Seeder: töörühm hääletas e-valimiste kontrollitavuse ettepanekud välja

Töörühm moodustati MKM 21.06.2019 käskkirjaga koalitsioonileppe eesmärgi „3.20.Säilitame e-hääletamise võimaluse, kuid süsteem peab olema kontrollitav, turvaline ja läbipaistev“ täitmise esimese ehk analüüsietapi läbiviimiseks raporti tähtajaga 12.12.2019. 

MINISTER KINGO VALIS TÕE VÄLJASELGITAMISE METOODIKA

• Väliskaubandus- ja IT minister Kingo nimetas lisaks i-hääletust pikaajaliselt vedanud isikutele töörühma ka kaks süsteemi suhtes varem kriitiliselt sõna võtnut - Märt Põderi ning minu, Heldur-Valdek Seederi. Mõlemad olid osalenud RK2019 i-hääletusel* vaatlejatena. Põderi RK2019 vaatlemise artikkel SIIN ja Seederi artikkel SIIN.

• Tegelikult oli see hea kombinatsioon. Minister Kingo pani oponendid omavahel vaidlema ja väljendas selgelt, et enne töörühm ei lõpeta, kui kõik turvaaugud süsteemis ja ebaselgused selle käitamisel on lahti räägitud ja teaduslike meetoditega konsensuseni tões jõutud. Minister osales ise ka koosolekutel.

Töögrupi koosolek 28.08.2019. Tallinn, Tartu ja Hispaania online.

Neli kuud hiljem oligi valmimas Google Docsis ühisdokument raportis avaldamiseks. Konsensusest oli asi kaugel, kuid kirja läksid poolt- ja vastuargumendid, viimastele kommentaarid. Selline metoodika täitis hästi raporti eesmärki - fikseerida juhtimistasandi jaoks ARGUMENTE järgneva otsustusprotsessi eesmärgil. Selle "ajurünnaku" mitteametlik tulemus on SIIN (docx).

Kantsler Raul Rikk, vastavalt minister Kingo suunistele, selgitas nõuded lõpparuande vormistamisele ja teavitas, et ajurünnaku tulemus ongi avalik lõppdokument.

1. VIDEO kantsleri selgitusest 2min 156MB MP4.
2. Kantsler täiendavalt: Ma ei näe, et me saaksime osade inimeste arvamusi raportist välja jätta (1min 61MB):

Seega ministri vahetuse ajaks oli töögrupp sisuliselt jõudnud seisu, kus eesmärk oli saavutatud.

MINISTER KARU FOOKUSES OLI TUGINEMINE TÖÖRÜHMA ENAMUSELE

Siis asus IT- ja väliskaubandusministri ametisse Kaimar Karu. Koosolek uue ministriga toimus 11.11.2019. Toimus tutvustamine ja diskussioon, kus ametnike pool tugevalt survestas, et ajurünnak avalikuks ei läheks ja koostataks (poliitkorrektne) lõppraport, mis inimestes suurendaks usaldust i-hääletuse vastu. Minister Karu andis uued juhised lõppraporti koostamiseks: kui (lõppraportis) on väga erinevad stiilid koos, siis seda gruppi ei ole ju tegelikult vaja.

1. VIDEO minister Karu selgitusest 2min 113MB MP4.
2. VIDEO 2min 133MB MP4. Minister täiendavalt: põhjalikumad selgitused võib talle lugemiseks saata, aga need pole raporti osa.

Nii saigi lõppraport "parketikõlbulikuks". Selgitused, kommentaarid ja eriarvamused a viis rida aga jäid originaalkujule - nii nagu mingi töögrupi liige ise kirjutas. Lahenduste ja edasiste sammude alapealkirjade alla ettepanekud otsustasid ametkonnad (MKM, RIA, RVT) kui töögrupi enamus:

Lõppraport oligi 12.12.2019 valmis, selle leiab MKM veebilehelt SIIN.
Oma hinnangu süsteemi turvalisusele annab 11.11.2019 koosolekul Märt Põder (1min 11MB):

SEEDER: TÖÖRÜHM HÄÄLETAS KONTROLLITAVUSE ETTEPANEKUD MAHA

• Minu hinnang: olemasolev i-hääletuse süsteem on ebaturvaline (eelkõige) siserünnakute vastu. Ei ole võimalik võltsimisi või võltsimiste puudumist avastada ega tõendada. Kui sellise olukorra põhjustanud turvaauke ära ei lapita, siis tuleks i-hääletused peatada. Nii nagu tegi Šveits 2019 aastal (Šveitsi peatamise põhjendused). Peatumise ajal võiks lubada kirja teel hääletamise  ka siseriiklikult.
  
  Turvaaukude lappimise eelduseks on "tõendamatuse" dogmast** loobumine, milleks soovitasin paluda Vabariigi Valitsust teha vastav otsus. Ettepanek kustutati lõppraportist ja soovitati "murekohta 11" tudengite mõtteharjutusena praktiseerida. 

• Ilma avalikkuse kontrollita (seega dogma jätkuvuse tingimustes) ei ole välistatud ekslikud valimistulemused ka inimese või tehnika eksimuse tagajärjel. Eksimuse näitena vaatame RK2019 valimistulemusi VVK veebis (11.12.2019 seis):
• Järva maakonnast sai Jürgen Ligi (RE) 2529 häält ja Helmen Kütt (SDE) 296 häält;
• Viljandi maakonnast sai Ligi 3471 häält ja Kütt 1872 häält;
• Hääli välisriigist sai Ligi 14 häält ja Kütt 5 häält;
• Kokku (liidame ise) seega sai Ligi 6014 häält ja Kütt 2173 häält. Kuid VVK lehel "Detailne hääletamistulemus" on kirjas, et:
• Ligi on saanud kokku 6069 häält ehk 55 häält rohkem, kui liitmistulemus.
• Kütt on saanud kokku 2194 häält ehk 21 häält rohkem, kui liitmistulemus.
• Kust tuli Ligile 55 ja Kütile 21 lisahäält, mis ei kajastu analüütikana?

• Mind pani (lisaks töögrupi enmuse vastuseisule turvaaukude sulgemisel) mõtisklema vastuseis privaatsuse tagamisele seadusandlike meetmetega (ajurünnak mrk 20, lõppraport mrk 18). Mis võiks olla soovimatuse taga seadusi täiustada?
  
  I-hääletuse privaatsusnõuete puudumine töötab a la visiooni kasuks: Vanaduspensionid olgu pisikesed, kuid hooldekodud doteeritud. Siis vanurid lähevad ära hooldekodudesse. Sotsiaalärimehed tagavad seotud poliitikutele vastuteenena klientide hankimise eest vabaduse oma patsientide i-hääletamise mõjutamiseks ja suunamiseks. Mistõttu seadusandluse tõhustamine jällegi piiraks hooldekoduäri ja poliitikute sümbioosi, see osapooltele ei meeldi.

----------------------------

*) Siin ja edaspidi on kasutatud Eesti elektroonilise hääletuse terminina i-hääletus. Rahvusvahelises kasutuses tähistatakse isiklike nutiseadmete abil hääletamist suvalisest asukohast "i-vote" (internet voting). E-hääletuseks (e-voting, electronic voting) kutsutakse jällegi elektroonilist või osaliselt elektroonilist hääletamist, mis toimub valimisjaoskondades asuvatest e-hääletuse kabiinidest.
**) "Tõendamatuse dogma" on Eestis praktiseeritav metafüüsiline tees i-hääletuse süsteemide disainist viisil, mis välistaks hääletajal võimaluse oma hääle andmist tõendada. Võttes aga i-hääletajalt ära võimaluse oma hääle liikumisi jälgida, on tulemuseks avalikkuse kontrolli kaotamine i-hääletuse süsteemis toimuvate võimalike pettuste üle.