Suhkrumaks on rumal

Riigi rumalad kulutused algavad rumalatest seadustest. Riigikogule esitatakse eelnõud, millede sisust otsustajatel pole võimalik aru saada. Kodurahu huvides tõstavad saadikud tuimalt kätt ... Rumalad seadused nõuavad rumalaid kulutusi, rumalad kulutused lisaraha. Nii on sündimas suhkrumaks, millega prisked kontori-inimesed soovivad maksustada Coca-Cola taolisi laste spordijooke.

Suhkrumaksu kehtestajad vs maksjad. Fotod: Siim Lõvi; ERR; Tallinna Saksa Gümnaasium.

Mõned (eesmärgipärasemad) ideed valitsusele ülekaaluliste vähendamiseks:

1. Ravikindlustuse sotsiaalmaksu diferentseerimine terviseriskikäitumiste korral; 
2. Tervislike jookide ja toitude käibemaksu madalamad määrad; 
3. Söögikohtadele kohustus väikesi portsjone menüüs omada.

Terviseriskikäitumisega seotud maksustamine on õige anda sotsiaalministri valdkonnale. Muidu ongi nii, et kui rahandusministriks saab just dieeti alustanud isik, kehtestab see suhkrumaksu. Kui rahandusministriks saab laktoositalumatusega isik, kehtestab see piimatoodete maksu. Ja laekuv raha peaks minema täies ulatuses ravikindlustusele vastavate riskide maandamiseks ja ravimiseks.

Karikatuur DarylCagle.com

- Daryl Cagle: Get Your Hands Off My Soda!
- PeakPerformance: Is Coca-Cola an effective sports drink?

Aga nüüd tehtud märkused PPVS muutmisele 416 SE kui näitele, kuidas ametnikud tekitavad kunstlikult vajadusi suhkrumaksude järele põhjendamata kulutuste seadustamise eelnõuga:

Punkt 2) Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu KILP asutamine. Eelnõust ega seletuskirjast ei saa selgitust, millised probleemid uue suure andmekogu asutamine lahendab. Seletuskirja lk 4 on öeldud, et praegu kantakse andmed politsei andmekogu POLIS erinevatesse moodulitesse, aga siis hakatakse kandma KILP-i. Kahjuks komplekssest ja funktsioonipõhisest tervikust mingi osa samaliigiliste andmete eraldamine eraldi loodavasse andmekogusse tekitaks hoopis uue probleemi - et politsei funktiooni täitjad hakkavad omama eraldi infot ja piirivalve funktsiooni täitjad eraldi infot. Tekib info killustatus ja infoliikumise häired kahe erineva süsteemi vahel, samas eelnõuga ühtegi olemasolevat probleemi ei lahendata.

Isegi kui küsida, kas piirivalvele uue eraldi suure infosüsteemi tekitamine on esimeseks sammuks piirivalve lahutamisel politseiorganisatsioonist ja iseseisvuse taastamisel, siis see ei ole nii - POLIS andmekogu(sid) kasutavad kõik siseturvalisuse organisatsioonid, lisaks PPA-le nii KAPO, välisluure jne. Läheme detailidesse:

Eelnõu järgi KILP-I kantakse (minu selgitus iga taga sulgudes):

1) riigipiiri valvamise toimingute andmed (need on praegu infosüsteemis TEPLA, mis on 2011 käivitatud infosüsteem);

2) riigipiiri valvamise toimingutega seotud isikute andmed (need on praegu infosüsteemides SAP ja TEPLA, esimene käitivati 2010);

3) riigipiiri valvamise tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo (iga valve- ja seiresüsteem tuleb oma tarkvara ja liidesega ja eraldi andmete sisestamine kolmandasse (tootjavälisesse) andmekogusse on nonsens, kahjurlik asendustegevus);

4) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed (ebaselge kirjeldus – siia kuuluvad ka paha tuju, halb ilm, külapidu, piirivalvuri haigus. Nii ebaselgelt ei saa seaduse tekstis väljenduda. Kuid operatiivandmestik on praegu POLIS alamsüsteemis KAIRI ja menetlusandmestik alamsüsteemis MIS, igasugune andmestiku tükeldamine sealt vaid tekitaks operatiivtöös probleeme).

Kõikide POLIS infosüsteemi osade andmeid on võimalik analüüsiks kasutada andmelaost aruandegeneraatori abil (muidugi on kõik päringud piiratavad kasutajaõigustega).

Lisaks on praegu töös üle kümne piirivalve funktsioone täitva sihtotstarbelise infosüsteemi (näiteks pis, pvk, yphis, skeeld, BRIIS, illegaal, etr, politsei-kais, jne, muidugi ka Interpoli ja Scengeni infosüsteemide liidesed…).

Kokkuvõtteks võib vaid öelda, et andmekogu asutamise eelnõu ja seletuskiri ei väljenda asutamise kava läbimõeldust ega põhjendatust. Nii jääb üle kahtlustada, et organisatsioon tajub praegu võimalust ükskõik millise raha küsimiseks kriitikavabalt, viidates vaid piirivalve nimetusele. SE-416 olemasolev eelnõu ja  seletuskiri ei anna Riigikogule vajalikku infot sisuliseks otsustamiseks. 

Punktid 3 ja 4. Kadettide ametikohale nimetamine õppepraktika ajaks. Muudatus taastab regulatsiooni, mis kehtis enne 2015 aastat. Mina isiklikult peaks põhjendatuks kadettide praktikandi staatus lahendada eraldi “kadeti” või "praktikandi" instituudi loomisega, mis võimaldaks ka selgemat ja õigemat palga- jm statistikat.

Punkt 5. Sellega parandatakse seadusest varasem trükiviga (sõnade kordus). OK

Punktid 6 ja 7 – OK.

Punkt 10 ja 11. Ajutine teenistusastme ülendamine rahvusvahelise koostöö raames. Probleemiks on siin esiteks, et seletuskiri ei räägi sellisest instituudist nagu “rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale”, aga seaduses on see defineerimata õigusterminina sees olemas. Niimoodi saab selle termini alla paigutada paljud, ka siseriiklikud ametikohad. Eelnõu ei too ka ühtegi näidet, millistel juhtudel välisorganisatsioonid niisugust nimetamist nõuavad – viidatud on vaid, et kaitseväe seadusesse on selline asi juba sisse viidud. Mistõttu tuleks seletuskirja lisada näited organisatsioonidest ja ametikohtadest, milliste kontekstis see institutsioon on vajalik. Praegu jääb mulje, et politseijuhid püüavad sellega vaid pettemuljet tekitada … Lisaks ei ole piisav argument, et kaitseväe seaduses on selline punkt olemas. Tuleks mõtestada lahti – millistes riikides niisugust instituuti veel kasutatakse ja kas sellest ei tule Eesti rahvusvahelisele mainele tagasilööki kui seadusandja poolset teadlikult kavandatud pettust rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes.

Punkt 12. Politsei auastmete andmise toomine siseministri pädevusest peadirektori pädevusse. See punkt on sisulise tahte küsimus. Aga oma mõjult see kapseldab politseiorganisatsiooni, viib tsiviilkontrollist kaugemale, suurendab subkultuursust … Millega see ei lähe minu hinnangul kokku vaba ja demokraatliku tsiviilühiskonna põhimõtetega ja on oma sisult tagurlik. EI.

Punktid 14-15. Puudutavad muutusi punktides, kuidas politseiametnikku mittepolitsei ametikohale nimetada – nii et tema soodustused ja staaz kasvaks. Selline võimalus tuleks aga üldse ära kaotada, isiku staatus peab sõltuma ülesannetest mida täidab. Kui lahkub politseitöölt, siis peaks katkema ka politseiniku staatus (repliik).

Eelnõu ülejäänud punktid. Paljuski juba täpsustavad eeltoodut või on muu pisi-tehniline kribu-krabu. Sisulisem osa on eelpool juba ära toodud, sellega lõpetan J. See eelnõu tuleks tagasi saata parandamiseks.

Eelnõud tuleks täiendada vanusepiirangute regulatsiooni tühistamisega seaduses. Vanusepiirangud on diskrimineerivad ja ressurssi raiskavad, sest ametnike võimekust ametikoha ülesandeid täita kontrollitakse regulaarsete füüsiliste katsetega. Õiguskantsler Ülle Madise:

(Teenistusest vabastamine vanuse tõttu. Palusime 2011 ja 2015 analüüsida, kas kaasaja oludele ja vajadustele vastab lahendus, mis kohustab vabastama politseiametnikku ainuüksi 55a/60a vanuseks saamise tõttu. Leidsime, et on olemas isiku jaoks leebemaid alternatiive. Piirvanusesse jõudnud isiku puhul ei tule alati politseiülesannete täitmine täielikult keelata, kui ta on võimeline ülesandeid täitma. Ka siseminister kirjeldas 2009.a-l võimalust jätkata teenistust organisatsiooni sees muul ametikohal. PPVS § 96 lg 3 võimaldab teenistusaega pikendada ühe aasta kaupa kuni üldise vanaduspensioniea saabumiseni. Kriteeriumeid, millest lähtuda teenistusaja pikendamisel/pikendamata jätmisel, seaduses kirjas ei ole (vrdl vangistusseaduse § 152, kohtute seaduse § 99¹). Palume kaaluda eelnõu raames ka selle probleemi lahendamist).

-----------------------
Eelnõu dokument asub https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fe51cb57-eaa8-4017-b58e-7279c9dd1377/Politsei%20ja%20piirivalve%20seaduse%20ning%20p%C3%A4%C3%A4steteenistuse%20seaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(416%20SE).