Kriminaalanalüütik: analüüs suunab pagulaskeskuse süütajate otsingu sisejulgeolekuasutuste ridadele

Vao Pagulaskeskuse otsaseina 03.09.2015 süütamise lühike analüüs avalike allikate põhjal näitab, et süütamise organiseerijaid tuleks otsida (eelkõige) tollaste sisejulgeoleku asutuste (PPA (juht Elmar Vaher), SiM (juht Hanno Pevkur), SMIT, SKA (juht Katri Raik)) ridadest. Kriminaalmenetluse lõpetamine on olnud ennatlik, kuid täpsemalt pole võimalik midagi öelda PPA keeldumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamise materjalidega tutvumisest.

Kõige tõenäolisemaks süütamise motiiviks saab pidada siseriiklikku katset suunata avalikku arvamust vihakõnevastase seaduse vastuvõtmisele soodsas suunas, misjärel oleks olnud võimalik rakendada tsensuuri ja repressioone vaba sõna vastu. Seega analüüsitulemus viitab Mary Krossi tüüpi provokatsioonile. Uus siseminister peaks kaaluma uurimise taaskäivitamist.

Fotolt on näha, et süütamiseks tekitati vundamendiosa katvate kiviplaatide ülemisse osasse avaused ja sealtkaudu valati vundamendi ja kinnijäetud plaadiosade vahele kütusevedelik ning süüdati. Plaatidesse augu tegemine nõuab eritööriistu, eelteadmist plaatide taga olevast konstruktsioonist, ja hoolikat kavandamist – seega on erioperatsiooni või staabi planeerimisvõimekuse tase. 

Süütamisest teatati Häirekeskusele kell 4:31 varahommikul, päike tõuseb kell 6:19. Seega ka kellaaeg on valitud, mil eriüksused tavaliselt viivad läbi ootamatuid operatsioone.

Välistused:

1)Pagulased ise ei saanud süüdata, sest nad oleks jäänud valvekaamerate pildile või nende puudumine avastatud.

2)Süüdata ei saanud ka emotsionaalsed rassistid või häiritud kohalikud elanikud, sest pagulaskeskus paikneb lokaalselt maanurgas ja ka ümbruskonna valvekaamerate läbivaatamine ei andnud tulemusi. Ka oleks need visanud aknasse kivi, süütepudeli, uksele värvipoti, tallanud lilli, või kõige tõenäolisemalt lihtsalt asukaid solvanud. Emotsioonidest ajendatud isikud ei ole võimelised sellisel professionaalsel tasemel operatsiooni läbi viima.

Asukoht

3)Välisriigi erioperatsioon on välistatud, kuna mitte ükski välisriik ei rutanud sündmust oma huvides ära kasutama (ainult Prantsusmaa suursaadik Eestis tegi avalduse oma „häiritusest“). Eriüksused niisama, lihtsalt lõbuks, selliseid „operatsioone“ ei tee.

4)Võimaliku „kõrgeltharitud“ ja metoodiliselt tegutsevate rassisti või rassistliku organisatsiooni versiooni välistab asjaolu, et nii metoodiliselt eriväljaõppe tasemel tegutsejad oleksid mõistnud ka oma teo tagajärgi (kasutatud metoodika KÕLBMATUST nendele sobiva eesmärgi saavutamiseks). Tulekindla kivipaneelidest välisseina taga mittesüttivast materjalist vooderdisele tule tegemine ei ohusta mitte kedagi füüsiliselt. Ka pole võimalik hellitada lootust, et tuhandete kilomeetrite tagant sõjakolletest Eestisse hulljulge reisi ette võtnud pagulasi oleks võimalik provokatiivse lõkke tegemisega hirmutada.

Kust siis süütajat ikkagi otsida? 

Eesti Ekspress 07.10.2015: Praegu tegelevad Rakvere politseinikud ennetus-menetlustalituse juhi Joel Alla eestvedamisel info kogumisega (nii otse kui varjatult) ning töötlemisega. Muuhulgas on uurijad kogunud kokku ümbruskonna valvekaamerate failid ja vaadanud neid salvestusi üksikasjalikult, et tuvastada, kes liikusid tol saatuslikul ööl. Aga ka enne seda ööd, sest kurjategija võis varem sündmuskohaga tutvuda. Nimelt jälgisid keskuse ümbrust valvekaamerad. Kuid mitte toda otsaseina, mis põlema pandi.

Rakvere politseinikud on lasknud teha ekspertiise ja vaadanud ümbruskonna kaamerate videofaile, nii et silm sinine, aga pole süütajat veel tabanud.

Seega süütaja pidi teadma nii pagulaskeskuse valvekaamerate asukohti ja valvamise operatiivset korraldust, kuid ka ümbruskonna valvekaamerate asukohti. Vastav info on kättesaadav ainult sisejulgeoleku asutuste piiratud arvule töötajatele. Lisaks, nagu juba kirjeldatud, valdas süütaja võimekust erioperatsioonide professionaalseks kavandamiseks ja läbiviimiseks.

Oli teadlik konkreetse hoone ehitusarhitektuurist (et terrassiitplaatide taga on kütusevedelikku kinnihoidev tühimik ja vedelikku põlenguks säilitav klaasvatt ning mitte ei ole tegemist süütamise kontekstis sobimatute soojustamata betooni või penoplastiga).

Seega, kogu avalikest allikatest kättesaadav info viitab, et suure tõenäosusega süütajat (või süütamiseks vajaliku info andjat) tuleks otsida sisejulgeolekuasutustest. Millised isikud tegid vaadeldaval ajavahemikul hoone turvasüsteemide kohta ja ümbruskonna valvekaamerate kohta andmebaasidest päringuid? Millistel tolle aja teenistujatel võis olla motiiv antud operatsioonis osalemiseks?

Kindlasti on avalikkusele vajalik anda ka piisav ülevaade toimunud uurimise jooksul tegelikult toimetatust ning käivitada uurimine uuesti. Kuriteosündmusest on möödunud 4 aastat, see ei ole täna veel menetluseks aegunud. Lõpetamine on olnud ennatlik, enneaegne, isegi kuritegelik. Uurimine lõpetati oktoobris 2016. Kuu aega hiljem kukkus Taavi Rõivase valitsus ja siseministri kohalt pidi lahkuma Hanno Pevkur, keda tuli asendama sots Andres Anvelt.

Kui on vormistatud "kriminaaluurimise lõpetamise määrus", siis õiguspraktika kohaselt on selle uurimise taaskäivitamine väga-väga komplitseeritud. Menetluse lõpetamise vormistamine seega teenis süütajate huve jääda anonüümseks.

Kas uus siseminister Mart Helme reageerib ja käsib selgitada asjas tõe?

Mõned kommentaarid, kuidas reageeris tollal sündmusele rahvas:

... ja kuidas reageerisid tollased valitsusametnikud:

Peaminister Rõivas sõitis viivitamatult sündmuskohale.
President THI nõudis kõigilt parlamendierakondadelt hukkamõistu.

Niisuguste sõnavõttude peale oleks küll oodanud, et siseminister Hanno Pevkur ja PPA peadirektor Elmar Vaher suunavad asja KAPO uurimisalluvusse kõige kõrgema prioriteediga. Kuid võta näpust, suunati lokaalse prefektuuri menetlus- ja ennetustalituse (politseipoolne uurimisjuht teadmata) uurimisasjaks !

Uurimise üldjuht vanemprokurör Sirje Merilo.