Raha suunati politsei palgatõusu viisil, mis automaatselt tõstis eripensione

KOKKUVÕTE: Politsei palgatõusuraha suunamisega viisil, mis automaatselt tõstis eripensione, kasvasid need riigivõla arvel 8,9%. Keskmise eripensioni tõus 74 eurot, keskmise vanaduspensioni tõus 19,89 eurot, riigivõla kasv eripensioni tõusust 76,2 milj eurot. Kihistumine ametnike poliitkorruptsioonist eripensionidega jätkub. Elmar Vaheri ametiaega PPA peadirektorina ei tohiks pikendada.

I.               Siseministri 2017 määrus tõstis politsei eripensione 74 eurot

Siseministri 14.12.2017 määrus nr 47 (edaspidi määrus, RT I, 22.12.2017, 5) tõstis politseiametnike palkasid 3622 ametnikule kogukuluga riigile 3,9 milj, mis teeb keskmise ametniku palgatõusuks 90 eurot kuus. Määruse seletuskirjast saame aga teada, et määruse mõjul tõuseb ka eripension keskmiselt 74 eurot[2]. Eripensioni täiendavaks kuluks riigile pakub määruse seletuskiri 21,2 milj eurot.

Vanaduspensionide tõstmine toimus 1.04.2017 üleriigilise indekseerimisena 1,051 korda. Millega keskmine vanaduspension 390,07 eurot kasvas 19,89 euro võrra.

Eripensionide tõstmise on aga igas ametkonnas erinev ja isegi iga ametkonna erinevatele sihtrühmadele veelkord erinev. Uurime, mis toimus arvukaima eripensionäride grupi ehk politsei eripensioniga 2017 aastal.

II.             Eripensionikulu eluea pikkuse prognoos 7,0 milj alahinnatud

Määruse seletuskirjas on eripensioni prognoositud keskmisteks: maksmise algus 55-aastaselt, saamise kestus 18,34 aastat, kuupensioni tõus määruse mõjul 74 eurot, mõjutatud isikute arv 1303.

Maksmise alguse vanus ja keskmise politseiniku vanus on seletuskirjas õiged. Senise 50-aastase vanuse asemel hakatakse alates 2020 eripensioni saama 55-aastaselt, ja Rahandusministeeriumi andmetel on keskmine politseinik 40-aastane.

Maksmise kestuse prognoos ei ole õige. Statistikaameti aruande RV-045 järgi prognoositi määrusele vastavat eluiga nõukogude ajal ehk 1990-ndal aastal. 2016 aastal prognoosib RV-045 40-aastase isiku elada jäänud aastateks veel 39,37.

Mistõttu (74 eurot kuus * 24,37 aastat * 1303 uut eripensionäri) kulude tõusuks tuleks prognoosida 28,2 milj eurot ehk 7,0 milj rohkem kui seletuskirjas.

III.           Eripensionikulu taotlejate arvu prognoos 48,0 milj alahinnatud

Määruse seletuskirjas on prognoositud PPA 3622-st politseiametnikust 1303 jõudmist eripensionini. Millega ei saa nõustuda, sest faktiliselt on viimasel viiel aastal igal aastal vormistanud end eripensionile keskmiselt 110,2 politseiametnikku[3]. Eripensionäride arvu prognoosina on õige kasutada Rahandusministeeriumi prognoosi, kuna see on aluseks vastava riigivõla arvutustele. Rahandusministeerium on riigivõla arvestuses prognoosinud 3915-le politseiametnikule eripensioni[4]. Hinnanguliselt kümnendik läheb eripensionile KAPO kaudu, PPA arvuna kasutame 3523.

Korrigeeritud prognoos võrreldes määruse seletuskirjaga tõstab määruse kulukust veel 48,0 milj eurot (eripensioni tõus 74 eurot kuus * 24,37 aastat * 3523 uut eripensionäri). Määruse maksumus kokku on seega 76,2 milj eurot. 

Hetk filmist "Politseiakadeemia". Foto www.filmiveeb.ee.

IV.           Kas seadus põhjustab iga palgatõusuga automaatselt eripensioni tõusu?

PPVS võimaldab tõsta kas ametipalka või lisatasusid. Võimalikud kombinatsioonid on järgmised:

• Kui palgatõus suunatakse ametipalka, siis automaatselt tõusevad ka eripensionid.
• Kui palgatõus suunatakse lisatasudesse, siis eripensionid ei tõuse.
• Kui brutopalk jäetakse samaks, kuid muudetakse selles ametipalga ja lisatasude suhet – siis vastavalt eripensionid kas vähenevad või suurenevad. 

V.             Eripensionid kasvatavad riigivõlga

Järgnevast tabelist[5] on näha, et 2002 aastal asutatud eripensionid tõusid järsult 2013 aastal – sest ametipalga osakaalu kogupalgas järsult suurendati. Ametipalga ja lisatasu suhte muutmine eripensionite tõstmiseks põhjustas 2013 aastal riigivõla kasvu hinnanguliselt 500-600 miljonit eurot nominaalväärtuses. 2017 aasta politseipalkade tõus „ainult“ 76,2 milj eurot.

Aasta	PPA ametnikud	SiM ametnikud	politseiametnikud
2004	-	60,5%	63,0%
2010	65,5%	67,8%	60,1%
2011	62,2%	65,7%	58,9%
2012	61,1%	63,1%	58,1%
2013	98,5%	97,6%	-
2014	96,5%	96,5%	-
2015	-	96,1%	-
2016	-	96,0%	-
2017[6]	-	95,5%	-

Eesti riigivõlg on jälle kasvanud ja sotsiaalne ebaõiglus eripensionide ebaausa kihistamise läbi suurenenud. Raha suunamisega politsei palgatõusuks läbi eripensione tõstva meetodi 2017 tõsteti politsei eripensioni +8,9%[1], samal aastal indekseeriti vanaduspensioni +5,1%.

Mistõttu ei saa siseminister Andres Anvelti hinnangut: „Nii Elmar Vaher kui … on suurte kogemustega inimesed ja neile tuleb pakkuda võimalust jätkata senist head tööd”[7] mitte kuidagi pidada objektiivseks ega avalikest huvidest lähtuvaks.

---

[1] Määruse seletuskirjas tõus 74 eurot keskmisest eripensionist 833 eurot on 8,9%.

[2] Tõstab veel vormistamata eripensione, juba vormistatud eripensione tõstab indekseerimine.

[3] Sotsiaalkindlustusameti kiri 23.02.2017 nr 4-10/31181.

[4] Riigi Tugiteenuste Keskuse kiri 7.02.2017 nr 5-1/00194.

[5] Alates 2013 statistikas politseiametnikke enam ei eristata muudest ametnikest. Veerus “PPA ametnikud” on indikatiivselt näidatud ainult ATS ametnikud, veerus “SiM ametnikud” kuni 2012 aastani ainult ATS ametnikud ja alates 2013 ATS ametnikud ja politseiametnikud koos.

[6] Statistika kättesaadav 11 kuud 2017.

[7] https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/siseminister-teeb-ettepaneku-elmar-vaheri-ja-kuno-tammearu-ametis-jatkamiseks