Riigi bilansi
järgi oli riigi eripensionide kohustus kokku Politsei- ja Piivivalveameti
moodustamise ajaks 01.01.2010 nominaalväärtuses 2,091 mlrd eurot ja see
kohustus on kuue järgneva aastaga
kasvanud 209 protsenti, moodustades 31.12.2015 seisuga 4,371 mlrd eurot[1].
Kusjuures olulisima hüppe tegi kohustus 2014-ndal aastal, kasvades aastaga 55%.
2015-ndal aastal kasvas riigi eripensionikohustus „ainult“ 6%.
 |
| Foto: Rene Suurkaev |
Eeldatule
vastupidiselt näitavad kiretud arvud, et moodustatud Politsei- ja
Piivivalveamet ei ole toimunud eripensionide ralli vedaja, vaid ta on pigem
kaotaja. Kui 2009-ndal aastal moodustas Siseministeeriumi osa eripensionide
kohustuses 46,7% riigi eripensionide üldkohustusest, siis 2015-nda aasta lõpuks
oli Siseministeeriumi osakaal vähenenud 43,4%-ni. Siseministeeriumi andmeid täiendavalt
asutuste lõikes ei ole võimalik eristada, Siseministeeriumi raamatupidamine on
tsentraliseeritud ministeeriumi tasemele ning detailsem statistika ei ole kättesaadav.
Riigi 31.12.2015
bilanss näitab riigi eripensionikohustuste summaks 1,964[2]
mlrd eurot, mis on vähendatult kajastatav ehk diskonteeritud summa. Tegelik
riigi eripensionikohustus 31.12.2015 oli 4,371[3] mlrd
eurot. Riigi bilanss ei kajasta seega 2,407 mlrd eurot eripensionikohustust
– erinevused oli võimalik dešifreerida Riigi Tugiteenuste Keskuselt
teabenõudega pensionieraldiste arvestamise tabeleid küsides. 2016 arvandmed ei
ole artikli kirjutamise ajal kättesaadavad.
Eesti
eripensionikohustus on 2,2 miljardi euro võrra suurem kui riigivõlg
Riigi
eripensionide kohustust riigivõla sees ei näidata ja seega riigi kohustustest
üldpildi saamiseks tuleb see riigivõlale lisada. Metoodiliselt tasub teada, et
riigivõla sisse ei arvestata ka välisvõlga. Riigivõla mõiste ja järgimise
kohustus on sätestatud Lissaboni lepingu (Euroopa Liidu aluslepingu muutmine
2007-ndal aastal) lisaprotokollis nr 12[4].
Rahandusministeeriumi veebi ja Eesti Panga veebi otsingumootorid ei suutnud
leida riigivõla suurust, mistõttu kasutame Nationaldebtsclock.org[5]
andmeid sellest teadasaamiseks. Selle andmetel Eesti riigivõlg on 2017
veebruaris 2,157 mlrd eurot. Seega riigi
eripensionikohustus oli 2015 lõpuks 2,214 miljardit eurot suurem kui on tänane riigivõlg
kokku.
Soovitused
ministritele
Rahandusministeerium
kajastab riigi eripensionide kohustusi diskonteeritult, vähendades iga
tulevikuaasta kohta summasid vahemikus 4 ... 6 protsenti. Diskonteerimine on
kindlustusmatemaatiline meetod, mida rakendatakse äriühingutel:
· Sektorite kasumlikkuse võrreldavamaks
muutmiseks, ellimineerimaks intressita omanikulaenudest saadavat näilist tulu.
· Raha ajaväärtusega korrigeerimiseks, kuna
olemasolev raha täna on suurema väärtusega kui sama raha aastate pärast.
Eripensionide
kohustusse on tõenäosused eripensionile jäämisest, eluea pikkusest
ja indekseerimise mõjust muude komponentide kaudu sisse arvutatud. Lisaks seda
raha eripensionidega võetud kohustuste katteks ei ole täna füüsiliselt üldse
olemas - see on katteta võetud kohustus tulevastele põlvedele. Võrdluseks, kui
kodanik võtaks 30-ks aastaks 100 000 eurot laenu ja diskonteeriks seda 5
protsendiga aastas, siis tema aruandluses kajastatavaks laenukohustuseks oleks 23 138
eurot. Selline tegevus kodaniku poolt oleks ju eksitav ja lubamatu?
Siit ka rahandusministrile soovitus, kajastagem
eripensionid edaspidi riigi bilansis nende tegelikus väärtuses. Me eespool juba
nägime, et ilma teabenõude esitamiseta oli võimatu tuvastada riigi bilansis
asuvaid tegelikke summasid. Riigi bilanss peaks olema loetav aga ka ilma
teabenõudeta selle sisu kohta.
Teistele eripensione bilansis omavatele ministritele
soovitus - tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja
seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle. Raske on küll ilma täiendava
analüüsita anda ammendavat selgitust eripensionide kahekordistumise ralli
tegelikele tagamaadele, kuid võib eeldada eripensioni ametikohtadel
teenistujate kiivat vastastikust jälgimist - nii kui üks ametkond tõstab oma
eripensione, siis teised koheselt järgnevad talle. Ja ministrid ei pruugi
taibata ametnike poolt esitatavate regulatsioonimuudatuste eelnõude tegelikke mõjusid,
kirjutades neile alla heauskselt.
[1] Riigi bilansis kajastuvad summad
(diskonteeritult) 31.12.2009 - 0,940 mlrd ja 31.12.2015 - 1,964 mlrd eurot.
[2] Siin ja edaspidi alusarvud põhinevad
Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi aruannetel.
[3]
Tegelike kohustuste summade ehk nominaalväärtuste tuvastamise metoodika: teabenõudega 7.02.2017 nr 5-1/00194-1
küsiti Siseministeeriumi pensionieraldiste tabelite diskonteeritud aegread ja
neile vastavad nominaalväärtustes aegread.
Saadud tabelite alusel arvutati välja koefitsient, mille võrra
diskonteerimine summat vähendas. Saadud koefitsienti 2,23 kasutati muude ainult
diskonteeritult kättesaadavate summade nominaalväärtuse ligikaudseks
tuvastamiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar