Artikli avaldas Rahvusringhääling 29.03.2017 ja oli loetuim arvamuslugu 30.09.2017.
Politseipensionid sätestati Mart Laari teise valitsuse ajal 10.11.2001
vastuvõetud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadusega.
Sotsiaalministriks oli Eiki Nestor. Meedia tähelepanu oli raudtee erastamisel
ja elektrijaamade erastamiskatsel. Paralleelselt toimunud eripensionide asutamine
politseile jäi piisava tähelepanuta.
Hetk filmist "Politseiakadeemia". Foto www.filmiveeb.ee. |
·Vahemikus 31.03.1991 kuni 31.12.2001
pensionile läinud endistele politseiametnikele kehtestati tagasiulatuv õigus
nõuda oma senise vanaduspensioni ümberarvutamist politseipensioniks.
·Politseiteenistus vahemikus
1.03.1991-1.09.1994 hakkas andma politseistaaži kolmekordselt.
·Politseistaaži hulka arvati ka
miilitsa teenistus nõukogude ajal.
· Politseiametnike pensioniõiguse tekkimise vanus
alandati 50-le eluaastale.
Politseipensionide faktiline määramine algas 1.01.2002. Valitsus astus
tagasi 28.01.2002, elektrijaamade erastamise toimingud peatati. Raudtee riigile
tagasiostmine allkirjastati 5 aastat hiljem - 9.01.2007, kusjuures 66% Eesti
Raudtee aktsiate tagasisaamiseks kandis riik üle 2,35 miljardit krooni.
Politseipension aga on jäänud. Vaatame nüüd 15 aastat hiljem – mis on tulemused
arvudes.
Suurim
politseipension 3863.02 eurot, keskmine 722.05 eurot
Seisuga 23.02.2017[i]
oli Eestis 1841 (elusolevat) politseipensionäri keskmise pensioniga 722,05
eurot. Võrdluseks, 2016 aastal oli keskmine vanaduspension Eestis 386 eurot -
vahe seega 1,87 korda politseipensioni kasuks.
Suurim politseipension oli 3863,02[ii]
eurot, väikseim 229,85[iii]
eurot. Järgnevas tabelis on politseipensioni saajad jaotatud pensioni määramise
aasta alusel, keskmised ja mediaansummad on seisuga 23.02.2017.
Esmase määramise aasta
|
Politseipensionäride arv
|
Keskmine politseipension 23.02.2017
|
Mediaan politseipension 23.02.2017
|
2002
|
544
|
641,36 €
|
603,34 €
|
2003
|
105
|
718,14 €
|
603,34 €
|
2004
|
80
|
710,51 €
|
603,34 €
|
2005
|
72
|
694,58 €
|
603,34 €
|
2006
|
53
|
706,35 €
|
603,34 €
|
2007
|
66
|
741,41 €
|
610,05 €
|
2008
|
73
|
740,72 €
|
660,81 €
|
2009
|
113
|
760,46 €
|
660,81 €
|
2010
|
95
|
733,99 €
|
681,08 €
|
2011
|
73
|
730,14 €
|
683,83 €
|
2012
|
98
|
728,86 €
|
657,74 €
|
2013
|
99
|
781,58 €
|
800,98 €
|
2014
|
147
|
767,06 €
|
767,36 €
|
2015
|
102
|
856,72 €
|
776,90 €
|
2016
|
105
|
802,81 €
|
749,03 €
|
1.01-22.02.2017
|
16
|
968,34 €
|
776,48 €
|
KOKKU:
|
1841
|
722,05 €
|
653,82 €
|
Keskmine näitab raha summalt keskmist suurust, mediaan näitab saajate pingerea keskpaigas
paiknevat suurust. Keskmise ja mediaani võrdluses kõikumised viitavad
erinevatele aastakäikudele rakendatavate regulatsioonide mõjule või iseloomustavad
vastava aasta kontingendi kunagisi positsioone hierarhias.
Mood järgnevas tabelis näitab enim kordi esinevat suurust. Järgnevas tabelis on
mood kahaneva pingereana.
Politsei-
pensionäride arv
|
145
|
94
|
89
|
86
|
79
|
32
|
18
|
Politseipensioni suurus eurodes
|
603,34
|
574,61
|
660,81
|
804,45
|
517,15
|
919,38
|
1 149,22
|
Mis saab edasi?
1.04.2017 toimub seaduse alusel iga-aastane pensionide indekseerimine, pensionid
tõusevad keskmiselt 5,1%:
· Keskmine vanaduspension tõuseb 19,69 eurot
· Keskmine politseipension tõuseb 36,82
eurot
· Suurim politseipension tõuseb 197,01
eurot.
Võrdluseks keskmine palk tõusis 2016 IV kvartalis võrreldes 2015 IV
kvartaliga 7% ehk 77 eurot ja oli 1182 eurot. Seega võib öelda, et
sotsiaalsüsteemi kaudu kihistumine kasvab.
Arvusid vaadates on ka arusaadav, miks politseiametnikud on huvitatud 2002
aastast kehtestatud politseipensionide jätkumisest. Praegu kehtivas politsei ja
piirivalve seaduses on koguni 152 korda mainitud sõna „pension“, kuid kõigest
70 korda mainitud sõnu „ülesanne“ või „ülesanded“.
Seisuga 1.01.2011 töötas Politsei- ja Piirivalveametis 144 politseipensionäri
ja 163 vanaduspensioniealist teenistujat, seisuga 1.01.2016 töötas 150
politseipensionäri ja 165 vanaduspensioniealist teenistujat. Politseipensionäride
töötamisest muudel avaliku teenistuse ja valitavatel ametikohtadel statistika
ei ole kättesaadav.
Eripensionide saajatel tekib palju vaba aega, raha ja subkultuursus, mis
võimaldab neil aktiivselt osaleda poliitikas ning valitavatel ametikohtadel.
See on probleem, mis olemuslikult nõrgestab nende edasist huvitatust riigi
üldisesse vanaduspensionide süsteemi panustamisest. Niimoodi ongi kõrgemal
tasemel tehtud küll palju otsuseid ja peetud kõnesid, aga olukord on pigem
halvenenud.
Ehk tasuks kaaluda kõikide eripensionäride saatmist vanaduspensionile nende
vanaduspensioni ea täitumisel?
[i]
Arvandmete aluseks on Sotsiaalkindlustusameti
kirjaga 23.02.2017 nr 4-10/31181 väljastatud andmed siin ja edaspidi.
Sotsiaalkindlustusamet keeldus väljastamast üle 2000 euroste politseipensionide
(16 tk) suuruseid, mistõttu arvutustesse on need lisatud suurustena a 2500
eurot. Tippsummade täpsemat väljastamist põhjendati andmekaitselise eesmärgiga,
et need isikud on äratuntavad. Andmed sisaldavad ka tänaseks politseiga
ühendatud piirivalve eripensione.
[ii]
Suurim politsei eripension on
tuletatud Rahandusministeeriumi 2015 bilansist suurima isikupõhise
politseipensioni lühiajalise kohustise summa jagamisel 12 kuuga ja
suurendamisel 1.04.2016 toimunud indekseerimisega 1,057.
[iii]
Vanaduspensioni ea täitumisel võib
politseipensioni saaja vahetada politseipensioni vanaduspensioni vastu.
Väikseima politseipensioni määramine toimus 2009 aastal, mistõttu isik pole
praegu tõenäoliselt vanaduspensioni eas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar