Riigi eripensionikohustused kahekordistusid 6 aastaga

Minu alltoodud artikli avaldas täna ka Rahvusringhääling SIIN ja Postimees SIIN.

Riigi bilansi järgi oli riigi eripensionide kohustus kokku Politsei- ja Piivivalveameti moodustamise ajaks 01.01.2010 nominaalväärtuses 2,091 mlrd eurot ja see kohustus on kuue järgneva aastaga kasvanud 209 protsenti, moodustades 31.12.2015 seisuga 4,371 mlrd eurot[1]. Kusjuures olulisima hüppe tegi kohustus 2014-ndal aastal, kasvades aastaga 55%. 2015-ndal aastal kasvas riigi eripensionikohustus „ainult“ 6%.

Foto: Rene Suurkaev

Eeldatule vastupidiselt näitavad kiretud arvud, et moodustatud Politsei- ja Piivivalveamet ei ole toimunud eripensionide ralli vedaja, vaid ta on pigem kaotaja. Kui 2009-ndal aastal moodustas Siseministeeriumi osa eripensionide kohustuses 46,7% riigi eripensionide üldkohustusest, siis 2015-nda aasta lõpuks oli Siseministeeriumi osakaal vähenenud 43,4%-ni. Siseministeeriumi andmeid täiendavalt asutuste lõikes ei ole võimalik eristada, Siseministeeriumi raamatupidamine on tsentraliseeritud ministeeriumi tasemele ning detailsem statistika ei ole kättesaadav.

Riigi 31.12.2015 bilanss näitab riigi eripensionikohustuste summaks 1,964[2] mlrd eurot, mis on vähendatult kajastatav ehk diskonteeritud summa. Tegelik riigi eripensionikohustus 31.12.2015 oli 4,371[3] mlrd eurot. Riigi bilanss ei kajasta seega 2,407 mlrd eurot eripensionikohustust – erinevused oli võimalik dešifreerida Riigi Tugiteenuste Keskuselt teabenõudega pensionieraldiste arvestamise tabeleid küsides. 2016 arvandmed ei ole artikli kirjutamise ajal kättesaadavad.

Eesti eripensionikohustus on 2,2 miljardi euro võrra suurem kui riigivõlg

Riigi eripensionide kohustust riigivõla sees ei näidata ja seega riigi kohustustest üldpildi saamiseks tuleb see riigivõlale lisada. Metoodiliselt tasub teada, et riigivõla sisse ei arvestata ka välisvõlga. Riigivõla mõiste ja järgimise kohustus on sätestatud Lissaboni lepingu (Euroopa Liidu aluslepingu muutmine 2007-ndal aastal) lisaprotokollis nr 12[4]. Rahandusministeeriumi veebi ja Eesti Panga veebi otsingumootorid ei suutnud leida riigivõla suurust, mistõttu kasutame Nationaldebtsclock.org[5] andmeid sellest teadasaamiseks. Selle andmetel Eesti riigivõlg on 2017 veebruaris 2,157 mlrd eurot. Seega riigi eripensionikohustus oli 2015 lõpuks 2,214 miljardit eurot suurem kui on tänane riigivõlg kokku.

Soovitused ministritele

Rahandusministeerium kajastab riigi eripensionide kohustusi diskonteeritult, vähendades iga tulevikuaasta kohta summasid vahemikus 4 ... 6 protsenti. Diskonteerimine on kindlustusmatemaatiline meetod, mida rakendatakse äriühingutel:

·       Sektorite kasumlikkuse võrreldavamaks muutmiseks, ellimineerimaks intressita omanikulaenudest saadavat näilist tulu.

·       Raha ajaväärtusega korrigeerimiseks, kuna olemasolev raha täna on suurema väärtusega kui sama raha aastate pärast.

Eripensionide kohustusse on tõenäosused eripensionile jäämisest, eluea pikkusest ja indekseerimise mõjust muude komponentide kaudu sisse arvutatud. Lisaks seda raha eripensionidega võetud kohustuste katteks ei ole täna füüsiliselt üldse olemas - see on katteta võetud kohustus tulevastele põlvedele. Võrdluseks, kui kodanik võtaks 30-ks aastaks 100 000 eurot laenu ja diskonteeriks seda 5 protsendiga aastas, siis tema aruandluses kajastatavaks laenukohustuseks oleks 23 138 eurot. Selline tegevus kodaniku poolt oleks ju eksitav ja lubamatu?

Siit ka rahandusministrile soovitus, kajastagem eripensionid edaspidi riigi bilansis nende tegelikus väärtuses. Me eespool juba nägime, et ilma teabenõude esitamiseta oli võimatu tuvastada riigi bilansis asuvaid tegelikke summasid. Riigi bilanss peaks olema loetav aga ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta.

Teistele eripensione bilansis omavatele ministritele soovitus - tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle. Raske on küll ilma täiendava analüüsita anda ammendavat selgitust eripensionide kahekordistumise ralli tegelikele tagamaadele, kuid võib eeldada eripensioni ametikohtadel teenistujate kiivat vastastikust jälgimist - nii kui üks ametkond tõstab oma eripensione, siis teised koheselt järgnevad talle. Ja ministrid ei pruugi taibata ametnike poolt esitatavate regulatsioonimuudatuste eelnõude tegelikke mõjusid, kirjutades neile alla heauskselt.

---

[1] Riigi bilansis kajastuvad summad (diskonteeritult) 31.12.2009 - 0,940 mlrd ja 31.12.2015 - 1,964 mlrd eurot.

[2] Siin ja edaspidi alusarvud põhinevad Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi aruannetel.

[3] Tegelike kohustuste summade ehk nominaalväärtuste tuvastamise metoodika: teabenõudega 7.02.2017 nr 5-1/00194-1 küsiti Siseministeeriumi pensionieraldiste tabelite diskonteeritud aegread ja neile vastavad nominaalväärtustes aegread.  Saadud tabelite alusel arvutati välja koefitsient, mille võrra diskonteerimine summat vähendas. Saadud koefitsienti 2,23 kasutati muude ainult diskonteeritult kättesaadavate summade nominaalväärtuse ligikaudseks tuvastamiseks.

[4] http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN

[5] http://www.nationaldebtclocks.org/debtclock/estonia. 

Menetlusinfo avaldamise õigustused

Kas avalikkus tohib menetluse toimumise ajal omada infot ja avaldada arvamust küsimustes, mis on kohtu menetluses?

Menetlusinfo varjamise tagajärg on see, et avalikkus haarab iga (ka ebaõige) infokillu järele ja see omandab avalikkusele ebaproportsionaalselt suure tähenduse. Ja meie informatsiooni hakkavad avaldama ainult Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl (nõukogude ajal tsensuurist sõltumatud välismaa raadiojaamad) ning info liikumine läheb uurijatega koos saunas käivate isikute tutvusringkonda, sotsiaalmeediasse, suitsunurkadesse, salagruppidesse ... nõukogude aeg tagasi?

Seetõttu kohtus menetluses olemise fakt ei tohi piirata sama teema arutamist avalikkuses. Et arutelud avalikkuses (avalik huvi) saaks toimida objektiivselt ja ühiskond omada õiget ja õigeaegset infot – siis tagatakse see riigi õigussüsteemis kohtuistungite avalikkusega. Kohtueelse menetluse infot aga peaks avaliku huvi korral andma prokuratuur KrMS § 214 alusel, kuid on seda seni ebarahuldavalt teinud (uurija huvides on võimalikult suur saladus tema tegemiste ümber, mis ei ole aga riigi ega avalikkuse huvides).

Nüüd kuidas käsitseb menetlusinfo avalikkuses arutamist euroopa õigus? Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR) tegi 2013 lahendi kaasuses CĂŞUNEANU v. ROMANIA. Meil püütakse seda kaasust poolikult valgustades õhutada avalikustamise vastast hüsteeriat, mis tegelikult pole proportsionaalne. Selles kaasuses kaebaja oli valitsusringkondadega tihedalt seotud suurärimees, kelle suhtes rakendati jälitusmenetlust ja info lekkis ajakirjanusse (mingi sarnasus ES hiljutise juhtumiga). Otsuses ECHR ei tuvastanud, et info lekkimine ajakirjandusse oleks siseriiklikku kohtuotsust mõjutanud või oleks võimalik leida seoseid info lekkimise ja kaebajale kuuluvatel firmadel tekkinud kahjumi vahel. Millest tulenevalt – kui kaebaja nõudis materiaalse kahju hüvitamiseks 11277800 + 7523826 eurot ja moraalse kahju hüvitamiseks 10000000 eurot, siis ECHR rahuldas kaebuse kokku 4000 euro moraalse kahju nõude ulatuses ja seda põhjendusega – et riigil oli kohustus oma andmete mittelekkimise eest hoolitseda ja lekkimise korral algatada tegevusi lekkimise uurimiseks, mida aga ei tehtud. Tahaks rõhutada, et kaasus ei käsitlenud andmete AVALDAMIST riigiorganite enda poolt, vaid ainult tahtmatut ebaseaduslikku lekkimist (selles on suur vahe!). 

Seega nii prokuratuur kui kohtud (ja mitmesugused aukohtud ka) peaks proaktiivselt tagama inimeste piisava informeerituse ning faktide ja asjaolude õigeaegse ja piisava avaldamise. Et arutelu ei taanduks saunalavadele ja sõprade klubidesse ning siis juba pooliku või moonutatud info pinnalt.

Pättide ja korrumpeerunud siseringide huvi on menetlused ja arhiivid salastada, ülejäänutel pole vaja arhiive varjata. Aeg-ajalt pätid siiski püüavad rahvale süütunnet tekitada, manipuleerida, eksitada.  

Riigikohtu 2.11.2016 lahend. Kohtueelse menetluse andmete avaldamisest kohtumenetluses. 

Asjas nr 3-1-1-80-16 oli maakohus kohaldanud kohtumenetluses KrMS § 214 lg 3 ja § 138' alusel kannatanu seaduslikule esindajale rahatrahvi selle eest, et ta avaldas uudisteportaalile Delfi antud kommentaarides kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid. 2 Riigikohus trahvi määramist KrMS § 213 lg 4 alusel korrektseks ei pidanud ja leidis, et olukorras, kus isik avaldab kohtueelse menetluse andmeid kohtuliku arutamise ajal, ei saa teda trahvida KrMS § 214 lg 3 alusel. Sellel alusel trahvi määramine, kui seejuures ei ole tegemist kinnisel kohtuistungil kõlanud menetlusandmetega, mille avaldamise eest on isikut hoiatatud KrMS § 12 lg 4 alusel, kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Ajaks, mil süüdistusakt on saadetud kohtusse, on eeluurimiskohtuniku volitused lõppenud ning trahvi määramise õigus on kriminaalasja arutaval kohtul üksnes KrMS § 12 alusel. Seda aga juhul, kui avaldatakse kinnise kohtuistungi, mitte kohtueelse uurimise andmeid.

Riigikohtu 24.10.2016. lahend. Menetlusandmete avaldamine ajakirjaniku poolt

Asjas nr 3-1-1-74-16 tegi Riigikohus huvipakkuva lahendi, mis tõi mõningat selgust kriminaalasja materjalide avaldamise lubatavusele ajakirjanike poolt. Kõnealuses kohtuasjas oli maakohus keelanud menetluse käigus kohtusaalis viibinud ajakirjanikel avaldada kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Vaatamata sellele avaldas ajakirjanik J kannatanu ja tunnistajate ütlusi, mistõttu kohaldas kohus talle KrMS § 267 lg 5 alusel rahatrahvi. Nimetatud säte näeb ette, et kui muu menetlusosaline või istungisaalis viibija rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib ta istungisaalist eemaldada või kohtumääruse alusel kohaldada talle rahatrahvi või kuni viis päeva aresti. Riigikohus taandas küsimusele sellele, kas maakohus sai keelata menetlusandmete avaldamise olukorras, kus ta ei olnud kohtuistungit kinniseks kuulutanud, ja vastas eitavalt. Kolleegium märkis, et KrMS § 267 (Kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes võetavad meetmed) eesmärk on tagada kohtuistungi korrakohane läbiviimine. Seetõttu saab vaadeldavas sättes kirjeldatud meetmeid rakendada siis, kui isik rikub kohtuistungi korda ega allu kohtu korraldusele või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu. Korraldus, millega kohus keelab aga avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamise, KrMS § 267 reguleerimisalasse ei kuulu. Nimelt reguleerivad kohtuistungi avalikkuse ja selle piiramisega seonduvat eeskätt KrMS §-d 11 ning 12. KrMS § 11 lg-s 1 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt on igal isikul võimalik jälgida ja talletada kohtuistungit KrMS §-s 13 sätestatud korras. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt toimib avalikkuse põhimõte kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni KrMS §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega. Öeldust järeldub, et kohtuistungi avalikkust saab kohus piirata üksnes menetlusseaduses ette nähtud alustel, s.o KrMS §-des 11 ja 12 sätestatud tingimusi järgides. RKKKo 3-1-1-70-16, p 14. 13 Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on võimalik aga vaid kinnisel kohtuistungil KrMS § 12 lg 4 alusel hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid pole lubatud avaldada.

Eripensionide uus laienemine haldusreformi kattevarjus

Täiendus. Riigikogu võttis 1.06.2016 seaduse 56 häälega vastu. Ühtegi vastuhäält ei antud. Alates 2018 hakatakse siis eripensione ka välismaale kolivatele või seal elavatele eripensionäridele maksma - ajal, kui noored kodumaal on laenudes ja tööta, nii mõnedki eluaeg tööd teinud inimesed saavad ühe tööaasta eest vaid murdosa staazi. Kuid endised ülemnõukogulased ja miilitsad hakkavad elama veelgi paremini ning seda sülle langevat "taevamannat" kasutama lobby tegemiseks, et veelgi rohkem omale tõsta. Häbematusel ja riigi raha siseringi tasku kantimisel ei ole piire.
---------------------------

Riigikogu on haldusreformi ja pagulaskriisi kattevarjus kiirkorras läbi surumas seaduseelnõu 199 SE, millise muudatusega hakatakse eripensione maksma ka üle maailma välismaal elavatele eripensionäridele.

Paanilisele kiirusele viitab:

• 14.03.2016 algatati, 
• 13.04.2016 esimene lugemine lõpetatud, 
• 09.05.2016 teine lugemine lõpetatud, 
• 16.05.2016 ettepanek lõpphääletusele viimiseks

Ükskõik millisel moel või viisil eripensione kasvatada ja laiendada on korruptiivne, kuna selliseid otsuseid suruvad läbi ja otsuste tegemisel osalevad vahetult kasusaajad - eripensionärid - ise ja isiklikult.

Eesti poliitikale ja ühiskondlikule elule on aga hävitav eripensionidega seotud lobbygruppide tegevus – stagnatsiooni taotlemine, avalikustamiste vältimine, demagoogia, omakasu, personalikorruptsioon.

http://f6.pmo.ee/f/2008/09/24/77144t232h4a0c.jpg

Tehniliselt seekordne eripensionide laiendamise voor põhineb olulises osas eelnõu punktil 17:
17) seadust täiendatakse §-dega 42²–42⁴ järgmises sõnastuses:
ˮ§ 42². Riikliku pensioni määramise ja maksmise erisused välisriigis elamise korral

(3) Isikule, kellel tekib õigus pensionile eriseaduse alusel, määratakse ja makstakse pension välisriiki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi ja korda ning järgmisi erisusi:

1) eriseaduses sätestatud pensioni, välja arvatud toitjakaotuspensioni, makstakse isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka;

Eelnõu seletuskirjas toodud rahalised kulud:

Eelnõuga kaasneb mõju riigieelarvele tulenevalt sellest, et eelnõu alusel laiendatakse teatud piirangutega pensionide maksmist üle maailma, ligi 180 riiki. See toob kaasa ka suuremad

kulutused pensionidele. Eelnõuga riigieelarve tulusid ei kaasne.

Eelnõu SELETUSKIRJAS toodud arvutusi kuludest ei saa pidada piisavateks. Näiteks on eelnõu lk 25 öeldud: 

"Eurostati andmetel rändas aastatel 2004–2012 Eestist välja kokku 44 341 inimest". "Kolmandatesse riikidesse oli väljarännanuid samal ajaperioodil kokku 1581 (3,6% kogu rändest), kellest 338 (21,4%) olid 50-aastased ja vanemad". "Liites kogu väljarändele juurde Statistikaameti 2013. aasta andmed (kokku rändas välja 6740 inimest, kellest 50-aastaseid ja vanemaid oli 797, s.o 11,8%), saame väljarände suuruseks aastate 2004–2013 kohta kokku 51 081 inimest, kellest 50-aastaseid ja vanemaid oli 6243 (12,2%)".

Kuigi praegu ja tulevikus on formaalne kohustus teatada välismaale elama asumisest, sellist teatamist tehakse harva ja kontrolli selles valdkonnas ei saa pidada tõsiseltvõetavaks. Välismaal elades saab edukalt pangakontole laekuva raha ATM-ist välja võtta. Seega kohustus teatada on praktikas vaid süsteemivõhikutele ja üksikutele heausksetele. Saab eeldada, et välismaale eripensionide maksmise seadustamisel sihtgupi emigreerumine või emigreerumise legaliseerimine hakkab kasvama.

Sellisele võimalustele viidatakse tegelikult ka eelnõu SELELTUSKIRJA lk 26, jättes siiski hindamata eelnõu soodustava mõju eripensionäride rände uuele võimalikule lainele:

"Eelnõuga kaasnevad kulud võivad olla väiksemad ka tulenevalt sellest, et tõenäoliselt elab juba praegu kolmandates riikides Eesti Vabariigi riiklikku pensioni saavaid isikuid, kes pole oma elukohaandmeid Eesti rahvastikuregistris muutnud ning seega nendele isikutele makstavate pensionide kulud eelnõu jõustumisel ei suurene. Statistika aga selliste isikute kohta Eesti Vabariigil puudub".

Tuleb arvestada, et eripensionärile on kasulik välismaale elama asumine jätta vormistamata ka põhjusel, et niimoodi säilib tal haigekassas kindlustus. Juhul kui ta registreerib elukoha ringi ausalt, siis enam Eesti Haigekassa tema ravikulusid ei kata.

MINU HINNANGUL TULEB SEADUSEELNÕU MENETLEMINE VIIVITAMATULT PEATADA JA ERIPENSIONE LAIENDAV OSA EELNÕUST EEMALDADA.

-------------------

Lisan ka sisulise selgitava väljavõtte SELETUSKIRJA lk 1-2:

"Väljateenitud aastate pensionideks on väljateenitud aastate pensionide seaduses sätestatud pensionid ning politsei- ja piirivalve seaduses sätestatud väljateenitud aastate pension.

Eelnõuga hõlmatud eripensionideks on vanaduspensionid, tegevteenistuspensionid, ametipensionid ja toitjakaotuspensionid ning eriseadustes sätestatud pensionilisad ja suurendused. Need on reguleeritud kaitseväeteenistuse seaduses, prokuratuuriseaduses, Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses, kohtute seaduses, päästeteenistuse seaduses, riigikontrolli seaduses, õiguskantsleri seaduses ja avaliku teenistuse seaduses. Ka politsei- ja piirivalve seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensioni võib liigitada eripensioniks.  Käimasoleva eripensionide reformiga eripensionid järk-järgult kaotatakse ning pensione makstakse üleminekusätete alusel. Vastavad üleminekusätted on kohtute seaduses,

päästeteenistuse seaduses, õiguskantsleri seaduses, riigikontrolli seaduses ja avaliku teenistuse

seaduses.

Pensionide eksportimisele kohalduvad mitmed piirangud. Esiteks eksporditakse Eestis enne vanaduspensioniiga makstavaid vanaduspensione, väljateenitud aastate pensione ja tegevteenistuspensione kolmandatesse riikidesse alates üldisest vanaduspensionieast. Teiseks ei maksta pensioni kolmandatesse riikidesse endise NSV Liidu territooriumil omandatud staažide eest. Kolmandaks kaasneb pensioni eksportimisega kohustus tõendada üks kord aastas oma elusolekut. Varem oli selline kohustus välislepingu alusel pensioni saaval pensionäril, kellel Eesti kodakondsus puudub. Tõendi esitamata jätmisel pensioni maksmine peatatakse.

Käesoleva eelnõu alusel ei maksta kolmandatesse riikidesse töövõimetuspensione ega kogumispensione. Töövõimetuspensioni ei ekspordita, sest tulenevalt töövõimetoetuse seadusest asendatakse töövõimetuspension töövõimetoetusega. Kohustusliku kogumispensioni (II sammas) ja täiendava kogumispensioni (III sammas) väljamaksmisel ei kohaldata elukohapiiranguid aga juba praegu ning vajadus vastava regulatsiooni järele puudub".

Eiki Nestor. Foto Tanel Meos 2011

20.02.2009 ajalehes Postimees: "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu saadikurühma juht Eiki Nestor (praegune Riigikogu esimees ja eripensionär) tunnistas, et eripensione olnuks lihtsalt võimatu kärpida. «Ma ei tea, kuidas seda seletada, aga on olemas selline asi nagu õiguslik ootus ja tõesti pole mitte midagi teha,» ohkas Nestor". 

Ohkame meiegi, inimloomuses on oma tasku kühveldada kuni väljastpoolt kätt ette ei panda.

Pagulasteema - kellele vajalik?

Salakokkuleppeid ja salaorganisatsioonide vandenõusid avastavad analüütikud tavaliselt varem kui vastavad dokumendid avalikkuse ette jõuavad. Enne Molotov-Rippentropi pakti salaprotokollide avalikustamist teadsid analüütikud, et ilma kokkuleppeta ei saanud Saksamaa ja Nõukogude Liit Poolat vallutada nii, et nende endi vahel konflikti ei puhkenud. Balti riike poleks saadud Saksamaa vaikiva heakskiiduta okupeerida. Saladokumendid pidid eksisteerima, kuid neid ei suudetud aastakümneid leida. Kuni Jeltsini Venemaa need rahvusvahelise surve all avalikustas. Analüütikute tööd ei saa samastada vandenõuteoreetikute tööga, esimesed mõtestavad fakte ja teised genereerivad häma. Näiteks et (tulnukad) uputasid Estonia laeva seetõttu, et veeti mingeid nõukogude mahajäetud sõjatehnika osi. Näide siia õigete faktide kunstilisest kujutamisest ajaloos veebilehelt http://www.johndclare.net/RoadtoWWII8.htm:

1) "Pagulased". Peame küsima, kellele on (pseudo)pagulaste illegaalsele massimmigratsioonile tee avamine Euroopasse kasulik?

• Ilmselt kõikidele strateegilistele rivaalidele s.h Venemaale
• Ehk ka Iisraelile (et meelestada Euroopa araabia ja islami vastaselt)
• Siseriiklikele eripensionäridele (et viia tähelepanu siseriiklikelt probleemidelt ja tegevusetusest seakatkuga toimetulemises ära)
• Inimkaubitsejatele (ühe "pagulase" importimine toob väidetavalt tulu umbes 3000 USD)
• Palgatõusude allasurumist soovijatele (saab odavat tööjõudu piiramatult sisse vedada ja riikide majandus minevikku tagasi paisata)
• Ka osale"pagulastele" endile (saab paariks aastaks Euroopasse muretule elule seiklema ja kui hästi läheb, ka tasuta naise pealekauba). Kui ei lähe hästi, saadetakse peale paari aastat prii küüdiga kodumaale tagasi. Midagi pole niimoodi mõeldes pagulast mängides kaotada.

Rahvas on valitsejate korraldatud tsirkuses ka naljasoont leidmas. SIIN muusikavideo "Võõravere traktorijaam" nägemusest, kuidas Eestis "pagulased" harivad põldu jaanipäeval aastal 2016. 

Rahvusvaheliste reeglite kohaselt ei tohiks Lähis-Ida ja Aafrika põgenikud mitte ühegi valemi järgi Euroopasse jõuda. Assüüli ei anta ju mitte tavalise tagakiusamise või probleemide tõttu koduriigis, isegi poliitilise korruptsiooni ohvritele mitte. Assüüli antakse vaid riigi valitsuse toetatud poliitilise, rassilise, rahvusliku või usulise tagakiusamise korral, kui selline tagakiusamine on dokumentaalselt tõestatud ja assüülitaotleja elu endiselt ohus (!). Ja ka siis peab assüüli andma kõige esimene riik, kuhu põgenik piiri taga jõuab ja kus tema elu enam ohus ei ole. Seega näiteks Süüria põgenikud saaks (ilma inimkaubitsejate sekkumiseta) rahvusvaheliste reeglite kohaselt jõuda vaid Süüriat vahetult ümbritsevatesse riikidesse (Türgi, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Saudi Araabia) ja mitte kuidagi Euroopasse. Uuendatav ISIS territooriumiga maakaart 25.08.2015 http://isis.liveuamap.com/:

Aasta 1995. Alexanderiga Los Angelese immigratsioonikontoris läbi WC silti kandva lukustatud topeltuste WC sildi taga asuvas ametiruumis. Immigratsioonikontori ametnikes mingi kõhn ja piinatud välimus. Ehk nemad olidki kunagised assüüli saanud pagulased ise. Kui erinev meie välislähetusi pidi sõitvatele lapsenäo ja pehme tagumikuga toa-ametnikele. Euroopa Liidu lapsametnikud - reisides ja omandades kogemusi lektoritelt konverentsidel ja omamata kogemusi iseenda assüülist - ei ole võrdväärsed partnerid L.A. immigratsioonikontori elu näinud ametnikele. Ühed suudavad assüülitaotlejatega ühte keelt rääkida, teised kuulavad ammulisui ja kuuletuvad nii õigele kui valele (või "hüppavad pähe" mõlemale). Esimestele ei saa "pagulane" end assüülitaotlejana "maha müüa" ega "pähe määrida". Seega - inimkaubanduse ja ebaseadusliku immigratsiooni tõkestamiseks peab Euroopa Liidu (ja Eesti) ametnikkond arenema.

Rahvusvaheliste reeglite kohaselt saadetakse ebaseaduslikud immigrandid tagasi selle riigi piirile, mille kaudu nad sisenesid.

2) Tõelised assüülitaotlejad. Need on need, kes ei tule Euroopasse "pagulasi" täistuubitud inimkaubitsejate laevadel. Nemad liiguvad üksi või kitsas ringis ja omapäi. Vahel ehk põgenevad nii nagu seda tehti filmis "Helisev Muusika". Neil on nende valitsuse seisukohtadega mittenõustuvad seisukohad, nad esinevad ja võtavad sõna. Neil on väärtused. Nad on poliitilised tegelased, nad võivad olla tagakiusatud. Nemad ei ole tursked täies elujõus mehed - õnneotsijad. Neid on üksikuid. Nemad on need, kellele rahvusvaheliste nõuete kohta tegelikult laieneb assüüli saamise õigus. Näiteid: Dalai Lama, Nyima. Foto https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1037175566306814&set=a.1037175262973511.1073742166.100000431428061&type=1&theater (Tiibeti põgenik Nyima):

3) Laenude ja immigrantide võtmine ei tohi olla kohustus. Juba kümmekond aastat tagasi tabasid mitmed madala moraaliga tippjuhtidest ametnikud ära, et alluvusse tööle tuleb võtta, välislähetusi anda, eripensione määrata ja edutada vaid endast sõltuvaid inimesi. Neid, kes on isiklikus toiduahelas ja isiklikult ustavad, või kellel on suured laenud või kellede kohta teatakse komprat. Ülejäänud töötajaid pole vaja! Jah, kuid selliste tippjuhtideks pugenud ametnikega riik kaugele ei jõua. Kes vaatavad vihkava pilguga inimesi, kes keelduvad endale laene ja ebaseaduslikke immigrante võtmast.

4) Kuidas rahvast meedias hurjutada. Kui inimestele oleks tutvustatud tegelikke assüülis olevaid inimesi nagu Nyima ja räägitud nende eluloost ja assüülis olemise põhjustest, siis vaevalt küll keegi oleks olnud vastu tegelikele põgenikele assüüli andmisele (vastupidi, oleks toetatud). Kuid kellegi huvides (vt ka punkt 1) on olnud näidata rahvast rumala ja rassistlikuna, mistõttu rahvale ei tutvustatud ega räägitud üksikutest tegelikest assüülitaotlejatest, vaid käidi välja terve armaada Euroopa Liitu tungivaid täisjõus meestest majandus- ja olmeimmigrante. Ja saavutatigi see mida oli taotletud - "pagulaste" teema on uputanud meediat nädalaid ja kuid ja summutanud isegi valitsuse saamatu tegevuse seakatkuga toimetulemisel, kuid mitte mingi lahenduseni pole jõutud. Rahvale on aga tema koht järjekordselt kätte näidatud. Vaatame veelkord, kelle huvides see võiks olla (vt ka punkt 1).

5) Mineviku ja tänapäeva emigrandi erisus. Veel aastal 1995 kui poolteist aastat USA-s elasin, toimus kõik usaldusväärse info puuduses. Siiski keskraamatukogust leidsin natuke väliseesti ajalehti ja mingist atlasest sai teha maakaardi koopiaid. Internetti ja meile siis kasutada veel ei olnud. Paberkiri läks kohale kuu ja vastus tuli tagasi kuu aega (kui kaduma ei läinud).

Ja nüüd tänapäeva emigrandid - kõik on internetis peopesal, online saab suhelda isegi reisil olles kodustega edasi. Tänapäeva emigrant, kel tõsist poliitilist põhjust ei ole - on siiski võrreldamatult mugavamates tingimustes kui seda olid kangelaslikud põgenikud minevikus. Siiski ei ole ka tänapäeva emigrandi elu kaitstud - sest neid transportivaid inimkaubitsejaid huvitab vaid ülikasum ja mitte emigrandi elu.

Vabaerakonna ühe juhtidest, Riigikogu saadik Külliki Kübarsepa kõnest Hirvepargis 25.08.2015 tsitaat:

"Teine suur väljakutse on pagulaste pealetung Itaalia ja Kreeka kaudu. Eestil on siin võimalik pakkuda suurt abi neile, kes on ära unustanud Euroopa Liidu, meie ühise väärtusruumi kaitsmise. Jah, meie piiril on nii mõndagi ligadi-logadi, kuid me oleme lõpuks valmis piiri kaitsmisse panustama. Paraku on siin üks suur ühine nimetaja - tagajärgedega võitlemine".


Täiendus 4.09.2015. 

Punkt 4 - kuidas rahvast meedias hurjutada - sai provokaatori abil mahlakat täiendust eile. Öösel oli Vao pagulaskeskuse tagumise seina taha lõke tehtud, nii et seina viimistlus sai tugevalt kahjustada. Foto Madis Veltman:

Kuivõrd tegemist on kivipaneelist majaga ja selle välise mineraalse soojustuse alla lõkke tegemisega, ei saa sellise lõkke tegemine tekitada tulekahju. Selline tuletegemine sai kanda vaid provokatsiooni sõnumit - kas siis et "ärge rohkem siia tulge" või siis "vaadake Eesti on rassistlik". 

Mis juhtus, ületas kõik provokaatorite ootused. Mõned vastutustundetud poliitikud - ootamata politsei või ekspertide infot - tõttasid provokaatorite sõnumit võimendama ja konkurentide ründamiseks sõnumit ära kasutama. Kostus nõudeid tsensuuri kehtestamiseks meedias. Mida küll veel oodata nendelt valitsevatelt poliitikutelt - kes eripensionide kolosaalse suurendamisega just said hakkama, aga probleemide lahendamisega jällegi kukkusid läbi ?

Täiendus 11.10.2016.
On tunda selguse saabumist. Kaamerate eest varjatult liikuda oli süütajatel võimalik vaid siseringi inimestel. Edasi võib mõelda juba igaüks ise, miks peale tuhandeid tunde politseitööd uurimine sellise põhjaliku info olemasolul lõpetati. 

Artikkel err.ee poolt kopeeritud alla. Juhtpoliitikute vihahüüatuste tsitaate SIIN.

Tundmatu autori foto Mustad Uudised VEEBIST

Vao keskuse süütamise uurimine lõpetati tulemuseta

Mullu septembris süüdati põlema Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuse sein. Aasta hiljem lõpetati uurimine süüdlasi tabamata.

Aktiivne menetlus lõpetati tegelikult juba juulis, kuid sel nädalal lõpetati ka mõni kuu kauem kestnud jälitusmenetlus, kirjutab Postimees.

Hoolimata kümnete tunnistajate ülekuulamisest, jutuajamistest külaelanikega, mitmest ekspertiisist, tuhandete tundide videomaterjali ülevaatamisest ja muudest kogutud tõenditest, ei suutnud uurijad jõuda jälile kurjategijatele, kes süütas maja, milles magas parasjagu ligi 70 inimest.

Menetluse käigus suutsid uurijad tuvastada, et maja sein süütati kell 4.25 varahommikul bensiiniga.

Hoolimata sellest, et maja ümber oli mitu videokaamerat, ei jäänud süütajad ühelegi salvestisele.

Toimetas
Merili Nael

Pirita looduse kaitsele - HILJEM ON HILJA

Pirita terviseradade sagedase kasutajana ei saa jätta Pirita luidetel erosioonis hävivaid luitemände kaitseta, need männid lausa hüüavad iga päevaga appi. 25.05.2015 avasin Facebookis lehe "trekestonia", kuhu riputasin Pirita luitemändide ja pinnasemaastiku kaitsele kutsuvad pildid.

Kui me täna neid ei kaitse, siis mõne aasta pärast on nii männid kui luited hävinud. Viimastel aastatel seoses Pirita-Viimsi asustuspiirkonna intensiivse laienemisega ja eriti metsa alla discgolfiväljaku rajamisega on oluliselt kasvanud maastikukaitseala inimkasutuse intensiivsus, kuid looduse kaitseks ei ole mitte mingisuguseid meetmeid rakendatud.

Seni kuni metsas käisid tervisejooksjad, suusatajad, jalutajad ja jalgratturid, liikusid need põhiliselt teeradadel ja loodus ei kahjustunud. Reeglina on looduses regulaarselt liikujad ka teadlikud loodushoiu reeglitest ja pigem kaitsevad kui rüüstavad. Discgolfi rajamisel tekkis otsene koormus taimestikule, kuivõrd discgolf ei toimu teeradadel vaid vahetult luitetaimestikul. Luiteid ja puujuuri kaitsev taimestik tallati, kuid maastiku kaitseks ühtegi laudteed, treppi või muud kaitserajatist ei ehitatud.

Kaitskem sel suvel üheskoos Pirita maastikukaitseala luitemände ja metsataimestikku ja kirjeldagem oma tegevused ja arvamused veebis https://www.facebook.com/trekestonia (leht on avalik, nägemiseks ja kommenteerimiseks ei pea olema facebook kasutaja). Sellele lehele on oodatud kõikide inimeste ja organisatsioonide postitused oma tegevustest hävineva Pirita kaitsel.

Olgem aktiivsed, HILJEM ON HILJA !

Pirita loodus discgolfi avamise ajal 13.10.2013 (fotod tallinncity.postimees.ee by Andres Haabu):

Discgolfi väljak poolteist aastat hiljem 20.05.2015 (minu foto):

Luitemännid 20.05.2015 (minu foto):

Seaduseelnõu: kogumispensionid vabaks

Alltoodud eelnõu on välja vahetatud 2017 versioonile, viimase saatsin 25.11.2017 ka sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale. Eelnõu tühistab keelu liituda või lahkuda II pensionisambast, muutes selle avatuks. Eelnõu annab võimaluse teha soovijatel tagantjärgi sissemakseid II sambasse nende aastate eest, mil vastaval isikul oli liitumine seadusega keelatud.

II pensionisamba avamine võiks olla esimeseks sammuks pensionisüsteemi poliitkorruptsioonist vabastamisel.

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (EELNÕU)

§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine:

1.     Asendatakse läbivalt sõnaühend „kohustatud isik“ sõnaühendiga „õigustatud isik“ vastavas käändes.

2.     § 7 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Makse tasumise kohustus tekib riigiosaluse kogumispensioniga liitumise avalduse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alusel õigustatud isikule kuuluvate osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.“

3.     § 7 täiendatakse lõikega 3¹ ja sõnastatakse järgmiselt: „(3¹) Riigiosaluse kogumispensioniga liitunud isikul on õigus enne iga kalendriaasta 31. augustit kirjutada avaldus makse tasumise peatamiseks või makse tasumise uuendamiseks. Makse tasumine peatub või makse tasumine uueneb avalduse kirjutamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.“

4.     § 10 lg 2² punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) andmed isiku liitumise kohta riigiosaluse kogumispensioniga.“

5.     § 10¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10¹. Sissemaksed riigiosaluse pensionifondi pärast töötamist Euroopa ühenduste institutsioonis või käesoleva seaduse § 66 lg 2 kehtetuks tunnistamist.“

6.     § 10¹ lisatakse lõige 1¹ ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Õigustatud isikul, kellele kuni käesolevate muudatuste jõustumiseni kehtis käesoleva seaduse § 66 lg 2 põhinev piirang riigiosaluse pensionifondiga ühinemiseks, on õigus teha täiendavaid sissemakseid tema piiranguaastatel maksuhaldurile deklareeritud sotsiaalmaksu summasid ning piiranguaastatel kehtinud riigiosaluse kogumispensioni sissemaksete määrasid arvestades. Täiendavate sissemaksete korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

7.     § 10¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 1¹ nimetatud sissemakse eest omandab õigustatud isik käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakuid.“

8.     § 17 lg 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ajavahemikul eelmise aasta 1. septembrist kuni andmete edastamise aasta 31. augustini valikuavalduse esitanud pensionikonto omanike kohta.“

9.     § 66 lg 1, lg 2, lg 3, lg 5, lg 7 ja lg 9 tunnistatakse kehtetuks.

10.  § 66 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Õigustatud isikul tekib, peatub või uueneb riigiosaluse kogumispensioni maksete tasumise õigus enne 31. augustit esitatud avalduste korral alates järgneva aasta 1. jaanuarist, alates 1. augustist esitatud avalduste korral alates ülejärgmise aasta 1. jaanuarist. Avalduste liikideks on:

10.1.               liitumise avaldus (valikuavaldus);

10.2.               maksete peatumise avaldus;

10.3.               maksete uuenemise avaldus.“

11.  § 66 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta. Kuni makse tasumise kohustuse tekkimise aastale eelneva aasta 31. augustini võib isik oma valikuavaldust muuta.“.

§ 2. Kogumispensionide seaduse, sotsiaalmaksu seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmine:

1.     Asendatakse läbivalt sõnaühend „kohustuslik kogumispension“ sõnaühendiga „riigiosaluse kogumispension“ vastavas käändes.

2.     Asendatakse läbivalt sõnaühend „kohustuslik pensionifond“ sõnaühendiga „riigiosaluse pensionifond“ vastavas käändes.

§ 3. Sotsiaalmaksu seaduse muutmine:

1.     § 10 lisatakse lõige 4² ja sõnastatakse järgmiselt: „Kogumispensionide seaduse § 10¹ lõige 1¹ alusel laekuvad riigiosaluse kogumispensioni summad kannab Maksu- ja Tolliamet pensioniregistri pidaja pangakontole 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtpäeva. Ülekantavatele summadele lisatakse riigipoolne sotsiaalmaksu osa vastavalt nende aastate kohta kehtivatele määradele, milliste eest ülekannet tehakse.

2.     § 13 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on aastatel 1942–1982 sündinud isik, kellele 2010 ja 2011 aastal kehtis kogumispensionide seaduse § 66 sätestatud piirang liitumiseks II pensionisambaga, ei rakendata 2010. ja 2011. aastal makstud tasult ja ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 6–9 sätestatut.“

§ 4. Seaduse jõustumine

1.     Käesolev seadus jõustub 2018 aasta 1. mail.

Eiki Nestor

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „………………………………………“ 2017. a

Algatatud:

Algatajad:

SELETUSKIRI

–      Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Eelnõuga avatakse juurdepääs II pensionsambale niisuguse sünniaastaga inimestele, kellele kehtiva redaktsiooni § 66 sätestatud piirang ühinemise on välistanud. Selle rühma moodustavad sünniaastad vahemikus 1942-1982, kuhu eStat aruande RV021 järgi 2017 aasta algul kuulub 525768 inimest (vanuserühmad vahemikus 35-64 aastat). Eelnõu koostajal puuduvad andmed, kui suur osa nendest inimestest on kogumispensionidega liitunud enne piirangute kehtima hakkamist. Piirangu lõpetamisega kõrvaldatakse vanuseline diskrimineerimine pensionieaks valmistumisel ja täidame valitsuse tegevusprogrammi eesmärke 11.3 ja 3.2.

Eelnõu kõrvaldab lisaks probleemi juba toimunud II pensionisambaga ühinemist peatada või uuendada. Riigipoolsete juurdemaksete korraldust (isiku poolt makstavale 2%-le maksab riik juurde 4%) käesolev eelnõu ei mõjuta, mistõttu liitunud isikutelt massilist maksete peatamist oodata ei ole.

Seaduse terminoloogia viiakse vastavusse reguleerimisobjekti majandusliku sisuga, parandades terminoloogiliselt „kohustusliku kogumispensioni“ ümber „riigiosaluse kogumispensioniks“ ja „kohustatud isiku“ ümber „õigustatud isikuks“. Vastavalt muudetakse terminoloogia ka sotsiaalmaksuseaduse ja investeerimisfondide seaduse asjakohastes sätetes.

Valitsuse tegevusprogramm 2016-2019 suhtes täidab eelnõu eesmärki 11.3 „Tagame eripensionites selguse ja võimaldame kõikidele ligipääsu teisele pensionisambale“. Eelnõu toetab paralleelselt eesmärgi 3.2 „Vähendame õigusloome mahtu ja bürokraatiat“, kuna lõpetab põhjendamatuid administratiivseid piiranguid.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu väljatöötamiseks kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktiga 1 ja 5 ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu on suunatud vaid kehtiva seaduse puuduste kõrvaldamisele. Käesoleva eelnõuga muudetakse kogumispensionide seadust redaktsioonis RT I, 07.07.2017, 12; sotsiaalmaksuseadust redaktsioonis RT I, 07.07.2017, 20; investeerimisfondide seadust redaktsioonis RT I, 03.07.2017, 13. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Heldur-Valdek Seeder (e-post: valdek.seeder@gmail.com).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Seaduse terminoloogia viiakse vastavusse reguleerimisobjekti majandusliku sisuga, parandades terminoloogiliselt „kohustusliku kogumispensioni“ ümber „riigiosaluse kogumispensioniks“ ja „kohustatud isiku“ ümber „õigustatud isikuks“. Vastavalt muudetakse terminoloogia ka sotsiaalmaksuseaduse ja investeerimisfondide seaduse asjakohastes sätetes.

Kogumispensionide seaduse § 7 lõige 3 muutmisega viiakse II samba makse kohustuse tekkimine 18-aastaseks saamiselt üle seosele liitumise avalduse kirjutamise ajaga. Selline korrektiiv võimaldab õigemaid statistilisi andmeid ja andmekogu organiseerimist, mis ei sunni liitunud isikutena käsitlema faktilisi makseid mittetegevaid isikuid. Faktiliselt paljud 18-aastaselt veel õpivad, tööd on ajutised ning kooli kõrvalt. Ei ole mõistlik niisuguse sihtrühmaga automaatselt statistikat muuta või sundida seda sihtrühma oma pensionile juba mõtlema. Selles vanuses ja seisundis on muud eesmärgid tähtsamad.

Kogumispensionide seaduse § 7 lõige 31 lisamisega nähakse ette võimalus makse tasumise peatamiseks või uuendamiseks. Et avaldustest tekkivaid muutusi oleks võimalik arvestada järgmise aasta riigieelarve koostamisel, nähakse avalduste esitamise tähtpäevana ette 31. august.

Kogumispensionide seaduse § 10 lõige 2² punkt 5 käsitleb andmeid, mida kontrollitakse täiendavate (riigipoolsete) sissemaksete tegemiseks. Käesolev punkt kohustus varasemalt kontrollima, kas sünniaastast ei tulene keeldu täiendavaid sissemakseid saada. Muudetud sõnastus sätestab liitumise olemasolu kontrollimise sünniaasta kontrollimise asemel.

Kogumispensionide seaduse § 10¹ pealkiri muudetakse vastavusse selle mahukama sisuga peale lõike 1¹ lisandumist.

Kogumispensionide seaduse § 10¹ lõige 1¹ lisamisega tekib liitunud isikule võimalus teha kogumispensioni täiendavaid sissemakseid perioodi eest, mil isikule kehtis seadusest tulenev keeld II pensionisambaga liituda. Sissemaksed on piiratud sama isiku deklareeritud sotsiaalmaksu summadega piiranguaastatel kehtinud maksemäärasid arvestades. Ministrile antakse delegatsiooninorm määruse andmiseks, mille abil saab täpsustada korraldust ning kehtestada finantsriskide teket välistavaid tähtaegu ja piirmäärasid. Kogumispensionide seaduse kehtivas redaktsioonis näeb täiendavate sissemaksete võimalusi ette § 10 seoses väikelapsega ja § 10¹ seoses tagasipöördumisega töölt Euroopa Liidu institutsioonis, käesolevaga lisandub veel üks alus.

Kogumispensionide seaduse § 10¹ lõige 2 muutmisega tehakse tehniline parandus - lisatakse viitamisel osakute omandamisele loetelusse täiendavalt lisatud § 10 lg 1¹.

Kogumispensionide seaduse § 17 lõige 10 muutmisega tuuakse tähtajad kaks kuud varasemaks tulenevalt käesoleva eelnõu § 66 lg 4 kaudu kaks kuud varasemaks toodud avalduste esitamise tähtajast.

Kogumispensionide seaduse § 66 lg 1, lg 2, lg 3, lg 5, lg 7 ja lg 9 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse need sätted, milledega olid seadustatud sünniaastal põhinevad piirangud II pensionisambaga liitumiseks.

Kogumispensionide seaduse § 66 lõige 4 muutmisega tuuakse avalduste esitamise tähtpäev 31. oktoobrilt 31. augustile, et muutused II pensionisamba maksjate koosseisus oleks ette teada ja võimalik sisse arvestada järgmise aasta riigieelarve menetlemisel. Sätestatakse avalduste liigid kooskõlas käesoleva eelnõuga.

Kogumispensionide seaduse § 77 lõige 6 muutmisega tuuakse avalduse muutmise võimaluse tähtpäev kaks kuud varasemaks tulenevalt käesoleva eelnõu § 66 lg 4 kaudu kaks kuud varasemaks toodud avalduse esitamise tähtajast.

Sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõige 4.2 lisamisega reguleeritakse kogumispensionide seaduse § 101 lisatud lõike 11 alusel laekuvate summade käsitlemine Maksu- ja Tolliametis ja ülekandmine pensioniregistri pidajale. Tähtaeg on sarnane samas seaduses varasemalt sätestatud muude analoogsete summade ülekandmisele, sotsiaalmaksu osa lisatakse vastavalt makse aastal kehtivatele määradele ja summad kantakse üle pensioniregistri pidajale.

Sotsiaalmaksuseaduse § 13 lõige 10 alusel kehtis 2010 ja 2011 sissemaksete suhtes erisus 1942-1954 sündinud isikutele, kellede suhtes lisatava sotsiaalmaksu määra ei vähendatud. Käesoleva muudatusega laiendatakse sama säte ka nendele isikutele, kellel oli nendel aastatel liitumine II pensionisambaga keelatud ja kes teevad oma sissemaksed nende aastate eest tagantjärele.

3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus otseselt II pensionisamba käesoleva eelnõuga käsitletud muudatust ei reguleeri.

Eesmärkidelt töötab eelnõu Euroopa Liidu, Euroopa Kohtu ja OECD dokumentides väljendatu kasuks:

–      Suuremate ja võrdsemate võimaluste loomine pensionieaks valmistumisel.

–      Sünniaastal põhinevate sisult põhjendamatute, ülemääraste piirangute lõpetamine.

–      Isikuvabaduse suurendamine.

Seaduse terminoloogia viiakse vastavusse reguleerimisobjekti majandusliku sisuga, nimetades kohustusliku kogumispensioni ümber riigiosaluse kogumispensioniks ja kohustatud isiku ümber õigustatud isikuks. Vastavalt muudetakse terminoloogia ka sotsiaalmaksuseaduse ja investeerimisfondide seaduse asjakohastes sätetes.

4. Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse mõju hindamisel on oluline:

–    Võimaldab juurdepääsu II pensionisambale seni piirangute alla kuulunud isikutegruppidele, samas suurendades isikuvabadust;

–      Mõju pensionikindlustuse rahavoogudele;

–      Mõju kogumispensionide süsteemi administreerimisele.

Seadus parandab kogumispensionide süsteemi käivitamisel tehtud vea, kus süsteemile anti absoluutne voli inimese valikuvabaduste üle. II pensionisamba käivitamisel paljud inimesed ei uskunud riigipoolsete sissemaksete jätkumise võimalikkusesse pikemas ajalises perspektiivis ja kartsid ühineda sellise ilma ajalooliste analoogiateta süsteemiga, millest liitumise korral enam lahkuda pole võimalik. Hilisema liitumisvõimaluse omakorda välistas seaduse § 66, mille negatiivsed mõjud käesoleva seaduseparandusega tühistatakse. Peale niisuguste administratiivsete piirangute kaotamist jääb süsteem toimima majanduslikele ja sotsiaalsetele motivaatoritele, millist olulisimaks on riigipoolsete sotsiaalmaksu juurdemaksete jätkumine.

Seaduseparandus loob suurele inimgrupile seni puuduva võimaluse II sambaga liitumiseks või sellesse maksete peatamiseks, kõrvaldades olulise takistuse inimeste võrdsetelt võimalustelt pensionieaks valmistumisel. Üheaegselt annab inimesele endale suurema valikuvabaduse.

Võib eeldada, et liitumise ja maksete peatumise võimalused rahavoogude seisukohalt tasakaalustavad teineteist ja suuri liikumisi (s.t muutusi II pensionisamba rahavoogudes) ei teki.

Rakendamiseks vajalikke muude kulutuste tekkimist ei ole eeldatud, kuivõrd II pensionisamba süsteem on juba rakendatud ja võimalik liikuvuse väike suurenemine või vähenemin peab olema võimalik administreerida juba olemasoleva võimekuse baasil.

Finantsriskide maandamiseks väljaspool eelarvega juhitavat jätab seadusemuudatus järgmised hoovad:

-     Eelnõu toob avalduste esitamise kohustuse tähtpäeva 31. augustile (seni 31. oktoober). Seeläbi uus tähtaeg on toodud ajale, mil järgmise aasta eelarvet menetledes on teada järgmise aasta II sambasse aktiivsete maksjate arv. Millega eelarve koostamise ebamäärasuse risk maandatakse.

-    Täiendavalt eelarvele jääb Riigikogule hoob rahavoogude võimalikest muutustest tulenevaid riske juhtida riigipoolsete juurdemaksete määrasid mingiks ajaperioodiks suurendades või vähendades (mis on kahepoolse toimega – ühelt poolt mõjutades otse rahavoogusid ja teiselt poolt mõjutades inimeste otsustusi maksete aktiivsena hoidmiseks). Ka seda hooba on kerge kasutada tulenevalt avalduste tähtaja varasemaks viimisest.

-  Täiendavate sissemaksete korraldamiseks sisaldab eelnõu punkt 6 delegatsiooninormi määruse andmiseks ministrile. Määruse abil on ministril võimalik juhtida nii administratiivse kui rahalise ressursi kasutamist, vajadusel protsesse reguleerida või õigustatud isikutele limiite ja tähtaegu kehtestada. 

5. Rakendusaktid

Eelnõu punkt 6 sisaldab delegatsiooninormi vastava valdkonna eest vastutavale ministrile määruse andmiseks. Määruse abil on ministril võimalik juhtida nii administratiivse kui rahalise ressursi kasutamist, vajadusel protsesse reguleerida või õigustatud isikutele limiite ja tähtaegu kehtestada. 

6. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 1. mai 2018.

Selline tähtaeg annab huvitatud isikutele piisavalt aega avaldused esitada tähtaegselt, enne 31. augusti tähtpäeva alates 1.01.2019 soovitava muutuse rakendamiseks. Riigile annab sama tähtaeg piisava ajavaru administreerimiseks valmistumisel.

Asendustegevuste mõttetusest ehk "Aru pähe!"

Minu alltoodud artikkel ilmus 5.11.2014 Äripäev. Asi teostus 2018 tänu IRL kaitseminister Jüri Luigele (esialgu küll ainult osaliselt) ja sellest kirjutas ERR 12.05.2018.

Kaitseväe reservis olijatele mootorsõidukijuhi tervisetõendi nõudest loobumine säästaks aastas üle kahe miljoni euro ehk 90 arsti aastapalga, teeb ettepaneku finantsanalüütik ja kaitseliitlane Heldur-Valdek Seeder.

Kaitseväe reservis on meil kõige tugevam ja tervem osa rahvast. Reservistid on läbinud edukalt kaitseväekohustuslase tervisekontrolli ning peavad kehtiva korra järgi kohe kaitseressursside ametile teatama, kui nende terviseseisund halveneb. Kaitseväe reservis olevaid inimesi on võima-lik kutsuda igal hetkel kaitseväkke või kaitseliidu sõjaaja ametikohale ning neid peetakse medit-siinilise hinnangu kohaselt piisavalt terveks kandma lõhkelaenguid ja käsitsema sõjaväerelvi.

Mootorsõidukijuhi tervisetõend aga väljastatakse viieks või kümneks aastaks ja seal puudub nõue, et tuleks kedagi koheselt teavitada terviseseisundi muutustest. Tervisetõend on tavakohaselt väljastatud ka neile, kes kaitseväeteenistusest on tervislikel põhjustel vabastatud. Ka kaitse-väeteenistust mitteläbinud ministrid omavad autojuhilubasid, neile on väljastatud tervisetõendeid. Mootorsõidukijuhi tervisetõend on „pehmem“ dokument ja selle saamine kordades kergem, kui kaitseväekohustuslase komisjoni läbimine.

Ehkki reservistid on terveim osa rahvast, koormatakse neid veel lisaks mootorsõidukijuhi tervise-tõendi toomise kohustusega. Põhjus on lihtne ? reservistide arvestus ja meditsiiniline hindamine toimub kaitseministeeriumi haldusalas; nõudeid mootorsõidukijuhtidele aga koostatakse majan-dus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas; arstid asuvad sotsiaalministeeriumi haldus-alas. Võidakse leida, et kaitseväe komisjonile ja mootorsõidukijuhtide komisjonile on erinevad nõuded, aga see on bürokraatia – saagem sellest üle.

Teeme arvutuse, kui palju läheb meile aastas maksma mootorsõidukijuhi tervisetõendi kohustus kaitseväe reservis olevatele isikutele. Korrutame reservistide arvu 290 994 ühe tõendi väljastami-se maksumusega 36 eurot (Ida-Tallinna Keskhaigla hinnakiri), saame 10 475 784 eurot - mis on maksumus kõigi kaitseväe reservis olijate ühekordseks ülevaatuseks mootorsõidukijuhtide tervisetõendi saamiseks. Kuna keskmiselt käib inimene komisjonis korra viie aasta jooksul*, siis jagame selle arvu viiega ja saame 2 095 156,80 eurot aastas. Jagades saadud summa 12 kuu peale ja 2013. aasta arstide keskmise brutopalgaga 1941 eurot kuus saame tulemuseks 89,95 arsti. Isegi kõigi tervisetõendite väljastamisel kümneks aastaks ulatub kokkuhoid aastas üle miljoni euro ehk ligi poolesaja arsti aastapalgani.

Seega saaks riik suunata kümneid täiskohaga arste tõendite administreerimiselt haigete vastuvõtmisele ja ravitööle ning säästa samas reservistidele hulga eurosid aastas. Kui vaid erinevad ministeeriumid suudaksid omavahel kokku leppida eri meditsiiniliste läbivaatuste ühtse korralduse osas.

* - märkus: autor lähtub arvutuse juures eeldusest, et olenevalt juhi vanusest või sõiduki kategooriast tuleb paljudel tervisekontroll läbida viie aasta tagant. Tihti võib aga ajavahe olla väiksemgi (uue kategooria lubade tegemisel, terviseseisundi muutuse (nt silma korrigeerimise operatsiooni) korral jne.