Elektrihinna vaikimised ja motivaatorid majandusministeeriumi telgitagustes

Demokraatia nõrkuseks on isiklikku heaolu taotlevate rahvaesindajate soov olla igaühe kõige suurem sõber ja vältida teravate teemade analüüsimist. Mis viib valitsuse ebateaduslike seisukohtadeni riigi juhtimisel ja vahel kutsutakse ka populismiks. Järgnevalt püüame aga olla objektiivsed ja pilti mitte moonutada poliitkorrektsustega.

Elektrihinna kerkimise põhjused on osad globaalsed ja osad siseriiklikud (valitsuse poliitika läbikukkumine või taotluslik hinnatõusule viimine).

GLOBAALSED ELEKTRIHINNA KALLINEMISE PÕHJUSED

1) Demograafiline plahvatus arengumaades

Kliimamuutuse (seeläbi kogu energipoliitika) liikumapanevaks jõuks peetava CO2 emissiooniks ühe inimese kohta maailmas oli 2016 keskmiselt 4.79 tonni (1). Praegu kasvab maailma rahvastik ca 81 miljoni (2) inimese võrra aastas (mis tähendab igal aastal ainuüksi selle ühe aasta rahvastiku juurdekasvust lisanduvat 388 miljonit tonni CO2 lisaemissiooni. S.h Eesti on CO2 emissioonilt inimese kohta avaldatud andmete tipust 12-s (17.2 tonni) ja kvootide siseriiklikul hinnastamisel seni pigem tagasihoidlik Korea ja Poola vahel (3).

2) Krüptovaluutade "kaevandamine"

Arvutimaailm 16.02.2018 kirjutab (4): "Ka bitcoinikaevandus on keskkonnasõbralikkusest kaugel. Nüüd on välja arvestatud, et üle 1000 Gh/s krüptomaaki kaevandav seade soojendab saja dollari eest kuus ära sajaruutmeetrise korteri. Hea ventilatsiooni korral on siis toas 25 kraadi ja elektriarve paarkümmend korda kallim tavalisest (Pärnu haigla tagaruumides töötasid sellised salaja paar aastat, kulutades elektriarvele kogu osakonna inimeste aastapalga)."

Maailma autoriteetseim Cambridge Bitcoin Electricity Consumption Index (5) prognoosib 2021 aastal Bitcoini "kaevandamise" elektri kuluks 96.56TWh. Võrdluseks võib tuua, et kogu Eesti elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega oli 8.44TWh 2020 aastal (6), seega ainuüksi inimese- või keskkonna seisukohalt mõtet mitteomavatele bitcoini-mängudele raiskas maailm aastas ligi 12-kordse kogu Eesti elektrivajaduse. Aga maailmas ei ole Bitcoin ainukeseks elekrit raiskavaks CO2 emissiooni põhjustajaks, vaid krüptovaluutasid on 2021 septembri seisuga registreeritud üle 6500 erineva (7).

Järgnev tabel näitab Bitcoini kaevandamist riikide lõikes seisuga aprill 2021 (8):

Kõige aktiivsemad riigid Bitcoini käitamisel on (tehinguid teinud elanike protsent 2020 (9):

1. Nigeeria 32%
2. Vietnam 21%
3. Filipiinid 20%
4. Peruu 16%
5. Šveits 11%

See on makromajanduslik kliimasoojenemise taust. Nüüd vaatame, kuidas REKE valitsus on majandusminister Taavi Aasa ja peaminister Kaja Kallase juhtimisel reageerinud nendele kahele peamisele makromajanduslikule CO2 emissiooni põhjustajale.

SISERIIKLIKUD ELEKTRIHINNA KALLINEMISE PÕHJUSED

3) Elektritootmine Eestis alates 2019 vabalanguses

• Eleringi tootmispiisavuse uuringu järgi perioodiks 2015-2025 prognoositi Eesti aastaseks elektri tarbimisnõudluse kasvuks 1.1% aastas ja võimsusvajaduse jäämist vahemikku 1515-1628MW (10). 
• Peale tootmispiisavuse uuringu valmimist tekkis üleminek elektriautode ja soojuspumpade kasutamiseks - millised tõstsid veelgi elektrivajadust.
• 23.11.2016 asus majandusministriks Kadri Simson ja 29.04.2019 Taavi Aas (mõlemad Keskerakond). 
• 27.01.2021 teatab peaminister Kaja Kallas (Reformierakond), et valitsus püüab lõpetada puidu põletamise Narva (elektrijaamade) kateldes (vanemad katlad olid suletud juba 2019 aastal, (11)). Mis näitab, et peaminister ja valitsus ei adunud üleüldse olukorda ja oma tegevusega kutsuti esile hinnakatastroof.

Tulemus: 

• 2019 toodeti Eestis ainult 61% elektrit võrreldes keskmisega 2010-2018
• 2020 toodeti Eestis ainult 45% elektrit võrreldes keskmisega 2010-2018

Autori joonis. Andmed Statistikaameti aruanne KE033

Oluline on teada, et elektrit ei saa kaugelt importida, kuna elektriliinides tekivad ülemäärased elektrikaod (nn Joule efekt). USA-s peetakse maksimaalseks elektri transportimise kauguseks 300 miili (483 km, 13) ja liinikadusid kuni 15%.

PS püütakse ka ekslikult väita, et elektrihinna on tõstnud saastekvoodid. See ei ole tõsi. Eesti Energia finantsaruanded 9 kuud 2021 näitavad, et tulu elektri müügist moodustas 646 milj, kõikidele saastetasudele kokku kulutati ainult 124 milj eurot (19%). Tegelik saastekvootide osakaal võib olla veelgi väiksem - kuivõrd EE tegevustulu oli kokku 924 milj ja saastetasusid võidi maksta ka muude tegevusalade eest (mis hetkel kajastub summas 124 milj).

4) Kaja Kallase valitsus loob erisoodustushinnad elektri suurtarbijatele

Välisinvesteeringute Eestisse meelitamise sildi all saab hiiglasliku maksuvabastuse ligi 70 suurtarbijat (12). 

Kuna taastuvenergia tasu on solidaarne maks (ei ole kindlat tariifi, vaid kokkusaamiseks määratud summa jagatakse maksumaksjate vahel ära) - siis tähendab suurtarbijate maksust vabastamine kodutarbijatele samavõrra suuremat maksukoormust. 

Suurte energiatarbijate Eestisse meelitamine (s.h krüptorahade kaevandajate meelitamine) tekitab Eestis täiendava elektri defitsiidi ja põhjustab uusi hinnatõuse.

5) Enefit Green börsile ja investeeringud Jordaanias, USA-s, Leedus, Poolas

Eesti Energia (EE) riigifirmana ei saa olla selle juhtide "venture capital" ega ka "adventure capital". EE, kes päris kogu nõukogude eesti energiasüsteemi, roll saab olla ainult riigi elektriga varustuskindluse tagamine ja selle inimestele mõistlike hindade tagamine.

Aga mis on sündinud tegelikkuses? Elektritootmise vähenemisest 2 aastaga 55% me juba rääkisime. Kuid kui me nüüd vaatame EE struktuuri, siis näeme, et eesti inimestelt väljapumbatud elektrirahad on kanditud paljudesse välismaa nurkadesse hoopis nende piirkondade elektriprobleeme lahendama, ja eesti inimene jäetud vaeseossa.

Eesti Energia struktuur. Allikas EE veeb 28.09.2021

Enefit Green OÜ on sealt üks kastike. Mis terve mõistuse järgi on Eesti oma ja suunatud tagama Eesti puhast ja energiarikast tulevikku. Paraku kui me selle "kastikese" lahti lööme, siis näeme - et ka Enefit Green varad on soetatud olulises osas hoopis välismaale välisriikide kodanike huve teenima (eelenvalt kirjutasime, et elektrit ei ole võimalik liinikandude tõttu kaugele transportida). 

Enefit Green OÜ struktuur. Allikas enefit.ee 28.09.2021

Viimase (Enefit Green OÜ, edaspidi EG) kuni 49% osaluse börsileviimise soovist teatas rahandusminister (RE) Keit Pentus-Rosimannus 17.06.2021 (14). 23.09.2021 avaldas Eesti Energia juba täpsema börsileviimise kava. 

Järgneval hindame EG börsile viimise kasulikkust riigi (s.t ka kodaniku mõistliku hinnaga elektriga varustatuse) aspektist:

1. Börsileviimise eesmärk. EG teatel on börsileviimise eesmärk ca 600 miljoni euro kaasamine laienemiseks. Neil on veel ca 300 miljonit laenamisruumi, mistõttu börsilt oleks vaja kaasata 300-400 miljonit eurot. Laieneda plaanitakse eelkõige Poolas ja Leedus (15):
   
   "Samamoodi selgub alles prospektist see, kuhu Enefit Green esmajoones ehitama hakkab. Enefit Greeni juht Aavo Kärmas tõdes Äripäevale antud intervjuus, et kõige atraktiivsem on praegu igatahes Leedu ja Poola. Juba päev pärast börsilemineku kavatsusest teatamisest teatas Enefit Green veel, et on sõlminud ehituslepingud 75megavatise ja 85miljonise tuulepargi ehitamiseks Leetu. Viimasel ajal on oluline arendussuund olnud ka Poola päikeseparkide rajamine".
   
   
2. Enefit Green senine kasumlikkus. "Enefit Greeni sissetulekud koosnevad laias laastus kahest osast: möödunud aastal 114 miljoni euroni küündinud elektri- ja soojamüügi käibest ning 49 miljonist eurost muudest ärituludest, mis põhilises osas on taastuvenergiatoetused. Aastakasum küündis 67 miljoni euroni" (16).
   
   
3. Rahandusministeeriumi vajadus sularaha järele. Tegelikult eelviidatud Äripäeva artiklitest selgus, et Rahandusministeerium (riik) sularaha ei saagi, vaid on juba ette kokku lepitud optsioon saadava raha andmiseks EG täiendavate investeeringute eesmärgil Leedus ja Poolas. Seega nimetatud börsileminekus ei saa näha riigi huvi täiendavate rahavoogude eesmärgil.
   
   
4. 3.3 miljardit eurot EL toetusi. Järgmiseks Euroopa Liidu 7-aastaseks eelarveperioodiks on Eestile ette nähtud 3.3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgil. On selge, et mingi osa sellest läheb jagamiseks ka EG kaudu ja kui see on erastatud, siis selle juhtide ja omanike kaudu. See tundub olema veel üks faktor, kuigi kõige peidetum faktor EG börsileviimises, ja täna pole seda võimalik rohkem lahti kirjutada kuivõrd ainult faktori esinemist mainida.

KOKKUVÕTE

Analüüs tõi välja, et Eesti elektrihinna tõusude esmane põhjus on elektritootmise järsk vähendamine Eestis alates 2019 (2020 aastal ainult 45% 2010-2018 keskmisest). Juba rida aastaid on maksumaksja rahad investeeritud Jordaaniasse, USA-sse, Poola, Leetu, Lätti jne nende riikide elanike paremaks varustamiseks elektriga. Elektrit kaugele transportida ei saa, võrgukaod on suured. Enefit Greeni kui ilmselt ühe parima ja perspektiivikaima Eesti Energia tütarettevõtja erastatakse eesmärgil saada raha täiendavateks investeeringuteks Poolas ja Leedus. Eesti Energiast võib jääda maha tühjakslüpstud kest, mis saab tulevikus vaid koormaks riigile. Mõnevõrra pehmendab sellist kahjurlust asjaolu, et lubatud on börsile viia EG ainult kuni 49%-ne vähemusosalus. Seega saab öelda, et eesti kodanikule ei too EG börsileviimine leevendust ja on pigem mingite kulissidetaguste ringkondade huvi. Kogu eelneva loo ümber keerleb Euroopa Liidu lubatud 3.3 miljardit eurot EL järgmises seitsmeaastases eelarveperioodis kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. Hetkel on raske täpselt ennustada, mil määral ja millises seoses on see 3.3 miljardit EG börsileviimise varjatud motivaatorina. Meie ei tea kulissidetaguseid kokkuleppeid ja optsioone. Kuid võib olla üsna kindel, et see seos eksisteerib ja kunagi saame ka konkreetseid arve välja tuua. 

Mida saaks aga soovitada riigile? 

1. Kõigepealt, et Rahandusministeerium, MKM ja valitsus lõpetaksid koheselt riigi rahade investeerimise välisriikide elektrivõimsuste arendamisse meie maksumaksja arvelt, ja rajaksid elektrivõimsused Eestisse. Energiajulgeolek, kas valitsus on unustanud? 
2. Koheselt saaks lõpetada ka krüptoraha ärimeeste meelitamise maksusoodustustega Eestisse, sest siin niigi ei jagu elektrivõimsusi. Elektritraiskavatele suurtootjatele kehtestada lisatasud seniste maksusoodustuste asemel.
3. Koheselt saaks tühistada täielikult kodanikelt taastuvenergiamaksu kogumise ja vanu antud lubadusi taastuvenergiatoetusteks tootjatele hakata maksma saastekvootide müügist laekuvatest rahades.
4. Tühistada 2022 kavandatud elektri- ja kütuseaktsiisi tõusud.
5. Töötada välja toetusskeemid koduomanikele ja korteriühistutele päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite paigaldamiseks ning laivõrku ühendamiseks.
6. Kaaluda Eesti Energia börsilt äratoomist.
7. Kaaluda aatomielektrijaama rajamise võimalusi ja otstarbekust.
8. Isamaa ettepanek, et kodutarbijatele elektrienergia müük sätestada seaduses universaalteenuseks, tundub hea ja perspektiivikas. 

-----------------

(1) https://www.worldometers.info/co2-emissions/co2-emissions-per-capita/
(2) https://www.worldometers.info/world-population/
(3) https://greencollar.com.au/29-oecd-countries-price-carbon-many-higher-than-australia/
(4) https://www.am.ee/node/6405

(5) https://cbeci.org/
(6) https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine
(7) https://www.investopedia.com/tech/most-important-cryptocurrencies-other-than-bitcoin/
(8) https://cbeci.org/mining_map
(9) https://finance.yahoo.com/news/countries-using-cryptocurrency-most-210011742.html
(10) https://elering.ee/sites/default/files/public/Tootmispiisavuse_aruanne_2015.pdf
(11) https://www.err.ee/1608088120/kallas-valitsus-puuab-lopetada-puidu-poletamise-narva-kateldes
(12) https://www.ohtuleht.ee/1029651/juhtkiri-taavi-aas-lajatab-elektrimaksuga
(13) http://www.science.smith.edu/~jcardell/Courses/EGR220/ElecPwr_HSW.html
(14) https://www.err.ee/1608250791/pentus-rosimannus-enefiti-greeni-borsile-viimine-sujub-vastavalt-plaanile
(15) https://www.aripaev.ee/uudised/2021/09/24/enefit-greeni-muugist-voime-saada-nii-leedu-tuuleparke-kui-eesti-olitehase
(16) https://www.aripaev.ee/uudised/2021/09/23/eesti-energia-viib-enefit-greeni-borsile