Politseipensione 15 aastat (analüüs)

Artikli avaldas Rahvusringhääling 29.03.2017 ja oli loetuim arvamuslugu 30.09.2017.

Politseipensionid sätestati Mart Laari teise valitsuse ajal 10.11.2001 vastuvõetud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadusega. Sotsiaalministriks oli Eiki Nestor. Meedia tähelepanu oli raudtee erastamisel ja elektrijaamade erastamiskatsel. Paralleelselt toimunud eripensionide asutamine politseile jäi piisava tähelepanuta.

Hetk filmist "Politseiakadeemia". Foto www.filmiveeb.ee.

·Vahemikus 31.03.1991 kuni 31.12.2001 pensionile läinud endistele politseiametnikele kehtestati tagasiulatuv õigus nõuda oma senise vanaduspensioni ümberarvutamist politseipensioniks.

·Politseiteenistus vahemikus 1.03.1991-1.09.1994 hakkas andma politseistaaži kolmekordselt.

·Politseistaaži hulka arvati ka miilitsa teenistus nõukogude ajal.

· Politseiametnike pensioniõiguse tekkimise vanus alandati 50-le eluaastale.

Politseipensionide faktiline määramine algas 1.01.2002. Valitsus astus tagasi 28.01.2002, elektrijaamade erastamise toimingud peatati. Raudtee riigile tagasiostmine allkirjastati 5 aastat hiljem - 9.01.2007, kusjuures 66% Eesti Raudtee aktsiate tagasisaamiseks kandis riik üle 2,35 miljardit krooni. Politseipension aga on jäänud. Vaatame nüüd 15 aastat hiljem – mis on tulemused arvudes.

Suurim politseipension 3863.02 eurot, keskmine 722.05 eurot

Seisuga 23.02.2017[i] oli Eestis 1841 (elusolevat) politseipensionäri keskmise pensioniga 722,05 eurot. Võrdluseks, 2016 aastal oli keskmine vanaduspension Eestis 386 eurot - vahe seega 1,87 korda politseipensioni kasuks.

Suurim politseipension oli 3863,02[ii] eurot, väikseim 229,85[iii] eurot. Järgnevas tabelis on politseipensioni saajad jaotatud pensioni määramise aasta alusel, keskmised ja mediaansummad on seisuga 23.02.2017.

Esmase määramise aasta	Politseipensionäride arv	Keskmine politseipension 23.02.2017	Mediaan politseipension 23.02.2017
2002	544	641,36 €	603,34 €
2003	105	718,14 €	603,34 €
2004	80	710,51 €	603,34 €
2005	72	694,58 €	603,34 €
2006	53	706,35 €	603,34 €
2007	66	741,41 €	610,05 €
2008	73	740,72 €	660,81 €
2009	113	760,46 €	660,81 €
2010	95	733,99 €	681,08 €
2011	73	730,14 €	683,83 €
2012	98	728,86 €	657,74 €
2013	99	781,58 €	800,98 €
2014	147	767,06 €	767,36 €
2015	102	856,72 €	776,90 €
2016	105	802,81 €	749,03 €
1.01-22.02.2017	16	968,34 €	776,48 €
KOKKU:	1841	722,05 €	653,82 €

Keskmine näitab raha summalt keskmist suurust, mediaan näitab saajate pingerea keskpaigas paiknevat suurust. Keskmise ja mediaani võrdluses kõikumised viitavad erinevatele aastakäikudele rakendatavate regulatsioonide mõjule või iseloomustavad vastava aasta kontingendi kunagisi positsioone hierarhias.

Mood järgnevas tabelis näitab enim kordi esinevat suurust. Järgnevas tabelis on mood kahaneva pingereana.

Politsei- pensionäride arv	145	94	89	86	79	32	18
Politseipensioni suurus eurodes	603,34	574,61	660,81	804,45	517,15	919,38	1 149,22

Mis saab edasi?

1.04.2017 toimub seaduse alusel iga-aastane pensionide indekseerimine, pensionid tõusevad keskmiselt 5,1%:

·       Keskmine vanaduspension tõuseb 19,69 eurot

·       Keskmine politseipension tõuseb 36,82 eurot

·       Suurim politseipension tõuseb 197,01 eurot.

Võrdluseks keskmine palk tõusis 2016 IV kvartalis võrreldes 2015 IV kvartaliga 7% ehk 77 eurot ja oli 1182 eurot. Seega võib öelda, et sotsiaalsüsteemi kaudu kihistumine kasvab.

Arvusid vaadates on ka arusaadav, miks politseiametnikud on huvitatud 2002 aastast kehtestatud politseipensionide jätkumisest. Praegu kehtivas politsei ja piirivalve seaduses on koguni 152 korda mainitud sõna „pension“, kuid kõigest 70 korda mainitud sõnu „ülesanne“ või „ülesanded“.

Seisuga 1.01.2011 töötas Politsei- ja Piirivalveametis 144 politseipensionäri ja 163 vanaduspensioniealist teenistujat, seisuga 1.01.2016 töötas 150 politseipensionäri ja 165 vanaduspensioniealist teenistujat. Politseipensionäride töötamisest muudel avaliku teenistuse ja valitavatel ametikohtadel statistika ei ole kättesaadav.

Eripensionide saajatel tekib palju vaba aega, raha ja subkultuursus, mis võimaldab neil aktiivselt osaleda poliitikas ning valitavatel ametikohtadel. See on probleem, mis olemuslikult nõrgestab nende edasist huvitatust riigi üldisesse vanaduspensionide süsteemi panustamisest. Niimoodi ongi kõrgemal tasemel tehtud küll palju otsuseid ja peetud kõnesid, aga olukord on pigem halvenenud.

Ehk tasuks kaaluda kõikide eripensionäride saatmist vanaduspensionile nende vanaduspensioni ea täitumisel?

---

[i] Arvandmete aluseks on Sotsiaalkindlustusameti kirjaga 23.02.2017 nr 4-10/31181 väljastatud andmed siin ja edaspidi. Sotsiaalkindlustusamet keeldus väljastamast üle 2000 euroste politseipensionide (16 tk) suuruseid, mistõttu arvutustesse on need lisatud suurustena a 2500 eurot. Tippsummade täpsemat väljastamist põhjendati andmekaitselise eesmärgiga, et need isikud on äratuntavad. Andmed sisaldavad ka tänaseks politseiga ühendatud piirivalve eripensione.

[ii] Suurim politsei eripension on tuletatud Rahandusministeeriumi 2015 bilansist suurima isikupõhise politseipensioni lühiajalise kohustise summa jagamisel 12 kuuga ja suurendamisel 1.04.2016 toimunud indekseerimisega 1,057.

[iii] Vanaduspensioni ea täitumisel võib politseipensioni saaja vahetada politseipensioni vanaduspensioni vastu. Väikseima politseipensioni määramine toimus 2009 aastal, mistõttu isik pole praegu tõenäoliselt vanaduspensioni eas.

Riigi eripensionikohustused kahekordistusid 6 aastaga

Minu alltoodud artikli avaldas täna ka Rahvusringhääling SIIN ja Postimees SIIN.

Riigi bilansi järgi oli riigi eripensionide kohustus kokku Politsei- ja Piivivalveameti moodustamise ajaks 01.01.2010 nominaalväärtuses 2,091 mlrd eurot ja see kohustus on kuue järgneva aastaga kasvanud 209 protsenti, moodustades 31.12.2015 seisuga 4,371 mlrd eurot[1]. Kusjuures olulisima hüppe tegi kohustus 2014-ndal aastal, kasvades aastaga 55%. 2015-ndal aastal kasvas riigi eripensionikohustus „ainult“ 6%.

Foto: Rene Suurkaev

Eeldatule vastupidiselt näitavad kiretud arvud, et moodustatud Politsei- ja Piivivalveamet ei ole toimunud eripensionide ralli vedaja, vaid ta on pigem kaotaja. Kui 2009-ndal aastal moodustas Siseministeeriumi osa eripensionide kohustuses 46,7% riigi eripensionide üldkohustusest, siis 2015-nda aasta lõpuks oli Siseministeeriumi osakaal vähenenud 43,4%-ni. Siseministeeriumi andmeid täiendavalt asutuste lõikes ei ole võimalik eristada, Siseministeeriumi raamatupidamine on tsentraliseeritud ministeeriumi tasemele ning detailsem statistika ei ole kättesaadav.

Riigi 31.12.2015 bilanss näitab riigi eripensionikohustuste summaks 1,964[2] mlrd eurot, mis on vähendatult kajastatav ehk diskonteeritud summa. Tegelik riigi eripensionikohustus 31.12.2015 oli 4,371[3] mlrd eurot. Riigi bilanss ei kajasta seega 2,407 mlrd eurot eripensionikohustust – erinevused oli võimalik dešifreerida Riigi Tugiteenuste Keskuselt teabenõudega pensionieraldiste arvestamise tabeleid küsides. 2016 arvandmed ei ole artikli kirjutamise ajal kättesaadavad.

Eesti eripensionikohustus on 2,2 miljardi euro võrra suurem kui riigivõlg

Riigi eripensionide kohustust riigivõla sees ei näidata ja seega riigi kohustustest üldpildi saamiseks tuleb see riigivõlale lisada. Metoodiliselt tasub teada, et riigivõla sisse ei arvestata ka välisvõlga. Riigivõla mõiste ja järgimise kohustus on sätestatud Lissaboni lepingu (Euroopa Liidu aluslepingu muutmine 2007-ndal aastal) lisaprotokollis nr 12[4]. Rahandusministeeriumi veebi ja Eesti Panga veebi otsingumootorid ei suutnud leida riigivõla suurust, mistõttu kasutame Nationaldebtsclock.org[5] andmeid sellest teadasaamiseks. Selle andmetel Eesti riigivõlg on 2017 veebruaris 2,157 mlrd eurot. Seega riigi eripensionikohustus oli 2015 lõpuks 2,214 miljardit eurot suurem kui on tänane riigivõlg kokku.

Soovitused ministritele

Rahandusministeerium kajastab riigi eripensionide kohustusi diskonteeritult, vähendades iga tulevikuaasta kohta summasid vahemikus 4 ... 6 protsenti. Diskonteerimine on kindlustusmatemaatiline meetod, mida rakendatakse äriühingutel:

·       Sektorite kasumlikkuse võrreldavamaks muutmiseks, ellimineerimaks intressita omanikulaenudest saadavat näilist tulu.

·       Raha ajaväärtusega korrigeerimiseks, kuna olemasolev raha täna on suurema väärtusega kui sama raha aastate pärast.

Eripensionide kohustusse on tõenäosused eripensionile jäämisest, eluea pikkusest ja indekseerimise mõjust muude komponentide kaudu sisse arvutatud. Lisaks seda raha eripensionidega võetud kohustuste katteks ei ole täna füüsiliselt üldse olemas - see on katteta võetud kohustus tulevastele põlvedele. Võrdluseks, kui kodanik võtaks 30-ks aastaks 100 000 eurot laenu ja diskonteeriks seda 5 protsendiga aastas, siis tema aruandluses kajastatavaks laenukohustuseks oleks 23 138 eurot. Selline tegevus kodaniku poolt oleks ju eksitav ja lubamatu?

Siit ka rahandusministrile soovitus, kajastagem eripensionid edaspidi riigi bilansis nende tegelikus väärtuses. Me eespool juba nägime, et ilma teabenõude esitamiseta oli võimatu tuvastada riigi bilansis asuvaid tegelikke summasid. Riigi bilanss peaks olema loetav aga ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta.

Teistele eripensione bilansis omavatele ministritele soovitus - tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle. Raske on küll ilma täiendava analüüsita anda ammendavat selgitust eripensionide kahekordistumise ralli tegelikele tagamaadele, kuid võib eeldada eripensioni ametikohtadel teenistujate kiivat vastastikust jälgimist - nii kui üks ametkond tõstab oma eripensione, siis teised koheselt järgnevad talle. Ja ministrid ei pruugi taibata ametnike poolt esitatavate regulatsioonimuudatuste eelnõude tegelikke mõjusid, kirjutades neile alla heauskselt.

---

[1] Riigi bilansis kajastuvad summad (diskonteeritult) 31.12.2009 - 0,940 mlrd ja 31.12.2015 - 1,964 mlrd eurot.

[2] Siin ja edaspidi alusarvud põhinevad Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi aruannetel.

[3] Tegelike kohustuste summade ehk nominaalväärtuste tuvastamise metoodika: teabenõudega 7.02.2017 nr 5-1/00194-1 küsiti Siseministeeriumi pensionieraldiste tabelite diskonteeritud aegread ja neile vastavad nominaalväärtustes aegread.  Saadud tabelite alusel arvutati välja koefitsient, mille võrra diskonteerimine summat vähendas. Saadud koefitsienti 2,23 kasutati muude ainult diskonteeritult kättesaadavate summade nominaalväärtuse ligikaudseks tuvastamiseks.

[4] http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN

[5] http://www.nationaldebtclocks.org/debtclock/estonia. 

Menetlusinfo avaldamise õigustused

Kas avalikkus tohib menetluse toimumise ajal omada infot ja avaldada arvamust küsimustes, mis on kohtu menetluses?

Menetlusinfo varjamise tagajärg on see, et avalikkus haarab iga (ka ebaõige) infokillu järele ja see omandab avalikkusele ebaproportsionaalselt suure tähenduse. Ja meie informatsiooni hakkavad avaldama ainult Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl (nõukogude ajal tsensuurist sõltumatud välismaa raadiojaamad) ning info liikumine läheb uurijatega koos saunas käivate isikute tutvusringkonda, sotsiaalmeediasse, suitsunurkadesse, salagruppidesse ... nõukogude aeg tagasi?

Seetõttu kohtus menetluses olemise fakt ei tohi piirata sama teema arutamist avalikkuses. Et arutelud avalikkuses (avalik huvi) saaks toimida objektiivselt ja ühiskond omada õiget ja õigeaegset infot – siis tagatakse see riigi õigussüsteemis kohtuistungite avalikkusega. Kohtueelse menetluse infot aga peaks avaliku huvi korral andma prokuratuur KrMS § 214 alusel, kuid on seda seni ebarahuldavalt teinud (uurija huvides on võimalikult suur saladus tema tegemiste ümber, mis ei ole aga riigi ega avalikkuse huvides).

Nüüd kuidas käsitseb menetlusinfo avalikkuses arutamist euroopa õigus? Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR) tegi 2013 lahendi kaasuses CĂŞUNEANU v. ROMANIA. Meil püütakse seda kaasust poolikult valgustades õhutada avalikustamise vastast hüsteeriat, mis tegelikult pole proportsionaalne. Selles kaasuses kaebaja oli valitsusringkondadega tihedalt seotud suurärimees, kelle suhtes rakendati jälitusmenetlust ja info lekkis ajakirjanusse (mingi sarnasus ES hiljutise juhtumiga). Otsuses ECHR ei tuvastanud, et info lekkimine ajakirjandusse oleks siseriiklikku kohtuotsust mõjutanud või oleks võimalik leida seoseid info lekkimise ja kaebajale kuuluvatel firmadel tekkinud kahjumi vahel. Millest tulenevalt – kui kaebaja nõudis materiaalse kahju hüvitamiseks 11277800 + 7523826 eurot ja moraalse kahju hüvitamiseks 10000000 eurot, siis ECHR rahuldas kaebuse kokku 4000 euro moraalse kahju nõude ulatuses ja seda põhjendusega – et riigil oli kohustus oma andmete mittelekkimise eest hoolitseda ja lekkimise korral algatada tegevusi lekkimise uurimiseks, mida aga ei tehtud. Tahaks rõhutada, et kaasus ei käsitlenud andmete AVALDAMIST riigiorganite enda poolt, vaid ainult tahtmatut ebaseaduslikku lekkimist (selles on suur vahe!). 

Seega nii prokuratuur kui kohtud (ja mitmesugused aukohtud ka) peaks proaktiivselt tagama inimeste piisava informeerituse ning faktide ja asjaolude õigeaegse ja piisava avaldamise. Et arutelu ei taanduks saunalavadele ja sõprade klubidesse ning siis juba pooliku või moonutatud info pinnalt.

Pättide ja korrumpeerunud siseringide huvi on menetlused ja arhiivid salastada, ülejäänutel pole vaja arhiive varjata. Aeg-ajalt pätid siiski püüavad rahvale süütunnet tekitada, manipuleerida, eksitada.  

Riigikohtu 2.11.2016 lahend. Kohtueelse menetluse andmete avaldamisest kohtumenetluses. 

Asjas nr 3-1-1-80-16 oli maakohus kohaldanud kohtumenetluses KrMS § 214 lg 3 ja § 138' alusel kannatanu seaduslikule esindajale rahatrahvi selle eest, et ta avaldas uudisteportaalile Delfi antud kommentaarides kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid. 2 Riigikohus trahvi määramist KrMS § 213 lg 4 alusel korrektseks ei pidanud ja leidis, et olukorras, kus isik avaldab kohtueelse menetluse andmeid kohtuliku arutamise ajal, ei saa teda trahvida KrMS § 214 lg 3 alusel. Sellel alusel trahvi määramine, kui seejuures ei ole tegemist kinnisel kohtuistungil kõlanud menetlusandmetega, mille avaldamise eest on isikut hoiatatud KrMS § 12 lg 4 alusel, kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Ajaks, mil süüdistusakt on saadetud kohtusse, on eeluurimiskohtuniku volitused lõppenud ning trahvi määramise õigus on kriminaalasja arutaval kohtul üksnes KrMS § 12 alusel. Seda aga juhul, kui avaldatakse kinnise kohtuistungi, mitte kohtueelse uurimise andmeid.

Riigikohtu 24.10.2016. lahend. Menetlusandmete avaldamine ajakirjaniku poolt

Asjas nr 3-1-1-74-16 tegi Riigikohus huvipakkuva lahendi, mis tõi mõningat selgust kriminaalasja materjalide avaldamise lubatavusele ajakirjanike poolt. Kõnealuses kohtuasjas oli maakohus keelanud menetluse käigus kohtusaalis viibinud ajakirjanikel avaldada kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Vaatamata sellele avaldas ajakirjanik J kannatanu ja tunnistajate ütlusi, mistõttu kohaldas kohus talle KrMS § 267 lg 5 alusel rahatrahvi. Nimetatud säte näeb ette, et kui muu menetlusosaline või istungisaalis viibija rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib ta istungisaalist eemaldada või kohtumääruse alusel kohaldada talle rahatrahvi või kuni viis päeva aresti. Riigikohus taandas küsimusele sellele, kas maakohus sai keelata menetlusandmete avaldamise olukorras, kus ta ei olnud kohtuistungit kinniseks kuulutanud, ja vastas eitavalt. Kolleegium märkis, et KrMS § 267 (Kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes võetavad meetmed) eesmärk on tagada kohtuistungi korrakohane läbiviimine. Seetõttu saab vaadeldavas sättes kirjeldatud meetmeid rakendada siis, kui isik rikub kohtuistungi korda ega allu kohtu korraldusele või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu. Korraldus, millega kohus keelab aga avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamise, KrMS § 267 reguleerimisalasse ei kuulu. Nimelt reguleerivad kohtuistungi avalikkuse ja selle piiramisega seonduvat eeskätt KrMS §-d 11 ning 12. KrMS § 11 lg-s 1 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt on igal isikul võimalik jälgida ja talletada kohtuistungit KrMS §-s 13 sätestatud korras. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt toimib avalikkuse põhimõte kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni KrMS §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega. Öeldust järeldub, et kohtuistungi avalikkust saab kohus piirata üksnes menetlusseaduses ette nähtud alustel, s.o KrMS §-des 11 ja 12 sätestatud tingimusi järgides. RKKKo 3-1-1-70-16, p 14. 13 Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on võimalik aga vaid kinnisel kohtuistungil KrMS § 12 lg 4 alusel hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid pole lubatud avaldada.

Eripensionide uus laienemine haldusreformi kattevarjus

Täiendus. Riigikogu võttis 1.06.2016 seaduse 56 häälega vastu. Ühtegi vastuhäält ei antud. Alates 2018 hakatakse siis eripensione ka välismaale kolivatele või seal elavatele eripensionäridele maksma - ajal, kui noored kodumaal on laenudes ja tööta, nii mõnedki eluaeg tööd teinud inimesed saavad ühe tööaasta eest vaid murdosa staazi. Kuid endised ülemnõukogulased ja miilitsad hakkavad elama veelgi paremini ning seda sülle langevat "taevamannat" kasutama lobby tegemiseks, et veelgi rohkem omale tõsta. Häbematusel ja riigi raha siseringi tasku kantimisel ei ole piire.
---------------------------

Riigikogu on haldusreformi ja pagulaskriisi kattevarjus kiirkorras läbi surumas seaduseelnõu 199 SE, millise muudatusega hakatakse eripensione maksma ka üle maailma välismaal elavatele eripensionäridele.

Paanilisele kiirusele viitab:

• 14.03.2016 algatati, 
• 13.04.2016 esimene lugemine lõpetatud, 
• 09.05.2016 teine lugemine lõpetatud, 
• 16.05.2016 ettepanek lõpphääletusele viimiseks

Ükskõik millisel moel või viisil eripensione kasvatada ja laiendada on korruptiivne, kuna selliseid otsuseid suruvad läbi ja otsuste tegemisel osalevad vahetult kasusaajad - eripensionärid - ise ja isiklikult.

Eesti poliitikale ja ühiskondlikule elule on aga hävitav eripensionidega seotud lobbygruppide tegevus – stagnatsiooni taotlemine, avalikustamiste vältimine, demagoogia, omakasu, personalikorruptsioon.

http://f6.pmo.ee/f/2008/09/24/77144t232h4a0c.jpg

Tehniliselt seekordne eripensionide laiendamise voor põhineb olulises osas eelnõu punktil 17:
17) seadust täiendatakse §-dega 42²–42⁴ järgmises sõnastuses:
ˮ§ 42². Riikliku pensioni määramise ja maksmise erisused välisriigis elamise korral

(3) Isikule, kellel tekib õigus pensionile eriseaduse alusel, määratakse ja makstakse pension välisriiki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi ja korda ning järgmisi erisusi:

1) eriseaduses sätestatud pensioni, välja arvatud toitjakaotuspensioni, makstakse isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka;

Eelnõu seletuskirjas toodud rahalised kulud:

Eelnõuga kaasneb mõju riigieelarvele tulenevalt sellest, et eelnõu alusel laiendatakse teatud piirangutega pensionide maksmist üle maailma, ligi 180 riiki. See toob kaasa ka suuremad

kulutused pensionidele. Eelnõuga riigieelarve tulusid ei kaasne.

Eelnõu SELETUSKIRJAS toodud arvutusi kuludest ei saa pidada piisavateks. Näiteks on eelnõu lk 25 öeldud: 

"Eurostati andmetel rändas aastatel 2004–2012 Eestist välja kokku 44 341 inimest". "Kolmandatesse riikidesse oli väljarännanuid samal ajaperioodil kokku 1581 (3,6% kogu rändest), kellest 338 (21,4%) olid 50-aastased ja vanemad". "Liites kogu väljarändele juurde Statistikaameti 2013. aasta andmed (kokku rändas välja 6740 inimest, kellest 50-aastaseid ja vanemaid oli 797, s.o 11,8%), saame väljarände suuruseks aastate 2004–2013 kohta kokku 51 081 inimest, kellest 50-aastaseid ja vanemaid oli 6243 (12,2%)".

Kuigi praegu ja tulevikus on formaalne kohustus teatada välismaale elama asumisest, sellist teatamist tehakse harva ja kontrolli selles valdkonnas ei saa pidada tõsiseltvõetavaks. Välismaal elades saab edukalt pangakontole laekuva raha ATM-ist välja võtta. Seega kohustus teatada on praktikas vaid süsteemivõhikutele ja üksikutele heausksetele. Saab eeldada, et välismaale eripensionide maksmise seadustamisel sihtgupi emigreerumine või emigreerumise legaliseerimine hakkab kasvama.

Sellisele võimalustele viidatakse tegelikult ka eelnõu SELELTUSKIRJA lk 26, jättes siiski hindamata eelnõu soodustava mõju eripensionäride rände uuele võimalikule lainele:

"Eelnõuga kaasnevad kulud võivad olla väiksemad ka tulenevalt sellest, et tõenäoliselt elab juba praegu kolmandates riikides Eesti Vabariigi riiklikku pensioni saavaid isikuid, kes pole oma elukohaandmeid Eesti rahvastikuregistris muutnud ning seega nendele isikutele makstavate pensionide kulud eelnõu jõustumisel ei suurene. Statistika aga selliste isikute kohta Eesti Vabariigil puudub".

Tuleb arvestada, et eripensionärile on kasulik välismaale elama asumine jätta vormistamata ka põhjusel, et niimoodi säilib tal haigekassas kindlustus. Juhul kui ta registreerib elukoha ringi ausalt, siis enam Eesti Haigekassa tema ravikulusid ei kata.

MINU HINNANGUL TULEB SEADUSEELNÕU MENETLEMINE VIIVITAMATULT PEATADA JA ERIPENSIONE LAIENDAV OSA EELNÕUST EEMALDADA.

-------------------

Lisan ka sisulise selgitava väljavõtte SELETUSKIRJA lk 1-2:

"Väljateenitud aastate pensionideks on väljateenitud aastate pensionide seaduses sätestatud pensionid ning politsei- ja piirivalve seaduses sätestatud väljateenitud aastate pension.

Eelnõuga hõlmatud eripensionideks on vanaduspensionid, tegevteenistuspensionid, ametipensionid ja toitjakaotuspensionid ning eriseadustes sätestatud pensionilisad ja suurendused. Need on reguleeritud kaitseväeteenistuse seaduses, prokuratuuriseaduses, Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses, kohtute seaduses, päästeteenistuse seaduses, riigikontrolli seaduses, õiguskantsleri seaduses ja avaliku teenistuse seaduses. Ka politsei- ja piirivalve seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensioni võib liigitada eripensioniks.  Käimasoleva eripensionide reformiga eripensionid järk-järgult kaotatakse ning pensione makstakse üleminekusätete alusel. Vastavad üleminekusätted on kohtute seaduses,

päästeteenistuse seaduses, õiguskantsleri seaduses, riigikontrolli seaduses ja avaliku teenistuse

seaduses.

Pensionide eksportimisele kohalduvad mitmed piirangud. Esiteks eksporditakse Eestis enne vanaduspensioniiga makstavaid vanaduspensione, väljateenitud aastate pensione ja tegevteenistuspensione kolmandatesse riikidesse alates üldisest vanaduspensionieast. Teiseks ei maksta pensioni kolmandatesse riikidesse endise NSV Liidu territooriumil omandatud staažide eest. Kolmandaks kaasneb pensioni eksportimisega kohustus tõendada üks kord aastas oma elusolekut. Varem oli selline kohustus välislepingu alusel pensioni saaval pensionäril, kellel Eesti kodakondsus puudub. Tõendi esitamata jätmisel pensioni maksmine peatatakse.

Käesoleva eelnõu alusel ei maksta kolmandatesse riikidesse töövõimetuspensione ega kogumispensione. Töövõimetuspensioni ei ekspordita, sest tulenevalt töövõimetoetuse seadusest asendatakse töövõimetuspension töövõimetoetusega. Kohustusliku kogumispensioni (II sammas) ja täiendava kogumispensioni (III sammas) väljamaksmisel ei kohaldata elukohapiiranguid aga juba praegu ning vajadus vastava regulatsiooni järele puudub".

Eiki Nestor. Foto Tanel Meos 2011

20.02.2009 ajalehes Postimees: "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu saadikurühma juht Eiki Nestor (praegune Riigikogu esimees ja eripensionär) tunnistas, et eripensione olnuks lihtsalt võimatu kärpida. «Ma ei tea, kuidas seda seletada, aga on olemas selline asi nagu õiguslik ootus ja tõesti pole mitte midagi teha,» ohkas Nestor". 

Ohkame meiegi, inimloomuses on oma tasku kühveldada kuni väljastpoolt kätt ette ei panda.

Pagulasteema - kellele vajalik?

Salakokkuleppeid ja salaorganisatsioonide vandenõusid avastavad analüütikud tavaliselt varem kui vastavad dokumendid avalikkuse ette jõuavad. Enne Molotov-Rippentropi pakti salaprotokollide avalikustamist teadsid analüütikud, et ilma kokkuleppeta ei saanud Saksamaa ja Nõukogude Liit Poolat vallutada nii, et nende endi vahel konflikti ei puhkenud. Balti riike poleks saadud Saksamaa vaikiva heakskiiduta okupeerida. Saladokumendid pidid eksisteerima, kuid neid ei suudetud aastakümneid leida. Kuni Jeltsini Venemaa need rahvusvahelise surve all avalikustas. Analüütikute tööd ei saa samastada vandenõuteoreetikute tööga, esimesed mõtestavad fakte ja teised genereerivad häma. Näiteks et (tulnukad) uputasid Estonia laeva seetõttu, et veeti mingeid nõukogude mahajäetud sõjatehnika osi. Näide siia õigete faktide kunstilisest kujutamisest ajaloos veebilehelt http://www.johndclare.net/RoadtoWWII8.htm:

1) "Pagulased". Peame küsima, kellele on (pseudo)pagulaste illegaalsele massimmigratsioonile tee avamine Euroopasse kasulik?

• Ilmselt kõikidele strateegilistele rivaalidele s.h Venemaale
• Ehk ka Iisraelile (et meelestada Euroopa araabia ja islami vastaselt)
• Siseriiklikele eripensionäridele (et viia tähelepanu siseriiklikelt probleemidelt ja tegevusetusest seakatkuga toimetulemises ära)
• Inimkaubitsejatele (ühe "pagulase" importimine toob väidetavalt tulu umbes 3000 USD)
• Palgatõusude allasurumist soovijatele (saab odavat tööjõudu piiramatult sisse vedada ja riikide majandus minevikku tagasi paisata)
• Ka osale"pagulastele" endile (saab paariks aastaks Euroopasse muretule elule seiklema ja kui hästi läheb, ka tasuta naise pealekauba). Kui ei lähe hästi, saadetakse peale paari aastat prii küüdiga kodumaale tagasi. Midagi pole niimoodi mõeldes pagulast mängides kaotada.

Rahvas on valitsejate korraldatud tsirkuses ka naljasoont leidmas. SIIN muusikavideo "Võõravere traktorijaam" nägemusest, kuidas Eestis "pagulased" harivad põldu jaanipäeval aastal 2016. 

Rahvusvaheliste reeglite kohaselt ei tohiks Lähis-Ida ja Aafrika põgenikud mitte ühegi valemi järgi Euroopasse jõuda. Assüüli ei anta ju mitte tavalise tagakiusamise või probleemide tõttu koduriigis, isegi poliitilise korruptsiooni ohvritele mitte. Assüüli antakse vaid riigi valitsuse toetatud poliitilise, rassilise, rahvusliku või usulise tagakiusamise korral, kui selline tagakiusamine on dokumentaalselt tõestatud ja assüülitaotleja elu endiselt ohus (!). Ja ka siis peab assüüli andma kõige esimene riik, kuhu põgenik piiri taga jõuab ja kus tema elu enam ohus ei ole. Seega näiteks Süüria põgenikud saaks (ilma inimkaubitsejate sekkumiseta) rahvusvaheliste reeglite kohaselt jõuda vaid Süüriat vahetult ümbritsevatesse riikidesse (Türgi, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Saudi Araabia) ja mitte kuidagi Euroopasse. Uuendatav ISIS territooriumiga maakaart 25.08.2015 http://isis.liveuamap.com/:

Aasta 1995. Alexanderiga Los Angelese immigratsioonikontoris läbi WC silti kandva lukustatud topeltuste WC sildi taga asuvas ametiruumis. Immigratsioonikontori ametnikes mingi kõhn ja piinatud välimus. Ehk nemad olidki kunagised assüüli saanud pagulased ise. Kui erinev meie välislähetusi pidi sõitvatele lapsenäo ja pehme tagumikuga toa-ametnikele. Euroopa Liidu lapsametnikud - reisides ja omandades kogemusi lektoritelt konverentsidel ja omamata kogemusi iseenda assüülist - ei ole võrdväärsed partnerid L.A. immigratsioonikontori elu näinud ametnikele. Ühed suudavad assüülitaotlejatega ühte keelt rääkida, teised kuulavad ammulisui ja kuuletuvad nii õigele kui valele (või "hüppavad pähe" mõlemale). Esimestele ei saa "pagulane" end assüülitaotlejana "maha müüa" ega "pähe määrida". Seega - inimkaubanduse ja ebaseadusliku immigratsiooni tõkestamiseks peab Euroopa Liidu (ja Eesti) ametnikkond arenema.

Rahvusvaheliste reeglite kohaselt saadetakse ebaseaduslikud immigrandid tagasi selle riigi piirile, mille kaudu nad sisenesid.

2) Tõelised assüülitaotlejad. Need on need, kes ei tule Euroopasse "pagulasi" täistuubitud inimkaubitsejate laevadel. Nemad liiguvad üksi või kitsas ringis ja omapäi. Vahel ehk põgenevad nii nagu seda tehti filmis "Helisev Muusika". Neil on nende valitsuse seisukohtadega mittenõustuvad seisukohad, nad esinevad ja võtavad sõna. Neil on väärtused. Nad on poliitilised tegelased, nad võivad olla tagakiusatud. Nemad ei ole tursked täies elujõus mehed - õnneotsijad. Neid on üksikuid. Nemad on need, kellele rahvusvaheliste nõuete kohta tegelikult laieneb assüüli saamise õigus. Näiteid: Dalai Lama, Nyima. Foto https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1037175566306814&set=a.1037175262973511.1073742166.100000431428061&type=1&theater (Tiibeti põgenik Nyima):

3) Laenude ja immigrantide võtmine ei tohi olla kohustus. Juba kümmekond aastat tagasi tabasid mitmed madala moraaliga tippjuhtidest ametnikud ära, et alluvusse tööle tuleb võtta, välislähetusi anda, eripensione määrata ja edutada vaid endast sõltuvaid inimesi. Neid, kes on isiklikus toiduahelas ja isiklikult ustavad, või kellel on suured laenud või kellede kohta teatakse komprat. Ülejäänud töötajaid pole vaja! Jah, kuid selliste tippjuhtideks pugenud ametnikega riik kaugele ei jõua. Kes vaatavad vihkava pilguga inimesi, kes keelduvad endale laene ja ebaseaduslikke immigrante võtmast.

4) Kuidas rahvast meedias hurjutada. Kui inimestele oleks tutvustatud tegelikke assüülis olevaid inimesi nagu Nyima ja räägitud nende eluloost ja assüülis olemise põhjustest, siis vaevalt küll keegi oleks olnud vastu tegelikele põgenikele assüüli andmisele (vastupidi, oleks toetatud). Kuid kellegi huvides (vt ka punkt 1) on olnud näidata rahvast rumala ja rassistlikuna, mistõttu rahvale ei tutvustatud ega räägitud üksikutest tegelikest assüülitaotlejatest, vaid käidi välja terve armaada Euroopa Liitu tungivaid täisjõus meestest majandus- ja olmeimmigrante. Ja saavutatigi see mida oli taotletud - "pagulaste" teema on uputanud meediat nädalaid ja kuid ja summutanud isegi valitsuse saamatu tegevuse seakatkuga toimetulemisel, kuid mitte mingi lahenduseni pole jõutud. Rahvale on aga tema koht järjekordselt kätte näidatud. Vaatame veelkord, kelle huvides see võiks olla (vt ka punkt 1).

5) Mineviku ja tänapäeva emigrandi erisus. Veel aastal 1995 kui poolteist aastat USA-s elasin, toimus kõik usaldusväärse info puuduses. Siiski keskraamatukogust leidsin natuke väliseesti ajalehti ja mingist atlasest sai teha maakaardi koopiaid. Internetti ja meile siis kasutada veel ei olnud. Paberkiri läks kohale kuu ja vastus tuli tagasi kuu aega (kui kaduma ei läinud).

Ja nüüd tänapäeva emigrandid - kõik on internetis peopesal, online saab suhelda isegi reisil olles kodustega edasi. Tänapäeva emigrant, kel tõsist poliitilist põhjust ei ole - on siiski võrreldamatult mugavamates tingimustes kui seda olid kangelaslikud põgenikud minevikus. Siiski ei ole ka tänapäeva emigrandi elu kaitstud - sest neid transportivaid inimkaubitsejaid huvitab vaid ülikasum ja mitte emigrandi elu.

Vabaerakonna ühe juhtidest, Riigikogu saadik Külliki Kübarsepa kõnest Hirvepargis 25.08.2015 tsitaat:

"Teine suur väljakutse on pagulaste pealetung Itaalia ja Kreeka kaudu. Eestil on siin võimalik pakkuda suurt abi neile, kes on ära unustanud Euroopa Liidu, meie ühise väärtusruumi kaitsmise. Jah, meie piiril on nii mõndagi ligadi-logadi, kuid me oleme lõpuks valmis piiri kaitsmisse panustama. Paraku on siin üks suur ühine nimetaja - tagajärgedega võitlemine".


Täiendus 4.09.2015. 

Punkt 4 - kuidas rahvast meedias hurjutada - sai provokaatori abil mahlakat täiendust eile. Öösel oli Vao pagulaskeskuse tagumise seina taha lõke tehtud, nii et seina viimistlus sai tugevalt kahjustada. Foto Madis Veltman:

Kuivõrd tegemist on kivipaneelist majaga ja selle välise mineraalse soojustuse alla lõkke tegemisega, ei saa sellise lõkke tegemine tekitada tulekahju. Selline tuletegemine sai kanda vaid provokatsiooni sõnumit - kas siis et "ärge rohkem siia tulge" või siis "vaadake Eesti on rassistlik". 

Mis juhtus, ületas kõik provokaatorite ootused. Mõned vastutustundetud poliitikud - ootamata politsei või ekspertide infot - tõttasid provokaatorite sõnumit võimendama ja konkurentide ründamiseks sõnumit ära kasutama. Kostus nõudeid tsensuuri kehtestamiseks meedias. Mida küll veel oodata nendelt valitsevatelt poliitikutelt - kes eripensionide kolosaalse suurendamisega just said hakkama, aga probleemide lahendamisega jällegi kukkusid läbi ?

Täiendus 11.10.2016.
On tunda selguse saabumist. Kaamerate eest varjatult liikuda oli süütajatel võimalik vaid siseringi inimestel. Edasi võib mõelda juba igaüks ise, miks peale tuhandeid tunde politseitööd uurimine sellise põhjaliku info olemasolul lõpetati. 

Artikkel err.ee poolt kopeeritud alla. Juhtpoliitikute vihahüüatuste tsitaate SIIN.

Tundmatu autori foto Mustad Uudised VEEBIST

Vao keskuse süütamise uurimine lõpetati tulemuseta

Mullu septembris süüdati põlema Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuse sein. Aasta hiljem lõpetati uurimine süüdlasi tabamata.

Aktiivne menetlus lõpetati tegelikult juba juulis, kuid sel nädalal lõpetati ka mõni kuu kauem kestnud jälitusmenetlus, kirjutab Postimees.

Hoolimata kümnete tunnistajate ülekuulamisest, jutuajamistest külaelanikega, mitmest ekspertiisist, tuhandete tundide videomaterjali ülevaatamisest ja muudest kogutud tõenditest, ei suutnud uurijad jõuda jälile kurjategijatele, kes süütas maja, milles magas parasjagu ligi 70 inimest.

Menetluse käigus suutsid uurijad tuvastada, et maja sein süütati kell 4.25 varahommikul bensiiniga.

Hoolimata sellest, et maja ümber oli mitu videokaamerat, ei jäänud süütajad ühelegi salvestisele.

Toimetas
Merili Nael