PIIRILEPING ON VENEMAA KAUGELEVAATAV VÄLISPOLIITILINE HUVI
Lavrov briljantse välisministrina mõistab, et varem või
hiljem hakkab Venemaa euroopa-poliitika aluseks olevat Potsdami konverentsi
formaalpiiridest lähtumise poliitikat kahjustama Tartu rahulepingu piiride
mittejärgimine kui topeltstandard välispoliitikas (lepingujärgsed piirid, kontrolljooned või ajaloolised rahvusterritooriumid?). Venemaal on juba piirivaidlused Hiinaga 1867-ndast ja Jaapaniga 1945-ndast aastast, Krimmi annekteerimine ja Ukraina tüli, ilmselt muudki. Lavrov mõistab, et on
tark jäädavalt likvideerida võimalused Venemaad Tartu rahulepingu rikkumises süüdistada. Milleks on
vaja muuta tühiseks Tartu rahuleping või vähemalt rahvusvahelisele üldsusele
tekitada mulje, et Tartu rahu on ajalugu ja valitseb uus reaalsus.
Urmas Paet oli
saanud välisministriks Reformierakonna parteipoliitikuna. Tema on pragmaatik,
kellele tehti Andrus Ansipi valitsuse poolt ülesanne viia edukalt lõpuni
kellegi poolt tööplaani sissekirjutatud läbirääkimised Venemaaga. Seega Eesti poole
ambitsioonid ja tagamõtted läbirääkimistel piirdusid ootusega saada valitsuse tööplaan
täidetud ja õpikuteooriale vastav ilus piirijutt Venemaaga allkirjastatud.
Šampanja, selfide ning ordenite jagamise saatel pühitsetud.
Lepingu
ettevalmistamist juhtisid Lavrov ja Paet
 |
| Sergei Lavrov (foto Aljazeera) ja Urmas Paet (foto AP/Bruno Luca) |
- Sergei Lavrov – Venemaa välisminister alates 2004. Sündinud 1950, armeenlasest isa, gruusia venelasest ema. Nii vene kui armeenia kodakondsus. Lõpetas keskkooli hõbemedaliga, on harrastanud draamanäitlemist. Kuigi välisministriks edutas tema Putin, identifitseeritakse Lavrovi välismaal pigem vene riigiametnikuna ja mitte poliitikuna, teda ei peeta Putini siseringi kuuluvaks. Briljantne diplomaat – põhjalik, ustav, äärmiselt mõtestatud läbirääkija Venemaa huvides.
- Urmas Paet – Eesti välisminister 2005-2014, Reformierakonna liige alates 1999. Sündinud 1974, hariduselt Tartu Ülikooli lõpetanud politoloog. Töötanud ajakirjanikuna ja raadioajakirjanikuna, Reformierakonna nõunikuna, Nõmme linnaosavanemana, kultuuriministrina ja välisministrina. Praegu europarlamendi liige.
EESTI 2014 AASTA PIIRILEPING VENEMAAGA ON JÕUSTAMATA
18.02.2014 Paeti
ja Lavrovi poolt Moskvas allkirjastatud piirileping on mõlema riigi poolt siiani
ratifitseerimata. Varasemalt, 18.05.2005 Moskvas allkirjastatud piirilepingult
võttis Venemaa sinna juba antud allkirjad ära reaktsioonina Riigikogu poolt
ratifitseerimisel lisatud preambulale. Põhjuseks Venemaa huvidele mittesobiva Tartu rahu nimetamine preambulas.
PEALE 2019 AASTA MÄRTSI PIIRILEPINGU RATIFITSEERIMINE TÕENÄOLINE
Riigikogus praegune
koosseis enam ei ürita piirilepingut ratifitseerida. See teema ajaks
koalitsiooni lõhki. Üldjoontes SDE ja RE on poolt, IRL, EKRE ja Vabaerakond vastu. Ratifitseerimiseks oleks vaja 2/3 Riigikogu koosseisu häälteenamus. Põhiseaduse § 122 ütleb, et maismaapiir on määratletud Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste lepingutega, mistõttu põhiseaduse muutmine ei ole vajalik. Niisugune seaduseelnõu autorite seisukoht on kahetsusväärne, sest mõistlik oleks "muude riikidevaheliste lepingute" all mõista vaid piiririba suhtes kokkulepitavaid pisiparandusi ja mitte täiesti uue piirijoone vedamist.
On oht, et kui 2019 märtsis toimuvate Riigikogu valimiste tulemusena moodustatakse Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon, siis piirileping ratifitseeritakse juba ilma selle sidumiseta Tartu rahulepingu lisaks.
On oht, et kui 2019 märtsis toimuvate Riigikogu valimiste tulemusena moodustatakse Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon, siis piirileping ratifitseeritakse juba ilma selle sidumiseta Tartu rahulepingu lisaks.
Läti 2007 aasta piirileping Venemaaga ei toonud sõprust
Sarnaselt Eestiga lisas
Läti oma 2005 maikuus allkirjastatud piirilepingule preambula viitega 1920
aasta Riia rahulepingule. Tollest ajast pärineb Putinile omistatud tsitaat:
“Surnud eesli kõrvu näevad nad, mitte Põtalovo rajooni”. Läti ja Venemaa
piirileping ratifitseeriti ja jõustus 18.12.2007. “Riia nõustus piirilepingule
alla kirjutama Moskva tingimustel”, väitis Venemaa päevaleht Izvestia. Läti-Vene
piirileping tagajärjena ei võtnud pingeid maha kahe riigi suhetelt ja Venemaa
jätkas Läti süüdistamist muulaste ahistamises ja natsismis. Venemaa pidas
piirilepingu saavutamist Lätiga oma diplomaatiliseks võiduks ja ei asunud
naaberriigi elu kergemaks muutma muude suhteid pingestavate küsimuste
päevakorralt mahavõtmisega.
Piirilepingu poolt- ja vastuargumendid
- Eesti huvide pooltargumendid võttis kokku Äripäev esimese lepingu allkirjastamise päeval 18.05.2005 tsitaatidega tollastelt tuntud inimestelt ja pealkirjastas “Eesti-Vene piirileping toob suhetesse juriidilise selguse”[1].
- Piirilepingu praegusel kujul sõlmimisele algas vastuseis vabadusvõitleja Enn Tarto ja tollase põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi avaldustega, kes nägid piirilepingus eelkõige ohtu Tartu rahulepingu kestvusele, aga ka Eesti-poolset nõrka läbirääkimistööd[2]. Helir-Valdor Seeder märgib: “Tegelikult pole kunagi Eesti-Vene suhted sõltunud Eesti-poolsest tegevusest ja tahtest, vaid Venemaa poolsest huvist või rahvusvahelisest olukorrast”.
- Seeder toob ära elektrijaamade riskide lahendamata jätmise, Venemaale kuuluva Narva hüdroelektrijaama toodangu ebaõiglase jaotumise, lahendamata Narva jõe looduskeskkonna ja kalavarude kaitse, piiriületusprotsessi reguleerimatuse jne, lõpetades: “100 aasta pärast on tõenäolisem Eesti riik Tartu rahulepingu piirides, kui Venemaa tänastes piirides”.
- Õiguskantsler Allar Jõks 2005 aastal [3]: “Tartu rahulepingu jätkuvat rahvusvahelis-õiguslikku kehtivust ei saa lugeda iseenesestmõistetavaks. Kuna ratifitseerimisele kuuluvad piirilepingud Tartu rahulepingut ei nimeta, siis ei kohaldu neile automaatselt ka Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art. 30 (”Ühes ja samas küsimuses järjestikku sõlmitud lepingute kohaldamine”). Riigikogu poolt antava selgituseta võib rahvusvaheliselt tekkida mulje, nagu oleks Eesti vabariik tacite nõustunud Vene Föderatsiooni seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse juba varasemalt (1940. aastal) minetanud või 2005. aasta piirileping asendab ratifitseerimisel Tartu rahulepingu täies ulatuses, muutes viimase sisuliselt kehtetuks või unarusse langenuks (desuetudo)”.
Veel üks hea artikkel (vanameister Hardo Aasmäelt), mille nüüd leidsin:
VastaKustutahttps://www.delfi.ee/archive/hardo-aasmae-osa-eesti-nsv-st-antakse-venemaale?id=66080770