. Varem oli selline kohustus välislepingu alusel pensioni saaval pensionäril, kellel Eesti kodakondsus puudub. Tõendi esitamata jätmisel pensioni maksmine peatatakse.

Käesoleva eelnõu alusel ei maksta kolmandatesse riikidesse töövõimetuspensione ega kogumispensione. Töövõimetuspensioni ei ekspordita, sest tulenevalt töövõimetoetuse seadusest asendatakse töövõimetuspension töövõimetoetusega. Kohustusliku kogumispensioni (II sammas) ja täiendava kogumispensioni (III sammas) väljamaksmisel ei kohaldata elukohapiiranguid aga juba praegu ning vajadus vastava regulatsiooni järele puudub".

Eiki Nestor. Foto Tanel Meos 2011

20.02.2009 ajalehes Postimees: "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu saadikurühma juht Eiki Nestor (praegune Riigikogu esimees ja eripensionär) tunnistas, et eripensione olnuks lihtsalt võimatu kärpida. «Ma ei tea, kuidas seda seletada, aga on olemas selline asi nagu õiguslik ootus ja tõesti pole mitte midagi teha,» ohkas Nestor". 

Ohkame meiegi, inimloomuses on oma tasku kühveldada kuni väljastpoolt kätt ette ei panda.