Kriminaalanalüütik tulistamisest: politsei suund viimase 5 sekundi arutamisele ei olnud õige

Vabaduse väljaku 31.10.2017 politseitulistamise esmase analüüsi põhjal saab öelda:

1. Politsei esimese päeva suund viia arutelu viimasele 5-le sekundile ei olnud korrektne.
2. Politsei eelhoiatus- ja juhtimisahel ei töötanud, ilmnesid väljaõppe puudused.
3. Tulistaja politseiniku tegevuse määrustikupärasuse hindamisel on peamisteks küsitavusteks selga tulistamise vajalikkus ja elupäästva esmaabi mitteosutamine peale lasku.
4. Noormehe käitumine meenutas "politsei assisteeritud suitsiidi" taotlemist.
5. Politsei juhtimisahela ja väljaõppe toimimisel oleks noormees elus.

Kasutatud videod:

• Полицейские застрелили размахивавшего ножами мужчину Tallinn 31.10.2017, 8:03
• Vabaduse väljaku tulistamise tagamaad (by Jyrgen94) 31.10.2017, 4:29
• VABADUSE VÄLJAKUL ASET LEIDNUD SÜNDMUS [10/31/2017], 1:43
• Politsei tulistas Vabaduse väljakul nugadega vehkinud meest, 5:00

ANALÜÜS SÜNDMUSTELE

1. 30.10.2017 postitab Jaanus oma FB kontole järjestikku veidi kummalisi säutse, nendele ei reageeri keegi (järeldus: postitustes ohtu ei nähtud). 
2. 31.10.2017 11:04-11.14 saab häirekeskus 10 kõnet a la:  

Raekoja platsil kõnnib sihitult paljasjalgne noormees, pikk nuga käes (ei ähvarda küll kedagi ja (vastupidiselt ajakirjanduses väidetule) ei vehi ka nugadega). Nöör kaelas, otsaette markerpliiatsiga kirjutatud "LOLL". 

Politseijuhtimise probleemid Raekoja platsil: 

• Jaanuse teekonda Raekoja platsini ei olnud märgatud, kusagil ta end ju grimeeris ja relvastas. Signaalid tulid pealtnägijatelt mitte kümnetelt politsei videovalvekaameratelt.
• Politseil puudus vanalinnas kiirreageerimise võimekus. Kui oleks olnud tegemist terroristiga, oleks politsei läbikukkumine olnud totaalne. Jaanus aga ei tahtnud kedagi tappa, nähtub tema käitumisest (vt kõrval pildil punase ringiga, ja videod).

3. Peale sihitut ringlemist Raekoja platsil Jaanus jalutab Vabaduse väljakule 650 meetrit. Politseipatrull jõuab talle vastu Jaani kiriku taga asuva trepi juures.

F3. Facebook postitused poolteist päeva varem

4. Politseipatrull ei võta autost kaasa kilpe, millega saaks võimalikku noarünnakut ilma tulirelvata tõrjuda, ega muid isikukaitsevahendeid (millised korraldused sai patrull välijuhilt, kas tänavakaamerate info edastati jooksvalt patrullidele?).

Politsei eirab niisuguste olukordade juhtimise õpikunõuet - külmuta olukord, seo isiku tähelepanu, rahusta, oota lisajõudude saabumist (videolt on endiselt näha, et Jaanus ei ohusta kedagi). 

5. Politsei rahustamise ja olukorra külmutamise asemel karjub Jaanuse suunas, sihtides teda püstoliga. Vastasseis on juba filmimist alustades kestev ja jätkub esimese lasuni veel järgnevad 22 sekundit. Vahemaa politseinikuga 10-20 meetrit.

6. Jaanus nähtub olevat segaduses: isegi kui ta plaanis "politsei assisteeritud suitsiidi", tõrgub miski temas seda viimast sammu astumast... Ta astub politsei püstolitorule kord lähemale, siis kaugemale. Kõhklus on silmnähtav. Aeg venib. Politseinik ei jäta röökimist ja relvaga ähvardamist. Jaanusele enam ei anta taganemisvõimalust - ehk ta läheks tunneli kaudu Pärnu maantee alt läbi ja vaikselt ära oma koju, ja ei teeks mitte kunagi enam midagi sellist (hingeseisundit võiks psühholoogid kommenteerida). Jaanus alustab politseiniku relvatoru otsa jooksmist, tõstes noa ähvarduse imiteerimiseks kõrgele üles.

F4. Monteeritud pilt kahe erineva nurga alt II lasu ajal tõendab,
et I lask ei olnud pihta.

7. Kõlab politsei lask. Määrustikujärgset häälkäsklust "Seis, politsei, tulistan" videolt ei kuuldu. Võimalik, et politsei hõikas seda varem, enne filmimise algust. Siis kaks kiirlasku - kõik kolm esimeselt politseinikult, kelle ründamist Jaanus imiteerib. Ükski nendest laskudest ei olnud pihta.

8. Vahepeal on politseiniku paarimees kilpi toomast tagasi jõudnud. Nähes Jaanust paarimehe poole noaga jooksvat, viskab ta kilbi maha, haarab püstoli ja tulistab Jaanust selga. Jaanus jääb lamama.

8. Kontekstis olukorda vaadeldes ei saa öelda, et Jaanus oleks nendel hetkedel olnud süüdimatus seisundis. Kirjeldatu viitab teadlikule ja sihipäraselt kavandatud tegevusele iseenda probleemide meeleheitlikul lahendamisel, soovimata kedagi teist kahjustada.

9. Politsei ei osuta elupäästvat esmaabi. Eluohtlikus seisundis inimese abita jätmine on kvalifitseeritav KarS § 124. Mis käib kõigi kohalolnud politseinike suhtes. Selga tulistamisel paarimehe poolt võib vaadelda KarS § 291 võimuliialdusena, kuivõrd olukorda juhtis laskevalmis relvaga esimene politseinik (kelle suhtes imiteeriti rünnakut). Paarimees ei olnud õigustatud tulirelvaga tapvat lasku tegema, sest sellise otsuse oleks olnud õigustatud (hädavajaduse korral) tegema ainult esimene politseinik. Kes seda aga ei teinud.

TEGEVUSED TULISTMISE EPISOODIS:

F5. Noormees on jõudnud vanalinnast jalutada Vabaduse väljakule ja eemaldumas, tema teekonna blokeerivad politseinikud. Filmimise käivitamisel kestev tegevus - püstoliga sihtiv politseinik karjub "Pane maha".

F6. Noormees tõstab rünnaku imiteerimiseks noa ja alustab politsei püstoli suunas jooksu.

F7. 3 sek peale imiteerimisjooksu alustamist kuuldub esimene lask.

F8. Kostub teine lask, laskja politseinik posti varjus, noormees kõveras selg laskja poole

F9. Kostub kolmas lask, noormees kõveras selg laskja poole. Hetk hiljem laseb parempoolne politseinik noormehele kuuli selga.

F10. Kostub neljas lask. Noormees posti kõrval maas.

TEGEVUSED PEALE TULISTAMISE LÕPPEMIST:

F11. Politseinike asend peale tulistamist, noormees lamab vasakpoolse posti kõrval.

F12. 9 sek hiljem politsei on kahe mehega lähenenud uuesti noormehele, kes lamab selili käed vertikaalselt.

F13. 6 sek hiljem politsei haarab lamavat noormeest kätest.

F14. 3 sek hiljem sama jätkub, keeratakse kõhule. 

F15. Veel 2 sek hiljem on noormees kõhule maha keeratud. 

F16. Järgnevad 10 sek püüab noormees ise end kätel üles ajada ja keerata.

F17. 11 sek hiljem. Noormees veelkord surub käega. Aga mida võtab politseinik maast?

F18. Noormees jääb liikumatult lamama kiirabi saabumiseni. Kopsuhaavaga oleks tulnud paigutada/jätta selili.

F19. Neli pool minutit hiljem tiritakse noormeest kanderaamile.

KOKKUVÕTE

Algselt Postimees vahendas PPA väite, et anti kõrgeima ehk Charlie prioriteedi häire. Selle lükkab hiljem ümber Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, kes teatab prioriteediks kõige madalaima I koos selle tõstmisega hiljem Bravoks.

Raekoja platsile politsei kohale ei jõudnud. Kui noormees oli liikunud Vabaduse platsile, jõuab talle vastu esimene politseipatrull. Kiirabi turvamise eesmärgil saabumas ei olnud. Noormeeest nähes asutakse teda püstoli ja röökimisega ähvardama. Mis ei ole just taibukas tegevus, kui noormees on paljajalu, nöör kaelas rippumas ja otsaette markeriga kirjutatud “LOLL”.

Üks kahest patrulli liikmest läheb autost kaitsekilpe ära tooma. Paarimees samal ajal jätkab "pane maha" röökimist ja asub üksi püstoliga rünnakule, liikudes mõned sammud edasi noormehe peale. Noormees reageerib sellele algul taganemisega ja seejärel imiteeritud/ provotseeritud/ improviseeritud fataalse vasturünnakuga. Paarimees on kilbid käes tagasiteel ja mängust väljas. Sündmuskohale jõudes viskab kilbi maha, haarab püstoli ja teeb tapva lasu selga.

Prefekt hiljem väidab, et nii neil õpetataksegi - kui rünnatakse külmrelvaga siis, vastatakse tulirelvaga. Seega näiteks, kui ründab ülesärritatud perenaine pudrunuiaga, siis politseinik vastab alati püstolitulega. Antud juhul aga tapva lasu teinud politseinikku ei rünnatudki, tulirelvaga sekkus vale isik.

Seljast rindkeresse lasu peale noormees kukub selili, ajades kopsuhaava tõttu käed õhku üles. Lasu teinud politseinik haarab tema kätest, keerab lamama kõhuli. Mis oli vale käitumine (Meedik Mare Liigar, Õhtuleht: "Kui rindkeresse kuuli saanud inimene hingab ja on mingilgi määral teadvusel, peab ta istukile tõstma. Sest kui veri kopsu või rindkereõõnde jookseb, siis see surub kopsu kinni. Kui kannatanu on teadvusel, siis tema ainuke võimalus ellu jääda on istuv asend. Kui aga teadvus kaob, tuleb ta kindlasti pikali panna ning sel juhul on ellujäämisvõimalus väike").

Noormees püüab ennast veelkord kätele upitada, aga paarikümne sekundi jooksul jõud raugeb ja teadvus kaob. Politseinikud tõenäoliselt ei osanud antud olukorras elupäästvat esmaabi anda, isegi ei üritatud. Kiirabiauto saabudes alustab kiirabi koheselt südamemassaaži, aga oli juba hilja. Noormees viiakse siiski kiirabiautosse ja surma kellaajaks teatatakse kell 12.

F20. In memory

Kell 12:33 ehk rohkem kui TUND peale noormehe surma sekundeerib PPA korraldatud meediamürale Põhja ringkonnaprokuratuuri juht Taavi Pern, kes teatab kriminaalasja algatamisest "kriminaalmenetlust alustati tapmiskatse paragrahvi alusel: tundmatu meesterahvas üritas tappa kaht politseiametnikku".

Kriminaalanalüütiku selgitus: kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 4 sätestab absoluutse menetlustakistusena kahtlustatava surma. Antud olukorras oleks prokuratuuril olnud võimalus alustada kriminaalmenetlust "Vabaduse väljakul toimunud tulistamise asjaolude uurimiseks" (näiteks KarS § 113 kvalifikatsiooni ja KrMS § 6 õigusnormiga) - kuid sellise seadusel põhineva soliidse käitumise asemel tegi ka prokuratuur end naeruväärseks PPA juhtide erahuvides propagandamasina toetamisega.

Postscriptum: Jaanuse viimaseid säutse oli "Tehke et see midagi loeks".
Reservatsioon: käesolev analüüs ei asenda kriminaaluurimist ega meditsiinilist ekspertiisi. Kuid käesolev analüüs sai ette võetud vaid objektiivse info puuduse tõttu olukorras, kus prokuratuur ja politsei sisekontroll uurimist ei alustanudki (s.t prokuratuur alustas kõlbmatu legendiga, sest seadus ei võimalda surnule kahtlustatava menetlusseisundit omistada).

LISAD. Täiendavad selgitused ja müüdid.

1. Lahangutulemuste suhtes on lekkinud andmed, et tabas neljas kuul tulistatuna selga. PPA väidab, et esimesed 3 olid hoiatuslasud. Hoiatuslaske ei oleks õige teha rohkem kui 1. Korrakaitseseaduse järgi tulistatakse ründajat võimalikult väheselt kahjustades - määral, mis on vajalik rünnaku peatamiseks (lask kätte, jalga, autorehvidesse). Aja kaotamine ja kuulide raiskamine 3 hoiatuslasu tegemisele on vale käitumine.

2. Elupäästva esmaabi juhis rinnahaava korral (Kaitseliidu meditsiini ja kriisiabi väljaõppegrupp 2007).

3. Surma põhjused. Vere puudumine sündmuskohal viitab, et pigem jäid süda ja olulised veresooned kuulist vigastamata, lasti läbi kops. Kopsuhaava korral tuleb kuuli sisenemis- ja väljumisauk katta õhku mitteläbilaskva kilega (vt juhis eelmine punkt). Kannatanu asetada kaldu selili. Kuid kannatanu pöörati kõhuli elupäästvat esmaabi osutamata. Surm saabus lämbumise tagajärjel. Aeg neljandast lasust tegevusteni:

• 0 min 00 sek - kostub neljas lask.
• 4 min 29 sek - kiirabi peatub noormehe kõrval.
• 5 min 16 sek - kiirabitöötaja alustab maas noormehele südamemassaaži.
• 5 min 36 sek - tõstetakse kanderaamile ja jätkatakse südamemassaaži.
• 6 min 10 sek - kanderaam lükatakse kiirabiautosse.
• 7 min 39 sek - video lõpeb, kiirabi pole veel ära sõitnud.

4. Käesoleva sõltumatu kriminaalanalüüsi tähtsus.

1. Välistasime noormeest halvustava algse propagandateesi nugadega vehkimisest.
2. Viisime diskussiooni eksitavalt viimasele 5-le sekundile keskendumisest ära sündmuse arutamiseks objektiivselt ja kontekstis.
3. Tõendasime faktiliselt, et noormehe eesmärk ei olnud teisi vigastada.
4. Juhtisime tähelepanu politsei juhtimissüsteemi ja väljaõppe kesisusele.
5. Andsime analüüsi tasemel hinnanguid episoodidele.
6. Jätame selle analüüsiga väljatoodud probleemid ja valed käitumised Damoklese mõõgana rippuma prefekt Kristjan Jaani, politseipeadirektor Elmar Vaheri ja siseminister Andres Anvelti kohale.