Kuriteoteade elektrihinna manipulatsioonide uurimiseks 17.08.2022

Edit 17.10.2022. Uurimised siiski viitavad, et oli turumanipulatsioon. Nordpool juba järgmisel päeval 18.08.2022 avaldas pressiteate, et hinnatõusu põhjustas (turgu valitseva ettevõtja Eesti Energia?) plokipakkumine, kus küsiti miinimumhinnaks nii kõrget hinda millist börsil polnud võimalik saavutada. Vastavalt börsireeglitele lükati selline kõlbmatu pakkumine tagasi ja plokipakkumise tegija oleks võinud teha uue korrigeeritud pakkumise, mida aga ta ei teinud. Seega ikkagi oli turumanipulatsioon, sest eksituse korral oleks plokipakkuja teinud uue parandatud pakkumise (viimase väite ümberlükkamine nõuab juba fakte, paraku on faktid ja plokipakkuja (Eesti Energia?) nimi siiani salastatud). Konkurentsiamet avaldas oma ligi 2 kuud kestnud uurimise tulemused 13.10.2022 pressiteade, kuid viimane ei sisaldanud midagi uut. Nii et suure tõenäosusega toimus siiski börsimanipulatsioon - millele aga prokuratuur "tegi katust".

 

Edit 22.09.2022. Otsustasin teema enda jaoks sulgeda, kuivõrd teema on selge ja peale abstraktse üldise huvi see muud huvi analüütikule ei paku. Konkurentsiamet samas pikendas oma 1-kuulist uurimise tähtaega, nendele pole teema selge. Prokuratuuri seisukohaks võiks jääda see prokuröride osakonna juhi kiri, mis sisult tähendab kriminaalmenetluse mittealustamise määrust. On ju ringkonnakohtunik Heili Sepp sedastanud, et kiri võib olla vastavas tähenduses (väljavõte 25.01.2021 kohtumäärusest asjas 1-21-162):

🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒🔒

Edit 21.09.2022. Vastus saabus Põhja Ringkonnaprokuratuuri majanduskuritegude osakonna juhilt, 15.09.2022 ehk 27 päeva hiljem. Ilmselt oli Riigiprokuratuur selle sinna edastanud lahendamiseks. Vastusel on salastamismärge kuni 1997 aastani. Kahetsusväärselt on vastuse allkirjastanud prokuröride juht (JuM veebilehe andmetel) bakalaureuseharidusega, kuigi prokuratuuriseadusest tulenevalt on prokurörilt nõutav miinimumharidus õigusalane magistrikraad. Mistõttu ei tekita imestust vastuse ebakompetentsus.

Vastaja saab kuriteoteatest aru nii, et ma olen kuriteoteate asemel saatnud "isikliku arusaama toimunud sündmustest". Järgnevalt teatab vastaja, et käsitleb kuriteoteadet selgitustaotlusena ning lisab ka vastuse.

Olen nüüd kimbatuses, et kuidas sellisest ametiasutuse vastusest aru saada? Kui prokuratuur oleks seda tõepoolest käsitlenud selgitustaotlusena - siis oleks ta 5 päeva jooksul pidanud selle edastama vastavat küsimust haldavale riigiasutusele (siis kas Konkurentsiametile, Majandusministeeriumile või Rahandusministeeriumile (Eesti Energia kõrgem asutus). Või siis tegema 10 päeva jooksul kriminaalmenetluse mittealustamise määruse ning saatma selle teatajale.

Kahetsusväärne on vastusest nähtuv seisukoht, et "Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt riivav". Tõde on see, et kriminaalmenetlus iseeneses ei ole mitte ühegi isiku õigusi riivav, vaid konkreetsete uurijate käitumine võib olla riivav, ebakohane või isegi õiguskorda rikkuv. Kriminaalmenetlus on iseenesest vaid uurimise formaat, mida kasutatakse karistusseadustikus sätestatud tegude kahtluse korral nendes tõeni jõudmiseks. Kriminaalmenetluses ei pea olema isegi mitte ühtainsatki kahtlusalust, uurida võib ka ainult sündmust. Loodan, et vastuses sisalduvad väärarusaamad ei olnud prokuratuuri seisukohad vaid ainult vastaja enda isiklikud arusaamad.

Ja ikkagi pole ma suutnud ära otsustada, mida vastusega peale hakata. Sisu sellel ju ei ole. Ehk oleks mõistlik see Riigiprokuratuurile saata, kuhu algselt kuriteoteate saatsin (millele see vastus on), ja paluda uuesti kuriteate  läbivaatamist?

------------------------------

Ei ole just palju juriste kes on sõltumatud, omavad ka veidi loogikat ning orienteeruvad matemaatikas mõnevõrra... 

Mistõttu võtsin elektrihinna manipulatsioonide uurimiseks kuriteoteate esitamise oma kohustuseks. All on originaaltekst - kui tuleb vastus, avaldan ka vastuse.

Kuriteoteade

1. Eesti Energia poolt üldteenusena (soetushind + mõistlik kasum enne käibemaksu) müüdud elektri hinnad on olnud aastate lõikes keskmiselt järgmised:

1.1. 2017 – 3.81 senti kWh

1.2. 2018 – 5.27 senti kWh

1.3. 2019 – 5.18 senti kWh

1.4. 2020 – 4.00 senti kWh

1.5. 2021 – 9.73 senti kWh

1.6. 2022 7 kuud – 17.23 senti kWh

1.7. 2022.08.17 kell 17-18 tõusis kWh soetushind (börsihind) tasemeni 400.00 senti kWh (4000€/MWh).

2. Eestis oli 2019. aasta lõpu seisuga 8 bilansihaldurit, lisaks on bilansihaldurina registreeritud ka Elering AS võrgukadude ostuks ja avariielektrijaama katsetustel elektri müügiks. Suurima turuosaga on tarbimisportfellide lõikes Eesti Energia AS 60,9%-ga. Tootmisportfellide lõikes omab samuti suurimat osa Eesti Energia AS 81,6%-ga(1). Vastavalt konkurentsiseadusele loetakse turgu valitsevaks mõjuks 40% omamist turul. Seega on Eesti Energia Eestis turgu valitsev ettevõtja.

3. Eesti Energia ainuaktsionär on Eesti Vabariik, kes teostab oma aktsionäriõigusi kas Rahandusministeeriumi (RaM) või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaudu. Vastavalt viimase põhimäärusele MKM tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu. Vastavalt elektrituruseadusele on elektribörsi korraldajaks Konkurentsiameti määratud elektriturukorraldaja. Seega on kõik hoovad elektrituru korraldamiseks ja hinnakujunduseks kas MKM või Vabariigi Valitsuse käes. Erasektori roll elektri hinna kujundamisel on kaduvväike või mittemäärav. Kuivõrd MKM on koostanud ka kõik elektrienergiaga varustamise arengukavad, siis on ka varustuskindluse tagamine MKM käes ja on seal olnud kogu aeg.

4. Keskmiste elektrihindade dünaamikast ja eriti hinnast 17.08.2022 nähtub, et need hinnad ei lähtu tootmiskuludest ja mõistlikust kasumist. Eelloetletud ametkondade ametnike ebakompetentsus turu mittetoimimise põhjusena pole eluliselt usutav.

5. Seega eeltoodust nähtub suurejoonelise turumanipulatsiooni tunnuseid, midagi omamoodi ponzi skeemi sarnast elektriturule kohandatuna.

6. Uurimisversioonid oleks:

6.1. Kelle konkreetse turuosalise või ametniku (grupi) ja millise tegevuse tulemusena kerkis elektri müügihind pikemas perioodis ja eriti 17.08.2022, tema seosed valdkonna reguleerimise eest vastutava ametnikkonnaga ja isiklik (või tema soodustatud isikute) otsene ja kaudne kasu elektri hinna tõusudest.

6.2. Ametnikkond, kes oleks pidanud turu toimimist jälgima ja selle reguleerimiseks tegutsema, ei ole tegutsenud. Kes konkreetne isik või grupp on tururegulatsiooni normaliseerimist külmutanud ja tema isiklik (või tema soodustatud isikute) otsene ja kaudne kasu sellest.

7. Kuriteokahtluse kvalifikatsioonid oleks:

7.1. KarS § 300’. Toimingupiirangu rikkumine (KVS § 11: ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust).

7.2. KonkS § 400. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus.

7.3. KarS § 217’’. Usalduse kuritarvitamine.

7.4. KarS § 202. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine.

7.5. KarS § 398’. Turumanipulatsioon.

8. Palun alustada kriminaalmenetlust kirjeldatud kaasuses selguse saamiseks. Näidis uurimisversioonid on eespool.

(1) https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/euroopa_aruanne-2019-2020.pdf